3-11-1846/108 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1846 Haldusasi P P kaebus Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7, 15.11.2010 korralduse nr 1907-k, 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ning 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1 ja 1.2 tühistamise ja Harju maavanema kohustamise nõudes kaebaja 12.02.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks Menetlusosalised Kaebaja – P P Vastustaja – Harju maavanem Kolmandad isikud – AS Metsaküla Piim, AS Alliku OS, AS Valingu Mõis Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus P P apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-1846 osas, milles halduskohus lahendas kaebuse taotlustes Harju maavanema 28. oktoobri 2010. a korralduse nr 1814-k p 1.7 ja 18. novembri 2010. a korralduse nr 1930 p 1.4 tü- histamiseks ning nendes korralduste punktides käsitletud maa osas Harju maavanema kohustamiseks kaebuse esitaja 12. veebruari 2011. a ajutise maakasutuse lepingu sõl- mimise taotluse uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja lugeda kaebus ning apellatsioonkaebus rahuldamata jäetuks.

2. Lõpetada haldusasja menetlus kaebuse taotlustes Harju maavanema 28. oktoobri 2010. a korralduse nr 1814-k p 1.7 tühistamiseks ning selles korralduse punktis käsitle- tud maa osas Harju maavanema kohustamiseks kaebuse esitaja 12. veebruari 2011. a ajutise maakasutuse lepingu sõlmimise taotluse uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s. o hiljemalt 30. juulil 2012 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-11-1846 2(14)

1. P Pga sõlmiti 03.06.2008 Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määruse nr 169 „“Maareformi seaduse“ § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra“ (edaspidi Mää- rus nr 169) alusel lepingud (tl 8-13) riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmiseks Autobaasi (3,2 ha) ja Rumbergi (0,7 ha) põldude suhtes kehtivusega 2 aastat.

2. Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p-ga 1.7 (tl 30-34) anti AS-le Alli- ku OS maareformi seaduse (MRS) § 31 lg 2 ja Määruse nr 169 alusel ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olev maakatastris registreerimata maaüksus, mis asub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivil asuko- haga Harju maakond Saue vald Alliku küla, ligikaudse pindalaga 1,46 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1159, põllumassiiv 53157898266. Korralduse alusel sõlmiti maa ajutiseks kasutuseks andmise leping 24.11.2010 (tl 56-57).

Harju maavanema 15.11.2010 korraldusega nr 1907-k (tl 35-36) anti AS-le Valingu Mõis MRS § 31 lg 2 ja Määruse nr 169 alusel ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olevad maaka- tastris registreerimata maaüksused, mis asuvad PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumassiividel, asukohaga Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla, ligikaudse pindalaga 0,98 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1183, põllumassiiv 52557498316 (p 1.1) ja ligikaudse pindalaga 3,3 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1184, põllumassiiv 52557426458 (p 1.2). Korralduse alusel sõlmiti maa ajutiseks kasutuseks andmise lepingud 24.11.2010 (tl 58-61).

Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k (tl 37-43) p-ga 1.2 anti AS-le Metsa- küla Piim MRS § 31 lg 2 ja Määruse nr 169 alusel ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olev registreerimata maaüksus, mis asub PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumassii- vil asukohaga Harju maakond, Harku vald, Kütke küla, ligikaudse pindalaga 10,87 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1197, põllumassiiv 52657772372.

Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930 (tl 44-46) p-dega 1.1, 1.2 ja 1.4 anti AS- le Metsaküla Piim MRS § 31 lg 2 ja Määruse nr 169 alusel ajutiseks kasutamiseks järgmised riigi omandis olevad maakatastris registreerimata maaüksused, mis asuvad PRIA põllumassii- vide registris registreeritud põllumassiividel asukohaga Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla: ligikaudse pindalaga 5,3 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1182 põllumassiiv 52557479538 (p 1.1); ligikaudse pindalaga 4,47 ha, plaanil tähistatud number- koodiga 37/2010/1195, põllumassiiv 52657517628 (p 1.2); ligikaudse pindalaga 11,06 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1222, põllumassiiv 52757722781 (p 1.4). Maa aju- tisse kasutusse andmise lepingud sõlmiti AS-ga Metsaküla Piim 02.12.2010.

