2-07-25147/87 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-25147

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2012, Tallinn Tsiviilasi A Ki hagi K Ki vastu ja K Ki vastuhagi A Ki vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 14.10.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Ki apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Kairi Tuulmägi Kostja K K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Helvia Räägel

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 15 977,91 eurot

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 14.10.2011 otsus 7022,65 krooni (448,83 euro) kindlustusmaksete hüvitise välja mõistmata jätmise osas ja mõista uue otsusega nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 2. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 14 järgmises sõnastuses: 3. Välja mõista K Kilt A Ki kasuks 448,83 eurot kindlustusmaksete hüvitamiseks. 4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. 5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6. Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta A Ki kanda.

Edasikaebamise kord

2 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad 1. A K esitas 09.07.2007 K Ki vastu hagi ühisvara jagamiseks. K K esitas samas asjas vastuhagi. 2. Abielu sõlmiti 06.11.1987 Rapla Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati Pärnu Maakohtu 18.04.2007 otsusega. Abielulised suhtes lõppesid 2006 jaanuaris.

3. Hageja nõue ja põhjendused. Hageja ühisvara nimekiri: -xxxxxx, xxxx x asuv kinnistu väärtusega xxxxxxxx krooni; -hageja poolt xxxxxx xxxxx x elamust ära viidud ja ühiste kohustuste tasumiseks müüdud esemed (Miele köögitehnika, kodukinosüsteem, diivanikomplekt, kaks WC- potti, kraanikauss kapiga, osaliselt magamistoa mööbel, LCD teler ja teler); -xxxxx xxxxxxx x elamusse alles jäänud esemed ja maja sisustus väärtusega kokku k xxxxxxxxxxx krooni (kirjutuslauad, köögitarvikud, köögikraani segisti, triikimislaud, triikraud, saunasegisti, graafiline leht, osaliselt magamistoa mööbel, dušisegisti, kraanikauss, segistid, kraanikauss) -Eesti Ühispangast elamu ehitamiseks võetud laenu jääk xxxxxxxxxx krooni; - A Slt võetud laenu tagasimaksmine kohustus xxxxxxx krooni, mis koos intresside ja viivistega on xxxxxx krooni; T K võetud laenu xxxxxxxx krooni tagasimaksmise kohustus, mida hageja on tasunud ühisvara müügist saadud raha arvelt, tasumata osa xxxxxxxxxxx krooni. 4. Kuus kuud pärast kooselu lõppu tasus hageja pangale laenu tagasi summas 42 345,21 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud jaanuarist 2006 kuni detsembrini 2006 ühiselt võetud pangalaenuga seotud kohustusena kindlustusmakseid summas 14 045,30 krooni. Mõlemast summast poole peab kostja hagejale hüvitama. 5. Hageja on oma lahusvara arvelt teinud 2006 jaanaurist kuni 2007 juunini xxxxxx asuva kinnistu ja xxxxxxxxxxs asuva korteriomandi jaoks järgmisi kulutusi: valveteenuste eest 9104,50 krooni; veevarustuse eest 2479,40 krooni; elektrienergia eest 37 245,94 krooni; Viasati teenuse eest 3170 krooni; telefoni eest 2058 krooni, kokku 54 057,84 krooni, mille hageja palub kostjalt täies ulatuses välja mõista, kuna hageja ei ole alates 2006. aasta

3 jaanuarist xxxxx x elamus elanud ega teenuseid kasutanud ja nii on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. 6. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista sel alusel 82 253,09 krooni. 7. Hageja lõplik nõue maakohtus oli järgmine: 8. Jätta hagejale xxxxxxx, xxxxx xxxxx x asuv kinnistu koos elamus oleva sisustusega ja kõik rahalised kohustused (sealhulgas võlg Sle 3 600 000 krooni ja võlg Central Holding OÜ-le 16 875 krooni) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitus enamsaadud vara arvelt summas 949 637 krooni (60 692.90 eurot). 9. Tunnistada hageja lahusvaraks xxxxx xxxxx x elamus asuvad kaks kummutit ja peegeluksega riidekapp. 10. Tunnistada hageja lahusvaraks xxxxxxx, xxxxx x-x asuv korteriomand ja tuvastada kostja nõusoleku andmise kohustus enda kui ühisomaniku kustutamiseks kinnistusregistrist. 11. Välja mõista kostjalt 21 172,61 krooni hageja poolt pärast abieluliste suhete lõppemist tasutud pangalaenu hüvitamiseks, 7022,65 krooni pangalaenuga seotud kindlustusmaksete hüvitamiseks ja 54 057.84 krooni ajavahemikul jaanuar 2006 kuni juuni 2007 tasutud kommunaalteenuste eest, kokku 82 253.09 krooni.

12. Kostja nõue ja põhjendused. Kostja esitas järgmise ühisvara nimekirja: -xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx x asuv kinnistu väärtusega xxxxxxxx krooni -xxxxxxx maakonnas xxxxxxx, xxxxxx x-x asuva korteriomand väärtusega xxxxxxx krooni. -07.09.2006 hageja poolt xxxx x asuvast elamust ära esemed, kokku väärtusega 184 500 krooni. Ära on viidud järgmised esemed: köögist: Miele nõudepesumasin 35 000 krooni, elektripliit 10 000 krooni, gaasiplaat 10 000 krooni, grillplaat 10 000 krooni, kuumaalus 5000 krooni, integreeritav ahi 50 000 krooni, kohvimasin 32 000 krooni, wokipann 3000 krooni, viis WMF potti ja nugade komplekt kokku 50 000 krooni, WMF pann 2000 krooni, malmist kopsikpott 900 krooni, köögikraani segisti 3500 krooni, tammepuust söögilaud 15 000 krooni, kaheksa tooli 24 000 krooni, mahagonist puhvetkapp 35 000 krooni; natüürmort 5500 krooni, elutoast: kolmeosalise diivani komplekt 55 000 krooni, kappkell 25 000 krooni, diivanilaud 5000 krooni, puhvetkapp 40 000 krooni, kodukinosüsteem 60 000 krooni, kolm maali 20 000 krooni, koridorist: ümmargune kell 1000 krooni, mamma tool 10 000 krooni, tahveldatud kirst 5000 krooni, peegel 25 000 krooni; majapidamisruumist: Miele pesumasin 35 000 krooni, pesukuivati 35 000 krooni, Eastconi triikimislaud 9000 krooni, triikraud Philips 1015.30 krooni; WC-st: WC pott 20 000 krooni, kraanikauss koos kapiga 30 000 krooni; saunaruumist: suur segisti 25 000 krooni; trepihallist: graafiline leht 1500 krooni, kolm maali 25 000 krooni, põletatud mustriga kirst 3500 krooni, tugitool 10 000 krooni, diivan 20 000 krooni, ümmargune laud 5000 krooni; magamistoast : kaks öökappi, järi ja kummut kokku 40 000 krooni, LCD teler 15 000 krooni; WC-st: dušisegisti 5000 krooni, kraanikauss 30000 krooni, duši seinad 25 000 krooni; K toast: televiisor Panasonic 10 000 krooni, seinakell 3000 krooni; A toast: väikene riietekirst 3000 krooni, seinakell 3000 krooni; laste WC-st: WC pott 20 000 krooni, segisti 6000 krooni, kraanikauss 5000 krooni. -Hageja nimel olevad osaühingute osad

4 OÜ-s AA-ProServ väärtusega 20 036 krooni; OÜ-s Jääkaru & Ko, väärtusega 1 951 080 krooni; OÜ-s Maa-Õhk Soojuspump väärtusega 39 778.- krooni; OÜ-s Rahest väärtusega 420 035 krooni; -Hageja nimel olevad sõidukid VW Transporter DOKA väärtusega 20 000 krooni; sõiduauto Audi A 2 väärtusega 180 000 krooni. 13. Hagejale tuleb jätta see osa ühisvarast, mida hageja on pärast abielusuhete lõppu kasutanud ja mille suhtes on kostja omandiõiguse kaotanud: osalused eespool nimetatud äriühingutes kokku väärtusega 2 430 929 krooni; xxxxx xxxx x elamust ära viidud eespool nimetatud esemed väärtusega 921 915 krooni; sõiduauto Audi 2 väärtusega 180 000 krooni; auto Volkswagen Transporter väärtusega 20 000 krooni; xxxxxxx, xxxxx x-xasuv korteriomand väärtusega 150 000 krooni - kokku 3 702 844 krooni.

