3-11-2670/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2670

Haldusasi

Jaan Luppe kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses kaebaja

pöördumistele mittetähtaegselt vastamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaan Luppe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaan Luppe

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Jaan Luppe määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a

määruste tühistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Luppe esitas 12.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna

Vanglalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt alandas

Tallinna Vangla kaebaja inimväärikust, kuna ei vastanud õigeaegselt mitmele kaebaja

pöördumisele.

Tallinna Vangla 07.11.2011. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsusest nähtuvalt ei vastanud

Tallinna Vangla tähtaegselt kaebaja 03.03.2011. a vaideblanketil pöördumisele, 07.04.2011. a

kaebusena pealkirjastatud pöördumisele, 10.04.2011. a taotlusena pealkirjastatud

pöördumisele ning kahele 09.05.2011. a vaideblanketil pöördumisele.

Koos kaebusega esitas J. Luppe taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel ning riigi õigusabi saamiseks, et kaitsta enda õigusi halduskohtumenetluses.

Taotluste kohaselt on kaebaja maksejõuetu ning vajab õigusabi, sest ei tunne ise seadusi.

2. Tallinna Halduskohtu 16.11.2011. a määrusega anti haldusasi üle Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a määrusega jäeti J. Luppe taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 p-de 1 ja 6 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes

ei esine avalikku huvi. Lisaks on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma ja menetluses

osalema, kuna vaidlus ei ole oma olemuselt keerukas, kaebuse nõue on kohtule arusaadav

ning halduskohtumenetluses valitsevast uurimisprintsiibist tulenevalt otsib kohaldamisele

kuuluva seaduse ja võimaliku kohtupraktika kohus.

4. Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a määrusega jäeti J. Luppe taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 319,55 eurot.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole käesoleval juhul kaebaja väidetav õiguste rikkumine

niivõrd intensiivne, et oleks õigustatud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine ning

vaidlusalust küsimust ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kaebuse asjaolusid arvestades on

vähetõenäoline, et kaebajale oleks tema pöördumistele hilinenult vastamisega tekkinud taoline

kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.

5. J. Luppe esitas 20.12.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a

määrused tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda kaebaja majanduslik

seisund tasuda riigilõivu kaebuse esitamisel ning kaebaja vajab advokaati, kuna vastustaja ei

täida talle seadusega pandud kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.2011. a määrused tuleb jätta muutmata

ja J. Luppe määruskaebus rahuldamata.

7. Halduskohus leidis õigesti, et esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 nimetatud alused riigi

õigusabi mitteandmiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning tegemist on

mittevaralise kahju nõudega, mille menetlemise suhtes puudub avalik huvi. Kaebaja on

suutnud esitada arusaadava ja tõenditega täiendatud kaebuse halduskohtule. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Samuti ei ole

tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist igal juhul tarvilik määrata

kaebajatele riigi kulul esindajaid isikute halduskohtumenetluses esindamiseks. Eelnevast

lähtudes on võimalik antud asja lahendamine halduskohtus ka ilma kaebajale riigi õigusabi

andmata.

8. Halduskohus on riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel põhjendatult viidanud

kohtupraktikale. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2011. a lahendis haldusasjas

nr 3-3-1-11-11 selgitas kolleegium, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel

sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille

rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust

vabastamine põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010. a otsuses haldusasjas

nr 3-3-1-24-10 on kahjunõuet peetud perspektiivituks põhjusel, et vaide edastamisega

viivitamine ei saanud tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise

väljamõistmine. Sama seisukohta väljendas Riigikohus ka 19.04.2011. a otsuses haldusasjas

nr 3-3-1-8-11.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et J. Luppe vabastamine riigilõivu tasumise

kohustusest ei ole hüvitamiskaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud, kuna

tegemist on väheintensiivse riivega.

Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda üksnes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9

lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ning juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus oli

õigusvastane ja süüline. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja

jaoks oleks tema pöördumistele hilinenult vastamine isegi selle õigusvastasuse korral saanud

kaasa tuua sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitamisele.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ja kaebaja õiguste

väheintensiivse riivega ning halduskohus on põhjendatult jätnud J. Luppe kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.

Agu Timmi

Tiit Lõhmus

Maili Lokk