Korralduste nr 1929-k ja 1930-k alusel sõlmiti 02.12.2010 AS-ga Metsaküla Piim maa ajutis- se kasutusse andmise lepingud (tl 48-55).

3. P P esitas 12.02.2011 Harju maavanemale avalduse maa ajutisse kasutusse saamiseks.

20.05.2011 esitas P P Harju Maavalitsusele teabenõude Harku ja Saue vallas asuvate maatük- kide kasutamise osas. 30.05.2011 teavitas Harju Maavalitsus taotlejat, et plaanidel 1, 2, 3b, 5, 21 ja 22 kujutatud maaüksusi ei ole võimalik taotleja kasutusse anda, kuna need on 2010. a sõlmitud lepingutega kolmandate isikute kasutusse antud. 31.05.2011, 09.06.2011 ja 13.06.2011 edastas P P Harju Maavalitsusele uued teabenõuded.

3-11-1846 3(14) Harju Maavalitsus teatas 16.06.2011 vastuses nr 1.2-4/2484 (tl 16-17) P Ple, et viimane ei ole plaanidel 1, 2, 3b 5, 21 ja 22 osas esitanud Määruse nr 169 nõuetele vastavat taotlust maa aju- tiseks kasutamiseks. Taotleja esitas maavalitsusele 12.02.2011 ühe taotluse, millele lisas 30 erineva maaüksuse plaanid, jättes täpsustamata nii maa asukoha kui pindalad. Maavalitsus juhtis koha taotleja tähelepanu vajadusele viia taotlus nõuetega vastavusse, mida taotleja märtsis 2011 tegi, välja arvatud põllumassiivide osas plaanidel 1, 2, 3b, 5, 21 ja 22. Plaanidel 1, 2, 3b ja 5 märgitud põllumassiivide kasutamiseks puudub taotlejal igasugune eelisõigus ning maavalitsusel puuduvad andmed taotleja väidetava 10-aastase maakasutuse õigusliku aluse kohta. Plaanidel 21 ja 22 näidatud maaüksuste osas oli taotleja 2008. a sõlminud ajutise maakasutuse lepingud, mis lõppesid 03.06.2010 ning mille lõppedes taotleja uusi avaldusi nende maade kasutamiseks ei esitanud. Maavalitsuse ametnik võttis taotlejaga korduvalt ühendust, juhtides tähelepanu vajadusele maakasutuslepingud uuendada. Määruse nr 169 ko- haselt oli taotlejal lubatud pärast lepingute kehtivuse lõppemist lubatud koristada saak vege- tatsiooniperioodi (aprillist oktoobrini) lõpuni. 2010. a augustis esitas nende maade osas taot- luse kolmas isik, kellega sõlmiti vastavad lepingud 24.11.2010.

P P esitas Harju Maavalitsusele 28.06.2011 vaide.

4. 25.07.2011 esitas P P Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 28.10.2010 kor- ralduse nr 1814-k p 1.7, 15.11.2010 korralduse nr 1907-k, 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ning 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1, 1.2 ja 1.4 tühistamise nõudes ja Harju maa- vanema kohustamise nõudes kaebaja 12.02.2011 ajutise maakasutuse taotluse uueks läbivaa- tamiseks. Kaebuse väited:

1) Kaebuse esitaja on Harjumaal tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kelle peamiseks tege- vusalaks on vilja, rapsi jms põllukultuuride kasvatamine. Tema kasutuses on viimased 10 aas- tat olnud järgmised riigi omandisse jäetud põllumassiivid – Harku vallas Tutermaa külas „Au- tobaasi“, pindala 3,2 ha, plaani nr 21; „Rumbergi“, pindala 0,7 ha, plaani nr 22; „Lennuväli“, pindala 4,9 ha, plaani nr 2; „Puskari“, pindala 4,4 ha, plaani nr 1; „Tutermaa“, pindala 10 ha, plaani nr 3b; Saue vallas Alliku külas „Reigo“ ja „Sibulski“, pindala 1,4 h, plaani nr 5;