14. Hageja esitas kostja nõudele järgmised vastuväited: 15. Köögitehnika ja mööbli müügist sai hageja kokku 184 500 krooni, mille tasus neljas osas OÜ-le Jääkaru & KO perekonna võlgnevuse osaliseks vähendamiseks äriühingu ees. 16. OÜ AA-ProServ, OÜ Jääkaru & KO, OÜ Maa-õhk Soojuspump ja OÜ Rahest osad on müüdud kolmandatele isikutele, mistõttu ei ole osasid enam võimalik ühisvarana jagada. Osade väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nende ostuhinnast ehk väärtusest müügipäeval. Müügist laekunud raha 520 000 krooni on tasutud OÜ-le Centrale Holding T K võetud laenu katteks ja sama summa võrra on vähenenud poolte ühised kohustused. Seepärast puudub ka alus müügist saadud raha jagamiseks ühisvarana. 17. xxxxxx x elamus asunud ja hageja ära viidud vanamööbli ja maalid loeb hageja oma lahusvaraks, kuna need esemed on talle abielu kestel kingitud. Samuti loeb hageja oma lahusvaraks praegu elamus asuvad kaks kummutit ja riidekapi. Hageja on vanamööbli saanud restaureerimata kujul aastate jooksul kingituseks oma kauaaegselt sõbralt ja vanamööblikogujalt T.Vlt. Kui kohus peaks lugema vanamööbli ühisvaraks, siis peab hageja õigeks võtta vanamööbli turuväärtuse kindlaksmääramisel aluseks selle ala asjatundja M S arvamuse. 04.09 ja 23.09.2003 ostetud riidekappe ei ole hageja majast ära viinud ja need peavad olema kostja valduses. Veel jäid majja kaks antiikset kummutit, millised on samuti saadud kingitusena T.Vlt. 18. xxxxxxxx, xxxxxxx x-x asuva korteriomandi palub hageja lugeda enda lahusvaraks. Hagejal oli 3000 krooni eest tööaastaid, nendele lisandusid kostja poolt kingitud tööaastad 9000 krooni eest. Nende arvel tasus hageja 1996 korteri eest Kodila Põlumajandusühistule 8550 krooni. Kinnistusregistriosa on korteriomandi kohta avatud 10.03.2006. Kinnistamisavaldus esitati 17.01.2006. Abielulised suhted lõppesid 12.01.2006. Seega on korteriomand tekkinud pärast abieluliste suhete lõppu ja kuulub varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 kohaselt hageja lahusvara hulka. 19. Mõlemad sõidukid on võõrandatud täitemenetluse käigus OÜ-le Centrale Holding võla katteks- Audi A2 võõrandati 140 000 krooni eest ja VW Transporter 25 000 krooni eest. Seega vähenes võlg OÜ Centrale Holding ees veel 165 000 krooni võrra. Kostja nimetatud lauahõbe ja kristallklaasid on kooselu ajal võõrandatud. Seepärast ei saa neid esemeid lugeda ühisvara hulka.

5

20. Kostja esitas hageja nõudele järgmised vastuväited: 21. Kostja ei tunnista laenukohustusi A S ja T K ees. Raha elamu ehitamiseks oli pooltel varem kogutud, raha saadi ka pangalaenust, samuti toimus ehituse eest tasumine ja majja sisutuse ostmine hageja poolt juhitud Jääkaru ja Ko OÜ kaudu. 22. Jääkaru ja Ko OÜ ei ole kostjale ühtegi nõuet esitanud ja hagejal puudus pärast abielusuhete lõppu õigus teha kostja vara arvel tehinguid.

Esimese astme kohtu otsus 23. Maakohus jättis K Ki omandisse xxxxxxxx xxxxxxx tänav asuva kinnistu väärtusega 2 310 000 krooni ja kinnistul asuvad esemed väärtusega 196 100 krooni. 24. Kohus jättis rahuldamata A Ki nõude xxxxxxxx, xxxxx x-x asuva korteriomandi lahusvaraks tunnistamiseks ja jättis selle A Ki omandisse. 25. Kohus luges A Ki omandisse jäänuks sõidukid ja osaühingute osad 685 000 krooni väärtuses. 26. Kohus luges A Ki omandisse jäänuks xxxx xxxxxx x elamust ära viidud esemed väärtusega 539 672,99 krooni. 27. Kohus mõistis K Kilt A Ki kasuks välja 171 292,87 krooni (10 947,61 eurot) hüvituseks enam saadud vara eest. 28. Kohus mõistis K Kilt A Ki kasuks välja 54 057,44 krooni (3454,90 eurot) A Ki poolt xxxxxx, tänav x elamuga seoses 2006 jaanuarist kuni 2007 juunini tehtud kulutuste hüvituseks ja 21 172,51 krooni (1353,17 eurot) 2006 jaanuarist kuni 2007 aprillini AS-ile SEB Pank tagastatud laenu ja tasutud intresside hüvituseks. 29. Kohus jättis ühisvara hulka arvamata kohustuse A S ees summas 3 600 000 krooni ja kohustuse OÜ Centrale Holding ees summas 16 875 krooni. 30. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühisvarasse kuulub xxxxx, xxxxx xxxxxx x asuv kinnistu ja et kinnistu turuväärtus on ühisvara jagamise ajal 2 310 000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühisvara hulka kuuluvad hageja poolt elamust ära viidud köögitehnika, mööbel (v.a vanamööbel ja maalid), sanitaartehnika ja muud esemed. 31. Hageja poolt elamust ära viidud asjade hulka ei saa lugeda kostja nimetatud lauanõusid ja nugade komplekti. Kohus nõustus hagejaga, et nõudepesumasinast ja kappidest võeti kõik nõud ja muud esemed välja ja neist midagi ära ei viidud. Tõendatuks tuleb lugeda kõigi teiste kostja nimetatud esemete äraviimine. Puudub alus kahelda tunnistajate A Ki ja K Ki antud ütlustes, et isa poolt kutsutud mehed viisid 07.09.2006 majast ära köögikraani segisti, triikraua, kaks öökappi, järi, vannitoast WC poti, duši seinad, kraanikausi ja segisti; alt WC- st kraanikausi koos kapiga; teisest WC-st poti ja segisti ning saunast segisti. A K on ütlustes kinnitanud, et majast viidi ära ka neli potti. 19.03.2008 menetlusdokumendis on hageja tunnistanud lisaks 18.04.2011 menetlusdokumendis nimetatud esemetele majast äraviiduks ka 5 WMF potti, 1 WMF panni, malmist kopsikpoti, graafilise lehe, köögikraani segisti, triikraua, triikimislaua, sauna segisti, duši segisti, duši seinad, segistid ja kaks kraanikaussi (lisaks kapiga kraanikausile). Seepärast tuleb lugeda tõendatuks ka nende esemete äraviimine hageja poolt. 32. Eeltoodu alusel tuleb lugeda hageja poolt majast äraviiduks Miele nõudepesumasin, Miele elektripliit, Miele gaasiplaat, Miele grillplaat, Miele kuumaalus, Miele integreeritav ahi, Miele kohvimasin, Miele pesumasin, Miele pesukuivati, kodukinosüsteem, diivanikomplekt, osaliselt magamistoa mööbel, LCD televiisor, televiisor, triikraud, triikimislaud, 5 WMF

