Legislator Case Law & Legislation
3-11-535/26 AI generated

3-11-535/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-11-535/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1. M. Pretket karistati Tartu Vangla 30.12.2010. a käskkirja nr 1-4/3006 kohaselt noomitusega. 2. M. Pretke esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 30.12.2010. a

Legislator headnote

AI generated

3-11-535/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 1. M. Pretket karistati Tartu Vangla 30.12.2010. a käskkirja nr 1-4/3006 kohaselt noomitusega. 2. M. Pretke esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 30.12.2010. a

Keywords

AI generated
language barriers communication skills advance care directive visa linguistic discrimination abusive language
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-535

Haldusasi

Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 30.12.2010. a

käskkirja nr 1-4/3006 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.05.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Madis Pretke apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Madis Pretke

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 27.05.2011. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. juulini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Pretket karistati Tartu Vangla 30.12.2010. a käskkirja nr 1-4/3006 kohaselt noomitusega.

Käskkirja kohaselt omas kaebaja 01.12.2010 kella 16.30 paiku eeluuritavate eluhoone teises

sektsioonis kambris 1054 keelatud esemeid - täring, kaks prilliraami, kaks katkist prilliklaasi,

neli prilliraamisanga ja tuhatoos.

2. M. Pretke esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 30.12.2010. a

käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole prilliraamid ega tuhatoos vanglas keelatud

esemeteks. Kaebaja kasutas katkisi prilliklaase lugemisel, mis olid varasemalt purunenud

valvurite lohaka läbiotsimistöö tõttu. Täringut kasutas kaebaja malemängus. Kaebaja kasutab

kohvipakist isevalmistatud tuhatoosi suitsetamisel. Vangla pole kaebajale tagastanud

läbiotsimise käigus ära võetud sigaretikarpi ja täringut.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 27. mai 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis, 01.10.2010 kella 16.30 ajal toimunud läbiotsimine on läbi viidud

õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 1 kohaselt on

õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste

ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vangla

sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 punkti 17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud

omada hasartmänguvahendeid. Tartu Vangla 05.03.2010. a käskkirja nr 1-3/29 punkti 1.2

(rikkumise hetkel kehtiv säte) keelab Tartu Vangla kinnipeetavatel omada järgnevaid esemeid:

keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud vangla poolt lubatud esemed. Täring

kui hasartmänguvahend on keelatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 641 p 17 alusel. Kaebaja hoidis ja omas 01.12.2010 kambris 1054 esemeid,

mis olid keelatud. Kaebajale on väljastatud 17.01.2011 meditsiiniosakonnast optilised prillid.

Katkised prilliraamid ja katkised klaasid ning prilliraami sangad ei ole käsitletavad prillidena ja

ei täida prillidele ettenähtud ülesannet. Prillide üksikud osad ei ole käsitletavad vangla poolt

väljastatud esemetena. Prilliraamisangad, prilliklaasid ja prilliraamid eraldi vaadelduna on need

esemed, millega võib tekitada kehavigastusi ning mis on ohtlikud. Seega on need esemed ära

võetud julgeolekukaalutlustel. Kaebaja kambrist leiti läbiotsimise käigus sigaretipabereid, tikke

ja väävlivaha. Seega on põhjust arvata, et isevalmistatud ese täitis tuhatoosi eesmärki.

Kaevatav käskkiri on õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning kaebaja ei

ole välja toonud ühtki asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Kaebajal on varasemalt

kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli oli määratud keelatud esemete omamise eest.

Seega on karistuse määramisel arvestatud varasemat kaebaja käitumist ja karistust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Pretke esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada. Vangistusseaduse kui ka sisekorraeeskirja kohaselt ei ole prillid, prilliraamid ja

plastmassist prilliklaasid keelatud esemed, sest need on kaebajale väljastatud vangla

meditsiiniosakonna poolt ja olid kaebajal vanglasse saabumisel kaasas. Samuti ei ole täring

olnud vanglas keelatud esemeks. Kaebaja kambris olnud pappkarp ei ole tuhatoos.