2) Seoses sellega, et Vabariigi Valitsus hakkas reguleerima katastrisse kandmata riigimaa (põllumaa) kasutamist 16.06.2007 Määrusega nr 169, asus Harju Maavalitsus 2008. a kevadel võtma vastu taotlusi maa ajutisse kasutusse saamiseks. Kaebaja esitas 22.03.2008 (so 10 päe- va enne vegetatsiooniperioodi algust Harju Maavalitsusele taotluse kõigi eelnimetatud põllu- tükkide enda kasutusse saamiseks. Kaebajaga sõlmiti leping üksnes „Autobaasi“ ja „Rumbergi“ põldude suhtes, kuna toona oli maavalitsuses selline praktika, et põldude osas, millele pretendeeris ka teisi kasutajaid, ei sõlmitud lepingut kellegagi, sest ei soovitud sekku- da ettevõtjate vahelisse vaidlusse. Lepinguid sõlmiti toona mais ja isegi juunis. Määrus nr 169 ei võimaldanud sõlmida lepinguid pikemaks ajaks kui 2 aastat. Leping lõppes kolmanda aasta vegetatsiooniperioodi alguses ja lepingu p 3.3 andis maakasutajale õiguse koristada saak ka pärast lepingu tähtaja lõppemist ja vegetatsiooniperioodi lõppu. Seega muutus maakasutusle- ping sisuliselt 3 aastaseks lepinguks;

3) 2011. a veebruaris märkas kaebuse esitaja, et tema riigimaa kasutuse lepingud vajavad uuendamist, ning ta leidis, et tuleks taotleda lepingute sõlmimist ka nende põldude osas, mida ta oli seni kasutanud ilma lepinguteta. Ta esitas sellise taotluse 12.02.2011, poolteist kuud enne vegetatsiooniperioodi algust. Enne nimetatud kuupäeva polnud vastustaja teda teavita- nud vajadusest uuendada lepinguid ja sellest, et keegi kolmas isik oleks asunud pretendeerima kaebaja kasutuses olevate põldude kasutamisele. Taotluse esitamisel selgus, et vastustajal puudub ülevaade ja plaanimaterjal riigi omandis olevate põllumaade kohta. Kaebaja andis

3-11-1846 4(14) vastustajale koos taotlusega korraga üle 30 erineva maaüksuse plaani. Kuna vastustaja poolt ei järgnenud mingit tegevust, asus kaebaja esitama vastustajale päringuid ja teabenõudeid. 20.05.2011 väitis vastustaja, et põldude plaani numbriga 1, 2, 3b, 5, 21 ja 22 osas puuduvad avaldused ja kaardimaterjal, ning maakasutuse vormistamiseks sooviti saada uusi plaane koos avaldustega. Seejärel edastas kaebuse esitaja uuesti koopiad samadest plaanidest ja avaldusest maavalitsusse. 30.05.2011 teatas vastustaja üllatuslikult, et maaüksuste plaani numbriga 1, 2, 3b, 5, 21 ja 22 osas avaldust rahuldada ei saa, kuna need maaüksused on juba antud lepingu- tega teiste isikute kasutusse. 16.06.2011 vastuses kinnitas vastustaja, et 12.02.2011 andis kae- baja temale üle 30 erineva maaüksuse plaani, kuid kaebaja taotlused ei olnud nõuetekohaselt asukoha ja pindala märkimata jätmise tõttu. Kaebajat ei ole varem informeeritud lepingutega maatükkide teiste isikute kasutusse andmisest ning tema tähelepanu pole juhitud 12.02.2011 taotluse puudustele;