6 potti, WMF pann, malmist kopsikpott, köögikraani segisti, majapidamisruumist kraanikauss kapiga majapidamisruumist WC pott, saunast segisti, WC-st duši segisti, WC- st kraanikauss WC-st duši seinad, laste WC-st pott, segistid ja kraanikauss. 33. Kohus nõustus hagejaga selles, et köögitehnika turuväärtuse määramisel ei saa võtta aluseks ostuhindu ja tuleb arvestada esemete kulumist ajaks, mil hageja esemed enda valdusse võttis. Hageja on esitanud kohtule 23.05.2005 OÜ Destein tellimuse kinnituse Miele köögitehnika kohta kokku 238 734 krooni eest. Tellimuses on loetletud nii elamust ära viidud köögitehnika kui ka esemed, millede äraviimist elamust ei ole kostja avaldanud. Nõudepesumasina, elektripliidi, gaasiplaadi, grillplaadi, kuumaaluse, integreeritava ahju, kohvimasina, pesumasina ja pesukuivati väärtus oli tellimuse kinnituse kohaselt ostmisel koos käibemaksuga 178 532,52 krooni. OÜ Destein 17.02.2010. antud arvamuse kohaselt oli sama köögitehnika turuväärtus 2006. aasta lõpuks 50% ostuhinnast. Seega tuleb loetletud üheksa eseme turuväärtuseks lugeda 2006 septembrikuu seisuga 89 266,26 krooni. 34. Kostja nimetatud viie WMF poti, WMF panni ja malmist kopsikpoti ostuhind oli Home Decor Baltic’s Ülemiste kaupluse 09.10.2005 arve kohaselt kokku 8813,45 krooni. Nende esemete turuväärtuseks 2006 septembri seisuga on pool ostuhinnast s.o 4406,73 krooni. 35. Kodukino ostuhinnaks oli 10.10.2005 arve kohaselt 153 277,15 krooni. 19.03.2008 menetlusdokumendis on hageja lugenud kodukino väärtuseks 15 000 krooni. Kostja on hagile antud vastuses hinnanud kodukino väärtuseks 60 000 krooni, mis tuleb eseme ostuhinda arvestades võtta asja lahendamisel aluseks. Hageja antud hind kodukino komplektile on ülemäära madal. Ülejäänud eespool märgitud esemete hindade kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. 19.03.2008 menetlusdokumendis on hageja hinnanud neid esemeid pooles ulatuses ostuhinnast, kokku 117 500 krooni. Hageja on hinnanud esemete võimalikku turuväärtust 2006 septembri seisuga mõistlikes piirides ja need hinnad tuleb võtta asja lahendamisel aluseks. Kostja on hagile antud vastuses lugenud nende esemete koguväärtuseks 259 515 krooni, mida ei saa lugeda põhjendatuks. Eeltoodu põhjal tuleb hageja poolt elamust ära viidud ja hagejale jäänud asjade väärtuseks lugeda 89 266.26 + 4406.73 + 60 000 + 117 500 = 271 172,99 krooni. 36. Hageja ei ole vanamööbli ega maalide loetelu kohtule esitanud, mistõttu tuleb asja lahendamisel võtta aluseks kostja esitatud vanamööbli nimekiri. Hageja kinnitab, et kogu ära viidud vanamööbli oli ta saanud kingitusena T Vlt, kuid samal ajal võtab omaks, et vanamööblit sai ta ka muudest kohtadest. Kostja on kinnitanud vastuses hagile ja vande all antud seletustes, et vanamööblit osteti ühiselt ja peale T.Vi on seda ostetud ka Tartust, Tiigi tänava antikvariaadist, Hagudist M nimelise mehe käest ja Kuusikult vanavara kogujalt. Ei ole alust kahelda kostja oluliselt täpsemate seletuste usaldusväärsuses. Hageja pangakonto väljavõte kinnitab, et sellelt on 03.09.2003 tasutud I V 5000 krooni laua eest ja 04.09.2003 9000 krooni riidekapi eest. 17.01.2005 ja 07.02.2005 on hageja pangakontolt tasutud vastavalt 10 000 krooni ja 7900 krooni A K pehme mööbli remondi eest. Hageja kinnitab, et tegemist on tasuga T.V saadud mööbli restaureerimise eest. 24.09.2003 on tasutud K K 30 000 krooni sohva, laua ja puhvetkapi eest ja 25.10.2003 K Sile 23 000 krooni põrandakella eest. Hageja kinnitab, et I.Vlt ja K.Klt saadud kappe ei ole ta majast ära ei viinud. Lauad, mille eest ta I.V 5000 krooni tasus, ei kuulunud vanamööbli hulka. Hageja pangakontolt tehtud eespoolnimetatud väljamaksed seavad tunnistaja ütlused ja hageja vande alla antud seletused mööbliesemete kinkimise kohta kahtluse alla ja kinnitavad kostja vande all antud seletusi vanamööbli ühise ostmise kohta koos hagejaga. Kui ka laud, mille eest hageja I.V 5000 krooni tasus, ei kuulu vanamööbli hulka ja A.Kle on tasutud T.Vilt saadud mööbli remondi eest, siis on hageja saanud raha eest s.o ühisvara arvel vähemalt neli vanamööbli eset ja ühe põrandakella ikka teistelt isikutelt peale T.Vi. Vaieldamatult on

7 T.Vi käest saadud mööblit ühisvara arvel remonditud. Hageja ei ole põhjendanud, miks kuuluvad tema lahusvara hulka riidekapp, mille eest on 04.09.2003 tasutud I.Vle 9000 krooni; sohva, laud ja riidekapp, mille eest on tasutud 24.09.2003 Kaido Keelele 30 000 krooni ja põrandakell, mille eest on 25.10.2003 tasutud 23 000 krooni K Sile. Eelnevat tulenevalt tuleb tõendeid kogumis hinnates lugeda hagejale jäänud ühisvaraks kõik hageja poolt elamust ära viidud vanamööbli esemed ja maalid s.o tammepuust köögilaud, toolid 8 tk., mahagonist puhvetkapp, natüürmort, kappkell, diivanilaud, puhvetkapp, kolm maali (elutoast), ümmargune kell, mamma tool, tahveldatud kirst, peegel, kolm maali (trepihallist), graafiline leht, põletatud mustriga kirst, tugitool, diivan, ümmargune laud, kaks seinakella, väike riietekirst. Samuti tuleb ühisvaraks lugeda praegu elamus olevad hageja nimetatud kaks kummutit ja peegelustega riidekapp. 37. Ainsaks objektiivseks tõendiks vanamööbli hindade kohta on eespool nimetatud väljamaksed mööbliesemete eest hageja pangakontolt. Esitatud tõendid ei võimalda kindlaks määrata, kas mõni pangaülekannetel märgitud esemetest on 07.09.2006 majast ära viidud esemete hulgas või mitte. Samal ajal kinnitavad nende esemete eest tasutud summad vanamööbli üldist hinnataset. Kostja on esitanud vanamööbliga tegeleva OÜ Varaait juhatuse liikme Veiko Oloneni koostatud hindamisakti, milles on antud arvamus fotode järgi 19 eseme võimaliku turuväärtuse kohta ja kahele esemele on antud hinnang ilma fotota. Kokku on esemete turuväärtus spetsialisti hinnangu kohaselt 216 500 krooni. V.Oloneni antud hinnad üksikutele mööbliesemetele vastavad taseme poolest hageja pangakontolt vanamööbli eest tehtud väljamaksetele. Hageja on esitanud Meelis Saame 11.03.2010. elektronkirja, milles on antud hindamiseks esitatud esemete ligikaudsed võimalikud müügihindade vahemikud. Hageja ise ei ole selle kirja põhjal nendele esemetele hinnangut andnud. Kirja koostaja on märkinud, et tegemist on tema isikliku arvamusega ja 20.05.2010 kirjas on M. Saame kinnitanud, et ta ei ole vanavara hindamise ekspert. Mööbliesemed on hinnatud fotode järgi ja arvamus ei olnud mõeldud kohtus esitamiseks. Seepärast võttis kohus vanamööbli väärtuse määramisel aluseks kostja esitatud tõendi. Hindamisakti koostaja on kinnitanud, et ta on vanamööbliga tegelnud alates 1993.aastast ja annab arvamuse kohtus esitamiseks. Seepärast ei ole kohtul alust vanamööbli hindamise aktis kahelda ja asja lahendamisel tuleb hageja poolt elamust ära viidud vanamööbli väärtuseks lugeda 216 500 krooni. Kostja poolt nimetatud maalide kohta ei ole hageja oma seisukohta ega ühtegi tõendit esitanud. Samal ajal tuleb tunnistajate A Ki ja K Ki ütluste alusel lugeda tõendatuks, et maalid olid majas ja viidi koos muude esemetega ära. A K on kinnitanud, et üks maal oli kuldsete raamidega, üks oli talvepilt, köögis oli maal puuviljadega. Kokku langevad poolte seisukohad ühe graafilise lehe osas, mille väärtuseks hindavad 1500 krooni. Kostja seisukoha järgi oli graafiline leht trepihallis. Hageja tunnistab 19.03.2008 kostja seisukohale antud vastuses samuti ühte graafilist lehte. Kuna teiste kostja nimetatud maalide kohta hageja seisukoht puudub, siis tuleb asja lahendamisel võtta aluseks kostja esitatud maalide loetelu koos hindadega. Kostja vastuse kohaselt viis hageja ära köögist natüürmordi 5500 krooni väärtuses, elutoast 3 maali 20 000 krooni väärtuses, trepihallist graafilise lehe 1500 krooni väärtuses ja kolm maali 25 000 krooni väärtuses. Eeltoodu alusel on hageja poolt elamust ära viidud kõigi esemete väärtus kokku 89 266.26 + 4406.73 + 60 000 + 117 500 + 216 500 + 52 000 = 539 672,99 krooni. Kostja hagile antud vastustes ja 18.04.2011 lõplikus seisukohas esitatud hinnad vastavalt 1 006 915 krooni ja 921 915 krooni uuritud tõenditele ei vasta ja kumbagi neist asja lahendamisel aluseks võtta ei saa. 38. Ei ole alust kahelda hageja seletustes, et Jääkaru & Ko OÜ tegi elamus elektritöid ja paigaldas maakütte ning pärast 15.09.2006 tehtud inventuuri käigus selgus hageja võlg