5. Tartu Vangla palub jätta M. Pretke apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja on teinud teises kohtumenetluses saadud vangla poolt tõendina esitatud 24.09.2008

asjade ühtsesse nimekirja omaalgatuslikke täiendusi, mida nimekirja originaalis ei ole. Vanglal

olev 24.09.2008. a kaebaja asjade ühtne nimekiri lõpeb laotöötaja poolt tehtud kandega

„mapp“. Sellele järgnevad kanded on kaebaja enda poolt lisatud ning ei vasta tõele. Kaebaja on

halduskohtusse esitatud tõendiga loonud teadlikult tegelikkusele mittevastava olukorra ning

soovinud sellega halduskohut eksitada. Kuna kaebaja esitas halduskohtusse tõendi, mis ei vasta

tõele, siis ei saa ta nõuda halduskohut otsuse tühistamist põhjusel, et halduskohus seda

hinnanud ei ole. Vangla langetas kaebaja suhtes distsiplinaarkorras karistamise otsuse õigetele

andmetele tuginedes ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Seega puudub

alus käskkirja tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.05.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Tartu Vangla 05.03.2010. a käskkirja nr 1-3/29 p 1.2 keelab vanglas viibivatel kinnipeetavatel

muuhulgas omada keraamilisi, klaasist ja metallist esemeid. Antud juhul mahuvad kaebajal

olnud kaks katkist prilliklaasi vanglas keelatud esemete nimistu alla. Kuidagi ei saa nõustuda

kaebaja väitega, et ta kasutas neid lugemisel, kuna katkiste prilliklaasidega ei ole võimalik

lugeda. Samuti ei ole võimalik kasutada kahte prilliraami ja nelja prillisanga. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebajaga, et prilliraame ja sangasid ei ole võimalik liigitada keelatud esemete hulka,

kuna tegemist on plastmassist esemetega. Viidatud vangla käskkirja p 1.9 kohaselt on näiteks

keelatud esemeteks loetud päikeseprillid ja seda põhjendusel, et klaasi ja prilli sanga on võimalik

töödelda esemeks, millega võib tekitada lõike- ja torkehaavu. Seega ohustavad need vangla

julgeolekut. Sama põhjendust võib kasutada ka kaebajalt äravõetud prilliraamide ja sangade

kohta. Seega ei ole neid võimalik pidada lubatud esemeteks ja vangla on nende lugemisel

keelatud esemete hulka toiminud õiguspäraselt.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja asjade hulgast leitud täringut ei saa pidada

vanglas keelatud esemeks.

VangS § 641 p 17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud hasartmänguvahendid.

Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selle üle, et täring liigitub hasartmänguvahendite hulka.

Kuigi kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et tema kasutas täringut malemänguks, siis

ringkonnakohtu arvates ei ole selline kaebaja väide eluliselt usutav. Kuidagi ei ole võimalik

malet mängida ühe täringu abil. See, et tegemist on vanglas keelatud esemega pidi kaebajale

olema teada ka seetõttu, et kaebaja on oma vaides (tl 14) kinnitanud, et juba mais 2010 võeti

temalt ära 4 täringut. Sellisel hulgal täringute omamine viitab sellele, et neid kasutati

hasartmänguks.

9. Kaebaja on vaidlustanud ka tuhatoosi lugemise keelatud esemete hulka. Kuigi oma

apellatsioonkaebuses on kaebaja leidnud, et äravõetud eset ei ole võimalik lugeda tuhatoosiks, on

ta 28.12.2010 antud seletuses kinnitanud, et temalt võeti ära tuhatoos.

VsKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus vanglas hoida enda juures või kinnipeetavate

asjade isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse

vahendusel soetatud isiklikke asju. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli omavalmistatud

tuhatoosiga, mis ei mahu sisekorraeeskirjas loetletud esemete hulka.

Alates 08.03.2010 kehtinud VangS § 82 lg 2 lubas kinnipeetaval suitsetamise vanglas üksnes

selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal

viibida. Samuti keelati kinnipeetaval enda juures hoida tubakatooteid ja suitsetamistarbeid.

Arvestades seda, et kambrist, kus viibis kaebaja leiti muuhulgas sigareti paberit, tikke ja

väävliribasid, siis on alust arvata, et kinnipeetavad kasutasid seda tuhatoosi sihtotstarbeliselt.

Seda, et tuhatoos on keelatud ja kaebaja oli sellest teadlik, kinnitab ka asjaolu, et tuhatoos leiti

läbiotsimisel selle voodi madratsi alt, mida kasutas kaebaja.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajat, kes omas kuut kehtivat

distsiplinaarkaristust karistati toimepandud rikkumise eest noomitusega. Seega ei ole võimalik

väita, et määratud karistus ei ole vastavuses toimepandud rikkumisega.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

Madis Ernits

Maili Lokk

Agu Timmi