4) Vastustaja ei ole arvestanud põllumehe vajadusega maa harimist pikalt ette planeerida ning justkui kaebajat „ära unustades“ sõlmis ta 2010. aasta lõpus samade põldude osas lepingu kellegi teisega. Kuivõrd Määrus nr 169 ei sätesta, mis ajaks tuleb vastavad taotlused esitada, ning ka vastustaja ei ole seda ise reguleerinud, tuleb lähtuda põllumehe graafikust, mis on seatud vegetatsiooniperioodi järgi. Ebamõistlik on sõlmida maakasutuse lepinguid sügisel, kuna talvel ei saa maad sihipäraselt kasutada (va talivilja kasvatamine). Tulenevalt Määruse nr 169 § 5 lg-st 1, pidanuks vastustaja enne lepingu sõlmimist kolmandate isikutega arvesta- ma mõistlikult kaebaja huvidega ning pöörduma enne otsustuse tegemist ka tema poole, uurimaks, kas kaebaja soovib maad edasi kasutada. Sõlmides kolmandate isikutega lepingu põllumaa kasutamiseks, mille osas soovis kaebaja ise uue taotluse esitada, rikkus vastustaja Korra § 5 lg-st 1 tulenevat eelisõigust. Kuna vaidlusalused põllutükid on jätkuvalt kaebuse esitaja kasutuses ning ükski kolmas isik ei ole üles näidanud soovi neid harima hakata, ei teadnud kaebaja kuni vastustaja viimase kirjani, millised konkreetsed maatükid on 2010. a ära lubatud teistele isikutele;

5) 26.09.2011 väitis kaebuse esitaja, et 2010. a novembris, kui maavanem sõlmis maakasutus- lepingud kolmandate isikutega, ei olnud kaebaja lepingud maa kasutamiseks lõppenud, vaid need olid võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 310 ja 341 tulenevalt muutunud tähtajatuks. Selleks, et maakasutuslepingud automaatselt ei pikeneks, tulnuks vastustajal VÕS § 310 kohaselt hil- jemalt kahe nädala jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva saata kaebajale teavituse, väl- jendades selget tahet, et rendileping ei pikene seoses maa jätkuva kasutusega. Lepingute täht- ajad möödusid 2010. a suvel, kuid vastustaja ei teinud pärast seda mingeid vajalikke järeltoi- minguid (maade tagasivõtmine, et saada teada, kas nõuda rentnikult VÕS § 358 lg-s 2 sätesta- tud hüvitist), millest kaebaja pidanuks mõistma, et talle ei võimaldata põllumaa edasist kasu- tamist. Maavanema lepingud teiste isikutega ei saa mõjutada kaebaja kasutusõigust nende põllumaade suhtes. Maavanem ei andnud teistele isikutele üle põllumaade valdust.

5. Harju maavanem palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajaga 03.06.2008 sõlmitud riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud põllumas- siivide nr 52557426458 ja 52557498316 kohta lõppesid 02.06.2010. Lepingud olid sõlmitud kuni kaheks aastaks, mitte nagu väidab kaebaja, justkui oleks need sisuliselt muutunud kol- meaastasteks lepinguteks. Käesoleval ajal on nimetatud põllumassiivid 24.11.2010 sõlmitud lepingutega AS Valingu Mõis õiguslikus kasutuses. Määruse nr 169 § 5 lg 1 sätestab, et kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasutami- seks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. AS Valingu Mõis taotluse esitamise ajal kaks ja pool kuud pärast kaebajaga sõlmitud lepingu lõppemist ei olnud vaid- lusalustele põllumassiividele taotlust esitatud ja maavanemal puudus alus AS Valingu Mõis

3-11-1846 5(14) taotlust mitte rahuldada. Seega ei ole vastustaja Määrust nr 169 rikkunud. Ülejäänud vaidlus- aluste põllumassiivide kaebajale ajutiseks kasutamiseks andmise kohta ei ole maavanem kor- raldusi välja andnud ega kaebajaga lepinguid sõlminud. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud ühtegi muud dokumenti, mis kinnitaksid nimetatud põllumassiivide kasutamist õiguslikul alusel, mistõttu ei kuulu Määruse nr 169 § 5 lg 1 nende suhtes kaebaja väidetud kujul kohal- damisele.