8 Jääkaru ja Ko OÜ ees. Pooltel ei ole vaidlust, et need tööd elamus tehti ja seepärast tuleb nimetatud asjaolu lugeda tõendatuks. Hageja kinnitab, et inventuuri tulemusena selgus võlg 337 750 krooni, kuid muid tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Esitatud on väljavõte OÜ Jääkaru & Ko pangakontost ajavahemiku 01.01.2007 kuni 28.04.2008 kohta, mille kohaselt on hageja teinud kontole neli makset kokku 184 500 krooni. Seepärast on vajalik 184 500 krooni võrra vähendada hageja omandisse jäänud ühisvara väärtust. Hageja omandisse jäänud ühisvara väärtuseks tuleb lugeda seega 539 672,99- 184 500 = 355 172,99 krooni. Hageja vande alla antud seletusi ja 04.04.2011 menetlusdokumendis antud üldist kinnitust elamust ära viidud köögitehnika, mööbli ja muude esemete müümise kohta võla tasumise eesmärgil usaldusväärseks lugeda ei saa. Hageja kinnitab, et esemete müügiga tegeles tema naabri tuttav, kes müüs esemed mitmele erinevale isikule ja ostjaid hageja ei tea. Kahtlust hageja seletustes tekitab asjaolu, et hageja ei ole nimetanud naabri ega viimase tuttava nimesid ja ei ole avaldanud, kus ja kellele ta esemed müügiks üle andis ning kes ja millal andis talle üle müügist saadud raha. Neil põhjustel ei ole põhjendatud mitte arvestada elamust ära viidud esemeid ühisvara jagamisel. 39. Ühisvara hulka tuleb lugeda xxxxxx tänav x elamusse jäänud esemed, mille väärtuseks hindab hageja 251 100 krooni. Tõendeid nende esemete ostuhindade ja võimaliku turuväärtuse kohta ei ole kohtule esitatud. Hagile esialgselt antud vastuses on kostja enamuses nõustunud hageja esitatud esemete loeteluga ja hinnanud elamu sisustuse väärtuseks kokku 223 600 krooni. Asja lahendamisel tuleb aluseks võtta hinnad, mille osas on mõlemad pooled olnud esialgselt ühel seisukohal. Kostja hiljem esitatud madalamad hinnad ei ole põhjendatud, sest need esemed on alates 12.01.2006 olnud kostja kasutuses. Hageja esitatud loetelust ei saa elamus asuvate esemete hulka lugeda potte ja panne, kuna eespool uuritud tõendid kinnitavad, et samad esemed on hageja majast ära viinud. Nugade komplekt tuleb eespool uuritud tõendite alusel lugeda majja jäänuks. 40. 07.10.2011 menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et puhveteid ei ole laste tubades kunagi olnud ja et kummagi lapse toas on lahusvaraks loetav vanaaegne kummut ja Ai toas veel vanaaegne peegliga riidekapp. Eespool uuritud tõendid kinnitavad, et kogu vanamööbel kuulub ühisvara hulka ja seepärast tuleb ka kummagi lapse toas asuv vanaaegne kummut ja Ai toas asuv riidekapp arvata elamu sisustuse hulka. Hageja esialgselt nimetatud puhvetite olemasolu laste tubades ei ole tõendatud. 41. Tõend on esitatud nugade hinna kohta – Home Decor Batilc’s OÜ 22.11.2005 hinnapakkumise kohaselt oli kolme noa hind kokku 13 409,10 krooni. Vastuses hagile on kostja hinnanud viie WMF poti ja nugade komplekti väärtuseks kokku 50 000 krooni. Seepärast peab kohus põhjendatuks lugeda elamusse jäänud nugade komplekti väärtuseks 20 000 krooni, nagu on hinnanud hageja. Majja jäänud esemetena ei saa tõendatuks lugeda hageja nimetatud muid esemeid 25 000 krooni väärtuses - suveniirid, nõud, klaasid vaagnad, sest hageja ei ole esitanud esemete konkreetset loetelu ega kirjeldust, mistõttu on nõue selles osas ebaselge. Rea 19.04.2011 menetlusdokumendi kohaselt elamusse jäänud esemeid (gourmet ahjupann, köögikraani segisti, triikimislaud, triikraud, saunasegisti, graafiline leht, osaliselt magamistoa mööbel, dušisegisti, kraanikauss, dušiseinad, segistid, kraanikauss, mitmesugused majapidamistarbed ja tehnika) on hageja 19.03.2008 menetlusdokumendis lugenud elamust äraviiduks. Neil põhjustel tuleb hageja nimetatud muud esemed 25 000 krooni väärtuses ja potid ning pannid 30 000 krooni väärtuses elamu sisustuse hulgast jätta välja. 42. Tõendatuks ei saa lugeda hageja väidetud laenukohustusi T K ja A S ees vaatamata sellele, et T.K ja A.S on oma ütlustes kinnitanud raha andmist hagejale ja hageja on vande alla antud seletustes kinnitanud raha saamist. A S ütlustest nähtub, et 2004 sügisel laenas ta

9 hagejale 2 000 000 krooni. Summa andis ta hagejale üle sularahas 5-6 jaos 200 000 kuni 400 000 krooni kaupa. Lepingu vormistasid nad pärast seda, kui kogu raha oli üle antud. Hageja kohustus raha tagastama 2006 kevadeks. T K on andnud ütlused kirjalikult. Neist nähtub, et ta laenas hagejale vastavalt lepingule, mitte kui sõbrale. Summa andis ta üle ühes osas. Üle antud raha ei olnud enne pangakontol. Oma nõude loovutas tunnistaja OÜ-le Centrale Holding. Tunnistajate ütlused ja hageja vande alla antud seletused nimetatud summades sularaha olemasolu ja üleandmise kohta ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Tunnistaja A.S ütlused on vastuolus hageja seletustega ja 01.12.2004 hagejaga sõlmitud laenulepingu punktiga 1, mille kohaselt pidi kogu summa üleandmine toimuma 3 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja lepingu teksti kohaselt oli raha 01.12.2004 veel üle andmata. 02.12.2004 on hageja andnud kirjaliku kinnituse kogu raha kättesaamise kohta. A.S kinnitab aga raha üleandmist 5-6 jaos ja lepingu vormistamist pärast kogu summa üleandmist. Hageja on vande alla antud seletustes kinnitanud, et lepingu vormistasid nad pärast esimese summa üleandmist. Kui raha üleandmine toimus ositi, siis jääb arusaamatuks, miks pidi hageja juba 02.12.2004 kinnitama kogu summa kättesaamist. Kirjeldatud vastuolude tõttu ei saa raha üleandmist A.S poolt hagejale kohtule esitatud laenulepingu alusel lugeda tõendatuks. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et A.S käis neil xxxxxxxx 2005 jaanuaris külas ja pärast majja kolimist 2005 augustikuus soolaleival. Laenust või selle tagastamisest A.Sga neil kordadel mingit juttu ei olnud. Kahtlust A.S võimes hagejale 2 000 0000 krooni laenata tekitab ka asjaolu, et 02.02.2004 on hageja teinud A.S eest AA Pro Serv OÜ osakapitali sissemakse 20 000 krooni, millest A.S on 06.02.2004 tagastanud 10 000 krooni ja 01.03.2004 5000 krooni. Hageja pangakonto (Hansapangas) väljavõttelt nähtub, et hageja on teinud 23.03.2004 ja 24.03.2004 väljamaksed AS-le Shishi vastavalt 50 000 krooni ja 10 000 krooni. Hageja on võtnud omaks, et ta laenas teistele isikutele edasi pangast laenuna saadud raha. Ka nimetatud asjaolu seab kahtluse alla hageja seletused nimetatud kahe laenu olemasolu kohta. Eespool käsitletud tõenditega kogumis ei ole usaldusväärsed T K antud ütlused ja hageja vande alla antud seletused tunnistajalt 500 000 krooni sularaha üleandmise-vastuvõtmise kohta. 43. Kostja on esitanud A.Sga sõlmitud laenulepingust tulenevale nõudele aegumise vastuväite. Põhjendatud on kostja seisukoht, et sundtäitmisele allumise kokkulepete sõlmimisega võttis hageja kostjale pärast abielusuhete lõppu kohustuse, mis seisneb nõude aegumise tähtaja pikenemises 30 aastani. Kuna kostja ei ole ühegi nimetatud lepingu pool ja kostjalt ei ole laenude tagastamist nõutud, siis omab kostja solidaarvõlgnikuna õiguse A.S nõudele aegumise vastuväite esitamiseks ja TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aastane aegumistähtaeg kostja osas nõudele ei laiene ning laenulepingust nähtuv nõue on kostja suhtes TsÜS § 146 lg 1 alusel alates 01.04.2009 aegunud. Kui asuda seisukohale, et laenuleping olenemata raha tegelikust üleandmisest tõi ühisvarasse siiski kohustused, siis ei saa nende täitmist nõuda kostjale kuuluva ühisvara osa ega kostja lahusvara arvel. 44. Kuna laenukohustusi A.S ja T.K ees tõendatuks lugeda ei saa, siis tuleb ühisvarana arvestada ka osaühingute osasid, sõiduautot Audi ja sõidukit Volkswagen Transporter, olenemata nendega hiljem tehtud tehingutest. Tegemist on hageja omandisse jäänud varaga, mille osas kostja ei saanud ühisomanikuna oma õigusi teostada. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et 2006 võttis hageja auto oma valdusse ja autoregistrisse kanti teine isik. Ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole kunagi teostanud osaühingute osade suhtes ühisomaniku õigusi ja kõiki osaniku õigusi on kasutanud vaid hageja. Seega tuleb hagejale jäänud ühisvaraks 12.01.2006 seisuga lugeda veel auto Volkswagen Transporter, sõiduauto Audi, OÜ Rahest A Kile kuulunud osa nimiväärtusega 35 000 krooni, OÜ Maaõhk Soojuspump A Kile kuulunud osa nimiväärtusega 14 000 krooni, OÜ Jääkaru & Ko A

10 Kile kuulnud osa nimiväärtusega 40 000 krooni ja OÜ AA-Pro Serv A Kile kuulnud osa nimiväärtusega 20 000 krooni. 45. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga xxxxxx, xxxxxx x-x asuva korteriomandi lahusvarasse kuulumise kohta. Eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise õigus kas üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Kuna eluruumi erastamise tehingu tegi hageja, siis oli paratamatu, et eluruumi eest tasumiseks pidi kostja kandma oma kontolt tööaastad üle hageja kontole. Millegagi ei ole tõendatuid, et kostja soovis anda oma tööaastate suhtes omandiõiguse üle hagejale. Neil põhjustel ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et talle kostja poolt 11.09.1995 üle kantud tööaastad 9000 krooni väärtuses muutusid tema lahusvaraks. Üksnes asjaolu, et pangakonto väljavõttel on märge kinke kohta, ei anna alust lugeda kostja poolt hageja kontole üle kantud tööaastaid hageja lahusvaraks. Tegemist oli ühisvarasse kuuluva vara üleandmisega kostja valdusse ja kasutusse. Kuna pooled olid abielus, siis kuulus korter vallasasjana ühisvara hulka ja oli ühisvaraks ka 12.01.2006 seisuga. Eluruumide erastamise seaduse § 21¹ kohaselt saab korteriomandi seadmisel korteriomandi omanikuks isik, kellele kuulus eluruum vallasasjana. 17.01.2006, s.o kinnistamisavalduse esitamise ajal, ja kinnistusregistri osa avamise ajal 10.03.2006, oli eluruum jätkuvalt poolte ühisomandis ja seega ei saanud ka korteriomand muutuda hageja lahusvaraks. Pooled nõustuvad, et korteriomandi turuväärtus on 150 000 krooni, nagu on hinnanud riiklikult tunnustatud ekspert. 46. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus ühisvara koosseisu järgmiselt: - xxxxxxx, xxxxxx tänav x asuv kinnistu, väärtus 2 310 000 krooni - Xxxxx maakonnas, xxxxxxxxxx asuv korteriomand, väärtus 150 000 krooni - Hageja poolt elamust ära viidud esemed: Miele köögitehnika, 89 266,26 krooni; WMF potid ja pannid, 4406,73 krooni; kodukino komplekt, 60 000 krooni; muud esemed, 117 500 krooni, vanamööbel, 216 500 krooni; maalid, 52 000 krooni. Kokku 539 672,99 krooni - 184 500 krooni (OÜ-le Jääkaru ja Ko tasutud võlg) = 355 172,99 krooni. - xxxxxxxx, xxxxxx tänav x elamu sisustus 196 100 krooni - Äriühingute osad 520 000 krooni - Sõidukid 165 000 krooni Kokku 3 696 272.99 krooni (236 234.90 eurot). - Kohustustest kuuluvad ühisvarasse 12.01.2006 seisuga tagastamata laen ja tasumata intressid SEB Pank AS-ile kokku 62 207,86 eurot. 47. xxxxxxx xxxxx tänav x asuv kinnistu tuleb jätta kostja omandisse ja laenukohustus SEB Pank AS ees kostja kanda, kuna kinnistul asuv elamu on pärast 12.01.2006 olnud kostja ja poolte ühiste laste elukohaks ning on selleks vajalik ka edaspidi. Samuti on kostja pangakonto väljavõtte kohaselt alates 2006 septembrist tagastanud pangale laenu ja tasunud intresse. Kostja omandisse tuleb jätta ka elamu sisustus vastavalt eespool toodud loetelule. Seega jääb kostja omandisse asju 160 168,98 euro väärtuses. Jättes kostja kanda laenukohustuse, on kostjale jääva ühisvara osa väärtus 160 168,98 – 62 207,86 = 97 961,12 eurot. 48. Hageja omandisse tuleb jätta xxxxxxxxx, xxxxxxx x-x asuv korteriomand, Kodu tänav 2 elamust ära viidud eespool nimetatud köögija sanitaartehnika, vanamööbel ja ning osaühingute osad ja sõidukid. Kokku jääb hageja omandisse asju 1 190 172,99 krooni (76 065,90) euro väärtuses. Kuna pärast laenukohustuse mahaarvamist on kostjale jäävate

11 asjade väärtus kõrgem, siis tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitus (97 961,12 - 76 065,90) : 2 = 10 947,61 eurot. 49. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et hageja tagastas alates 12.01.2006 kuni 2007 aprillini pangale laenu ja tasus intresse kokku 42 345,21 krooni, mille võrra on väiksem kostja kanda 12.01.2006 seisuga jäetav laenu jääk. Seepärast tuleb lugeda hageja nõue tasutud summast kostjalt pooles ulatuses hüvituse väljamõistmiseks põhjendatuks. Tegemist on VÕS § 1028 lg-s 1 ette nähtud olukorraga, kus hageja täitis ühisvarasse kuulunud, kuid vara jagamise tulemusena ära langenud kohustust. Need laenumaksed ei ole kaetud kostjalt enam saadud vara eest väljamõistetava hüvitusega. 50. Ebaselge on hageja nõue kindlustusmaksete osas. Hagi kohaselt on hageja tasunud 2006 jaanuarist kuni novembrini pangalaenuga seotud kindlustusmakseid. Pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja teinud sel perioodil küll makseid AS-le If Eesti Kindlustus ja AS-le SEB Pank Elukindlustus, kuid miski ei tõenda, et tegemist oli laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Seepärast tuleb hageja nõue kindlustusmaksete hüvituseks 7022,65 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 51. Hageja kinnitab, et ta ei ole lauahõbedat ega kristallklaase kunagi kodust ära viinud. Kostja ei ole neid esemeid täpsustanud ega äraviimise kohta tõendeid esitanud. 52. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 ja § 164 lg1 kohaselt kummagi poole enda kanda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 53. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega apellatsioonkaebuse piire arvestades hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. 54. Hageja ei nõustu kohtuga, et kinnistu jätmisel ühe abikaasa omandisse saab ja tuleb arvestada vaid kinnistu turuväärtust, olukorras, kus kinnistu tegelik ehitusmaksumus oli ca 4 miljonit krooni. Kuna poolte sissetulekud ei oleks võimaldanud sedavõrd kalli maja ehitamist ilma täiendavate rahaliste vahenditeta, pidi hageja finantseerima majaehitust ka eraisikutelt võetud täiendavate laenude abil. Seetõttu tuleb eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused täita menetlusosaliste ühisvara arvelt. 55. Kohus on jätnud alusetult arvestamata lauanõude väärtuse 50 000 krooni. Kohus on nõustunud hagejaga, et nõudepesumasinast ning kappidest võeti enne nende äraviimist välja kõik lauanõud ja muud esemed ning midagi neist hageja poolt ära ei viidud. Vaatamata eeltoodule on kohus jätnud põhjendamatult lauanõud elamusse jäänud esemete loetelust välja. Viidatud lauanõude väärtus oli 50 000 krooni (3195,58 eurot). 56. Kohus on eksinud, leides, et majja jäänud esemetena ei saa tõendatuks lugeda hageja teisi nimetatud esemeid 25 000 krooni väärtuses. Hageja on loetlenud esemed piisavalt täpselt. 57. Kohus ei oleks saanud asuda omaalgatuslikule seisukohal, et majja jäi esemeid vaid 196 100 krooni väärtuses. Kohus oleks pidanud tuvastama, et esemete koguväärtuseks tuleb lugeda ca 300 000 krooni. 58. Kohus on asunud vääralt seisukohale, et xxxxxxxxx, xxxxxx x-x asuv korter kuulub poolte ühisvara hulka. Kuna vastavalt PKS § 15 lg-le 1 on abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, on korteriomand hageja lahusvara. Asjaolu, mille kohaselt kinkis kostja hagejale tööaastad 9000 krooni väärtuses, kinnitab

12 üheselt esitatud pangakonto väljavõte. Väljavõttelt nähtub, et tegu oli kinkega. Arusaamatu on kohtu väide, et tehtud ülekanne oli mõeldud pooltele ühiselt. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud ühtegi tõendid, mis lükkaks ümber faktid kinkelepingu sõlmimise kohta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja esitatud tõend ei ole kinkelepingu sõlmimise tuvastamiseks piisav. 59. Kohus on eksinud, leides, et sõidukite ja osaühingute osade eest saadud summad ei ole vähendanud poolte ühisvarasse kuulunud kohustuste väärtust. Sõidukid ning ühisvarasse kuulunud äriühingute osad võõrandati T K 02.02.2005, poolte ühistes huvides xxxx x maja ehitamiseks võetud laenu katteks. 60. Hageja ei nõustu maakohtu otsuses välja toodud esemete loetelu ja väärtustega, mis tuleb lugeda hageja omandisse jäänuks. Hageja on 18.04.2011 menetlusdokumendis selgitanud, et ta võttis Kodu tn 2 majast kaasa ning võõrandas poolte ühiste kohustuste katteks Miele tehnika. Kohus on märkinud Miele tehnika väärtuseks 89 266,26 krooni, millega hageja ei nõustu. Tegelikult oli selle tehnika väärtuseks 88 091,6 krooni. Hageja võttis kaasa muude esemetena kodukinosüsteemi, diivanikomplekti, kaks WC-potti, kraanikausi kapiga, osaliselt magamistoa mööbli, LCD teleri, televiisori. Seega on majast ära viidud muu vara kokku ca 65 000 krooni väärtuses, millele lisandub Miele tehnika väärtus summas 88 091,6 krooni. Kokku on hageja ära viidud ühisvara väärtuseks ligikaudu 153 091,60 krooni. 61. Kohtu motivatsioon kodukinosüsteemi väärtuse määramisel on ekslik. Arvestades tehnika vananemist, on reaalne, et kodukinosüsteemi väärtuseks ei olnud poolte abieluliste suhete lõppemise ajal rohkem kui 15 000 krooni. Isegi juhul kui nõustuda kohtuga, et hind ei saanud olla 15 000 krooni, on põhjendatud võtta väärtuse määramisel aluseks 77 675,28 krooni ning pool selle väärtusest. Seega ei saanud kodukinosüsteemi väärtuseks olla poolte abieluliste suhete lõppemise aja seisuga igal juhul mitte rohkem kui 38 837,64 krooni. 62. Eelnimetatud vara on poolte ühiste laenukohustuste katteks võõrandatud. Tegemist ei ole hagejale jäänud varaga, mille arvelt peaks vähendama kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvat kompensatsiooni. Hageja on nimetatud rahasumma arvelt täitnud poolte ühiseid laenukohustusi Jääkaru & KO OÜ ees. Nagu nähtub kohtule esitatud pangakontodest, on hageja tasunud Jääkaru & KO OÜ-le võla katteks 184 500 krooni. Nimetatud rahasumma tasuti poolte ühisvaraks olnud Miele tehnika ning muu eelnevalt nimetatud vara müügi arvelt. Tegelik võlgnevus äriühingu ees on 337 750 krooni ehk seniajani on tasumata võlgnevus Jääkaru & KO OÜ-le summas 153 250 krooni. Kohus on ebaõigelt jätnud selle võlgnevuse ühisvara jagamisel arvesse võtmata. Kohus ei ole arusaadavalt selgitanud, miks ei pea kohus usaldusväärseks hageja vande all antud ütlusi. Hageja vande all antud ütlused on õiged – hageja võõrandas vara, et katta poolte ühiselt võetud laene. 63. Kohus on ebaõigesti arvestanud hageja poolt äraviidud esemete hulka triikraua ja triikimislaua. Nimetatud esemed jäid xxxxxx tn x majja ega ole hageja käes kunagi olnud. Seetõttu tuleb suurendada kostjale jäänud vara väärtust ning vähendada hageja majast äraviidud vara väärtust 1250 krooni võrra. 64. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kumma menetlusosalise valdusesse jäid OÜ Destein 23.05.2005 tellimuse kinnitusel nimetatud Extern õhupuhasti, nõude soojendaja, köögihunt, Gourmet küpsetuskivi, Gourmet ahjupann koos kaanega ja kivikatusele kinnitatav mootor. Nimetatud esemed asuvad ilmselgelt jätkuvalt xxxxxxxxx tn x majas. Kohus oleks pidanud lugema nimetatud esemed kostja valdusesse jäänud esemete hulka ning nimetatud esemete arvelt tõstma kostjale jäänud vara väärtust. 65. Kohtuotsuses nimetatud 5 WMF potti, malmist kopsikpott ning WMF pann jäid xxxxx tn x majja. Sellele on hageja viidanud 18.04.2011 menetlusdokumendi p-s 2.4. Kostja on ka ise

13 väitnud 04.04.2011 menetlusdokumendi p-s 4, et nõudepesumasinasse jäid üksnes noad, kahvlid, lusikad ja taldrikud, kuid mitte potid. Seega ei saa olla vaidlust selles, et potid ning pannid on jätkuvalt xxxxxx tn x majas ning nende väärtus summas 4406,73 krooni tuleb lisada kostjale jäänud vara väärtuse juurde. 66. Majapidamisruumi ei olnud ette nähtud ei kraanikaussi ega WC-potti, seda ei olnud sinna paigaldatud ning seda ei ole hageja saanud seetõttu ka majast ära viia. Tegemist on kohtu eksliku seisukohaga. Tualettpotid (2tk), mis ära viidi, asusid I korruse WC-s ja II korruse laste vannitoas. 67. Väär on kohtu sedastus, et hageja on viinud xxxxxxx tn x elamust ära saunasegisti. Nimetatud saunasegistit ei ole võimalik majast ära viia, kuna see on seina külge krohvitud. Segisti tuleb arvestada kostjale jäänud ühisvara hulka. 68. Vale on väide, et laste vannitoast on ära viidud kraanikauss– piltidelt on näha, et seda ei ole sinna kunagi paigaldatud (paigaldamisjälgi ei nähtu). 69. Ülaltoodust lähtuvalt on kostja kätte jäänud vähemalt 212 106,41 krooni väärtuses asju rohkem, kui kohtuotsuse kajastatud. Hageja ära viidud ning poolte ühiste laenukohustuste katteks maha müüdud ühisvara väärtuseks on ligikaudu 153 091,60. 70. Hageja ei nõustu otsuse seisukohaga, et hageja omandisse jäänud ühisvaraks tuleb lugeda kogu vanamööbel, sh natüürmort, kolm maali (T.Vi kingitud maalid elutoast), kolm maali (trepihallist) ning kaks kummutit ning peegelustega riidekapp. Vanamööbel on hagejale kingitud. Seetõttu on kohus ebaõigesti lugenud viidatud vara poolte ühisvara hulka. Kuigi enamuse hageja lahusvaraks olnud vanamööblist viis hageja xxxxx tn x elamust ära, jäid majja siiski kaks antiikset kummutit. Kummutid on hagejale kinkinud T V ja neid ei saa lugeda ühisvara hulka kuuluvaks. Asjaolu, et hageja on tasunud A. K pehme mööbli remondi eest, ei muuda seda mööblit automaatselt ühisvaraks. Kohus on jätnud täielikult arvesse võtmata hageja 04.04.2011 menetlusdokumendis esitatud selgituse, et ta tasus 03.09.2003 T.Vile 5000 krooni lastetubades asunud kirjutuslaudade, mitte vanamööbli eest. Kirjutuslaudu ei ole hageja eramust ära viinud ja need peaksid asuma jätkuvalt Kodu tn 2 majas. Kohus ei ole selgitanud, miks tunnistaja T. Vi ütlused ning hageja selgitused ning vande all antud ütlused on vähem usaldusväärsed, kui kostja või teiste perekonnaliikmete väited. Isegi, kui lugeda kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks, et mõned vanamööbliesemed kuulusid poolte ühisvarasse, ei ole võimalik eeltoodu alusel väita, et kogu vanamööbel kuulus poolte ühisvara hulka. Kohus on põhjendamatult tuginenud otsuse tegemisel üksnes kostja paljasõnalistele väidetele. 71. Kohus on eksinud vanamööbli väärtuse hindamisel. Kostja esitatud vanamööbli väärtused ei vasta tegelikkusele. 72. Hageja kinnitab, et kohtuotsuses nimetatud graafiline leht ei ole hageja valduses ning seda ei saa lugeda hageja omandisse jäänuks. Kohus on vastava asjaolu ebaõigelt tuvastanud. Kohtu viidatud menetlusdokumendis ei ole hageja kordagi möönnud või väitnud graafilise lehe jäämist tema omandisse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu seisukoht vastuolus hageja kohtule esitatud asjaolude ning tõenditega. 73. Hageja võttis Kodu tn 2 majast kaasa 6 mitte 7 maali, nagu kohus on otsuses viidanud. Ülejäänud maalid asuvad jätkuvalt Kodu tn 2 majas. 74. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja laenukohustusi T. K ja A. S ees ei saa lugeda tõendatuks. Kohus on jätnud täielikult käsitamata hageja esitatud tõendid – laenulepingud, kinnitused laenu kättesaamise kohta, sundtäitmise kokkulepped, sundtäitmise hageja suhtes ja A. S esitatud nõuded laenu tasumise kohta. Kohus on tuginenud asjasse mittepuutuvatele

14 ja kaudsetele tõenditele. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et hageja ja A. S ning hageja ja T. K vahel olid sõlmitud kehtivad laenulepingud. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et viidatud lepingute alusel on hagejale laenatud summad sularahana üle antud. Kostja ei ole suutnud neid asjaolusid kohtumenetluse raames kummutada. 75. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et A. S nõue laenulepingu alusel saadud rahasumma tagastamiseks aegus 01.04.2009. Hageja on 04.04.2011 vastuses selgitanud miks nõue ei ole aegunud. 76. Kohus on jätnud ebaõigelt rahuldamata hageja nõude kindlustusmaksete kostjalt väljamõistmise osas. Kohus oleks pidanud mõistma kostjalt välja hageja poolt tasutud Kodu tn 2 maja ning pangalaenuga seotud kindlustusmaksed pooles ulatuses kokku summas 8087,35 krooni. Juhul, kui kohus leidis, et kindlustusmaksete osas on hageja nõue ebaselge, oleks kohus pidanud sellele menetluse käigus viitama.

Vastus apellatsioonkaebusele 77. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 78. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada 7022,65 krooni (448,83 euro) hüvitise välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja. 79. Hageja esitas nõude, et ta on peale abielusuhete lõppemist tasunud jaanuarist 2006 kuni detsembrini 2006 ühiselt võetud pangalaenuga seotud kohustusena kindlustusmakseid summas 14 045,30 krooni, millest kostja peab talle poole, so 7022,65 krooni hüvitama. Hageja on apellatsioonkaebuses ebaõigesti märkinud väljamõistetava kindlustushüvitise suuruseks 8516,88 eurot. Maakohus jättis kindlustusmaksete osas hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil võttis kostja omaks asjaolu, et hageja on eelpoolnimetatud ulatuses kindlustusmakseid tasunud ja nõustus poole sellest hagejale hüvitama. 80. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 81. Pooltel ei vaidle enam selle üle, et ühisvaraks olev xxxxx, xxxxxxx tänav x asuv kinnistu, väärtusega 2 310 000 krooni (147 635,91 eurot) ja 12.01.2006 seisuga tagastamata laen ja tasumata intressid SEB Pank AS-ile kokku 973 341,50 krooni (62 207,86 eurot) jäävad K Kile. 82. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et pooled ei vaidle ka enam maakohtu poolt hinnatud asjade väärtuse üle.

15 83. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvarasse kuulub laenu tagasimaksmise kohustus A Sle ja T K ning millised koduse sisustuse esemed tuleb lugeda A Kile ja millised K Kile jäänuks.

84. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus laenukohustust eraisikutele A Sle ja T K. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laenulepingute alusel A Slt 2 000 000 krooni ja T K 500 000 krooni laenamine perekonna huvides ei ole tõendamist leidnud. Kirjalike laenulepingute sõlmimine, samuti 2 aastat hiljem kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepete sõlmimine, aga ka T K poolt väidetava nõudeõiguse loovutamine ja täituri juures sissenõude algatamine, näitavad tehingute vormistamist, ei tõenda aga tegelikult raha saamist. Samuti ei muuda raha saamist usaldusväärseks A Ki enda kirjalik kinnitus ja vande all antud ütlused raha saamise kohta. Raha tegeliku A Kile üleandmise kohta ei ole esitatud ühtegi objektiivset ja usaldusväärset tõendit. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud, miks ei ole hageja esitatud laenulepingud usutavad. 85. A S ütlustest nähtub, et 2004 sügisel laenas ta hagejale 2 miljonit krooni. Summa andis ta hagejale üle sularahas 5-6 jaos 200 000 kuni 400 000 krooni kaupa. Lepingu vormistasid nad pärast seda, kui kogu raha oli üle antud. Hageja kohustus raha tagastama 2006 kevadeks. Tunnistaja A.S ütlused on vastuolus hageja seletustega ja 01.12.2004 hagejaga sõlmitud laenulepingu punktiga 1, mille kohaselt pidi kogu summa üleandmine toimuma 3 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja lepingu teksti kohaselt oli raha 01.12.2004 veel üle andmata. 02.12.2004 on hageja andnud kirjaliku kinnituse kogu raha kättesaamise kohta. A.S kinnitab aga raha üleandmist 5-6 jaos ja lepingu vormistamist pärast kogu summa üleandmist. Hageja on vande all antud seletustes kinnitanud, et lepingu vormistasid nad pärast esimese summa üleandmist. Juba ainuüksi kirjeldatud vastuolude tõttu ei saa raha üleandmist A.S poolt hagejale esitatud laenulepingu alusel lugeda tõendatuks. 2 000 000 miljonit krooni oli 2004. aastal piisavalt suur summa, mitte igapäevane käibetehing, kus raha üleandmise asjaolusid võiks mitte mäletada. Ebausutav on ka A Sl üldse sellise raha olemasolu, mille kohta pole esitatud ühtki tõendit. Kahtlust A.S võimes hagejale 2 000 0000 krooni laenata tekitab ka asjaolu, et 02.02.2004 on hageja teinud A.S eest AA Pro Serv OÜ osakapitali sissemakse 20 000 krooni, millest A.S on 06.02.2004 tagastanud 10 000 krooni ja 01.03.2004 5000 krooni. Kui A Sl oleks olnud nii palju vaba raha väljalaenamiseks, poleks olnud vaja 20 000 krooni endal laenata ja seda osade kaupa tagasi maksta. 86. Maakohtu arvates seab kahtluse alla hageja seletused nimetatud kahe laenu olemasolu kohta ka asjaolu, et hageja laenas teistele isikutele edasi pangast laenuna saadud raha. Maakohus tugines seejuures hageja pangakonto (Hansapangas) väljavõttele, millest nähtub, et hageja on teinud 23.03.2004 ja 24.03.2004 väljamaksed AS-le Shishi vastavalt 50 000 krooni ja 10 000 krooni ning hageja poolt selle asjaolu omaksvõtule. Apellatsioonkaebuses eitab hageja omaksvõttu, kuid tunnistab samas, et AS Shishi oli tema vendade äri, kellele ta laenas vaid ajutiselt raha, mis mõne kuu pärast tagasi maksti. 87. Hageja ei ole põhjendanud vajadust võtta laenu 2 000 000 krooni, nii et see koos intressidega vähem kui pooleteise aasta pärast tagasi maksta ja 500 000 krooni ainult kaheksaks kuuks. Tegemist on suurte summade lühiajalise laenuga, mis ei ole tavapärane eluasemelaenu puhul. Usutavaks ei ole tehtud asjaolu, et kui hagejal ei olnud 2004-2005 piisavaid vahendeid maja ehituseks, kuidas pidi ta olema võimeline need eraisikutelt võetud laenud nii lühikese aja jooksul tagasi maksma. Hageja on väitnud, et pank ei oleks talle rohkem laenu andnud ja sellepärast pidi ta laenama eraisikutelt. Usutav ei ole, et olukorras, kus hageja ei ole panga jaoks piisavalt usaldusväärne, siis äripartner, või T K puhul lihtsalt

16 tuttav, kes ei ole sugulased ega lähedased, peavad võimalikuks suurte summade laenamist ilma mingi tagatiseta, esialgu ka ilma vormistamiseta. 88. Tõendatud ei ole ka raha kasutamine perekonna huvides (eramu ehitamisel). Abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel varem kehtinud PKS § 20 lg-st 2, mille kohaselt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema, kuid perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Käesoleval juhul on hageja, kes on vormistanud kõik laenu puudutavad dokumendid ilma kostjat teavitamata, kohustus tõendada, et ta sai reaalselt nimetatud eraisikutelt laenulepingute alusel raha ja tasus sellega ehitusmaterjalide ja töö eest. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Ringkonnakohtu arvates maja ehitamise fakt iseenesest ja maja orienteeruv ehitusmaksumus neid asjaolusid ei tõenda. Pooled võtsid elamuehituseks pangast ühiselt laenu. Kostja väidetel oli pooltel ka varem kogutud raha selleks otstarbeks. Osa elamuehitusega seotud arveid maksid ära firmad, kus hageja oli osanik ja juhatuse liige, mille kohta on esitatud ka panga väljavõtted. Samuti pole põhjust arvata, et kogu hageja majandustegevusest lähtuv tulu, mida elamu ehitamiseks oli võimalik kasutada, oli dokumenteeritud, seda eriti olukorras, kus hageja kasutas palju sularaha. 89. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus kostja arvamusega, et laenulepingute sõlmimise ainus eesmärk oli kostja olukorra raskendamine tulevases vara jagamise menetluses. Hageja ei ole teinud usutavaks maja ehitamise enamuses osas eraisikutelt sularahana saadud summade arvelt. T.K ja A. S ei ole esitanud nõuet hageja ega kostja vastu, mistõttu ei ole asjakohane nende võimaliku nõude aegumise küsimuse käsitlemine käesolevas menetluses.

90. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus xxxxxx, xxxxx x-x asuva korteri kuulumist poolte ühisvara hulka. Maakohtu seisukoht on vastavuses seaduse ja kohtupraktikaga. Eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamise õigus kas üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Kuna eluruumi erastamise tehingu tegi hageja, siis oli paratamatu, et eluruumi eest tasumiseks pidi kostja kandma oma kontolt tööaastad üle hageja kontole. Tegemist oli ühisvarasse kuuluva vara üleandmisega kostja valdusse ja kasutusse. Abielu ajal korteri erastamine ühe abikaasa nimele ei muuda korterit lahusvaraks. Pole mingit põhjust arvata, et pooled oleksid soovinud erastada nende ühiseks koduks oleva korteri hageja ainuomandisse või kostja ema oleks soovinud kinkida oma tööaastad ainult väimehele. Tööaastad kanti üle selle abikaasa kontole, kelle nimele korter erastati, mis ei tähenda aga tööaastate kinkimist ainult ühele abikaasale. Kuna pooled olid abielus, siis kuulus korter vallasasjana ühisvara hulka ja oli ühisvaraks ka 12.01.2006 seisuga. Eluruumide erastamise seaduse § 21¹ kohaselt saab korteriomandi seadmisel korteriomandi omanikuks isik, kellele kuulus eluruum vallasasjana. 17.01.2006, s.o kinnistamisavalduse esitamise ajal, ja kinnistusregistri osa avamise ajal 10.03.2006, oli eluruum jätkuvalt poolte ühisomandis ja seega ei saanud ka korteriomand muutuda hageja lahusvaraks.

91. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus koduse sisustuse esemeid, mis jäid Kodu tn 2 elamusse ja mille arvelt hageja soovib saada rahalist kompensatsiooni. 92. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kohus jättis alusetult kompensatsiooni määramisel arvestamata lauanõude väärtusega 50 000 krooni, mis ei jäänud nõudepesumasinasse ja OÜ Destein 23.05.2005 tellimuse kinnitusel nimetatud Extern õhupuhasti, nõude soojendaja,

17 köögihundi, Gourmet küpsetuskivi, Gourmet ahjupanni koos kaanega ja kivikatusele kinnitatava mootori väärtusega, kuna kohus oleks pidanud lugema nimetatud esemed kostja valdusesse jäänud esemete hulka ning nimetatud esemete arvelt tõstma kostjale jäänud vara väärtust. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hageja loetles elamusse jäänud esemed ja hindas nende väärtuseks kokku 251 100 krooni, millest pooles ulatuses soovis saada kompensatsiooni. Maakohus jättis hageja poolt loetletud esemetest välja potid ja pannid väärtusega 30 000 krooni, mille osas luges tõendatuks, et hageja viis need ära, ja muud esemed (suveniirid, nõud, klaasid, vaagnad), kokku väärtusega 25 000 krooni, mille osas kohus pidas nõuet ebaselgeks. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hageja nõude elamusse jäänud esemete eest kompensatsiooni saamiseks täielikult (251 100 - 30 000 – 25 000 = 196 100). Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja oma nõuet lauanõude osas, et hageja soovib saada hüvitist lauanõude eest, väärtusega 50 000 krooni, mis ei jäänud nõudepesumasinasse ja hagiavalduses soovis ta saada hüvitust muude esemete eest (suveniirid, nõud, klaasid, vaagnad), väärtusega kokku 25 000 krooni. 93. Seega suurendas hageja oma nõuet apellatsioonimenetluses, millega maakohus ei saanudki arvestada. 94. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et majja jäänud esemetena ei saa tõendatuks lugeda hageja nimetatud muid esemeid 25 000 krooni väärtuses - suveniirid, nõud, klaasid vaagnad, sest hageja ei ole esitanud esemete konkreetset loetelu ega kirjeldust. Pelgalt üldnimetuste loetelu ei ole piisavalt täpne olukorras, kus kostja nõuet ei tunnista ning vaidlus käib iga konkreetse eseme üle. 95. Seega on ebaõige hageja väide, et kohus asus omaalgatuslikule seisukohale, et majja jäi esemeid vaid 196 100 krooni väärtuses ning kohus oleks pidanud tuvastama, et esemete koguväärtuseks tuleb lugeda ca 300 000 krooni.

96. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja poolt majast äraviidud esemeid, sealhulgas vanavara. 97. Kohus on õigesti leidnud, et sõidukite ja osaühingute osade eest saadud summad ning hageja poolt äraviidud koduse sisustuse esemete müügist saadud summad ei ole vähendanud poolte ühisvarasse kuulunud kohustuste väärtust, kuivõrd kohus ei lugenud ühisvara hulka kuuluvaks T K väidetavalt võetud laenu tagastamise kohustust. 98. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses välja toodud esemete loeteluga, mis tuleb lugeda hageja omandisse jäänuks. Küsimus on tõendite hindamises. Esemed, mille äraviimise kohta ei ole kostja üldse mingeid tõendeid esitanud, on maakohus ka välja jätnud. Ringkonnakohtu arvates tuleb siinjuures tõendite hindamisel arvestada ka hageja pahatahtliku käitumisega, mida ei saa õigustada. A K sõitis autode ja töömeestega ette teatamata ja kooskõlastamata kostja ja laste elukohta ajal, mil kostja oli tööl ja lapsed koolis ning viis nende kodu praktiliselt tühjaks. Seetõttu ei saagi olla tõendeid iga üksiku eseme auto peale laadimise kohta. 99. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kodukino süsteemile pandud hinnaga 60 000 krooni. Kodukino ostuhinnaks oli 10.10.2005 arve kohaselt 153 277,15 krooni. Pole põhjust arvata, et vähem kui aasta pärast oleks selle hind langenud alla 60 000 krooni. 100. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja omandisse jäänud ühisvaraks tuleb lugeda kogu vanamööbel. Tõendatud ei ole selle kinkimine hagejale T. Vi poolt. T. V on vanavara asjatundja ja selle eluaegne koguja. Hageja ei ole põhjendanud, miks T. V oleks pidanud hinnalised esemed hagejale lihtsalt kinkima.

18

Menetluskulude jaotus ja selgitus 101. TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes väga väikeses osas ja apellatsioonkaebus jääb peaaegu täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. 102. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

G. Kivinurm

K. Paal

M.Seppik