6. AS Valingu Mõis palus jätta kaebus rahuldamata.

AS Valingu Mõis poolt „Autobaasi“ ja „Rumbergi“ maatükkide osas 24.11.2011 ajutise maa- kasutuslepingu sõlmimise hetkel puudusid kaebajalt ja muudelt isikutelt nimetatud maatükki- de kohta taotlused maa ajutisse kasutusse saamiseks. Seega lähtus vastustaja õiguspäraselt Korra § 5 lg-st 1, mille kohaselt juhul, kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on regist- reeritud esimesena. AS Valingu Mõis võttis lepingu alusel maatükid kasutusse. Vastustaja on põhjendatult keeldunud kaebajaga lepinguid sõlmimast, sest AS-ga Valingu Mõis sõlmitud lepingud on kehtivad, nende tühistamiseks puudub alus ja lepinguid ei ole võimalik samadele maatükkidele teise maakasutajaga teistkordselt sõlmida.

7. AS Metsaküla Piim palus jätta kaebus rahuldamata.

02.12.2010 lepinguga AS Metsaküla Piim ajutisse kasutusse antud maatükid „Lennuväli“, „Puskari“ ja „Tutermaa“ on olnud varem õiguslikul alusel AS Metsaküla Piim kasutuses vas- tavalt Harku Vallavalitsusega sõlmitud lepingule tähtajaga kuni 1. november 1998 või maa omandivormi muutmiseni, mida aga pole seni tehtud, seega oli kolmandal isikul kehtiv leping kuni Harju Maavalitsusega lepingu sõlmimiseni. Kaebajal puudus igasugune õiguslik alus maade kasutamiseks. Ta on varem omavoliliselt maatükid hõivanud ja külvanud maatükkidele teravilja. Ebaõige on kaebaja väide, nagu oleks ta maatükke kasutanud üle 10 aasta. AS Met- saküla Piim kasutas maatükke kuni 2008. a-ni, mil kaebuse esitaja need omavoliliselt hõivas. 02.12.2010 lepingu sõlmimise hetkel puudusid eelnimetatud maatükkide kohta muudelt isiku- telt taotlused maa ajutisse kasutusse saamiseks, mistõttu on kaebaja väide lepingu sõlmimise eesõiguse kohta alusetu. Vastustaja on õigesti lähtunud Määruse nr 169 § 5 lg-st 1, mille ko- haselt juhul, kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. AS Met- saküla Piim on lepingu alusel maatükid kasutusse võtnud ja teostanud külvid. Kaebaja väide, et ta neid maatükke jätkuvalt kasutab, on alusetu. Kolmanda isikuga sõlmitud lepingud on kehtivad, nende tühistamiseks puudub alus ja samadele maatükkidele pole teise maakasutaja- ga võimalik uusi lepinguid sõlmida.

8. AS Alliku OS palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub õiguslik alus 24.11.2010 lepinguga AS Alliku OS ajutisse kasutusse antud maatükkide „Reigo“ ja „Sibulski“ kasutamiseks. Tema omavoliline maakasutus lõppes 2010. a sügisel koos saagi koristamisega. 24.11.2010 lepingu sõlmimise hetkel ei olnud nende maa- tükkide kasutusse saamiseks teistelt isikutelt taotlusi esitatud. Vastustaja on õigesti lähtunud Määruse nr 169 § 5 lg-st 1, mille kohaselt juhul, kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. AS Alliku OS soovib lepingu alusel maatükid kasutusse võtta. Vas- tustaja on põhjendatult keeldunud kaebajaga ajutise maakasutuse lepingute sõlmimisest, kuna varem sõlmitud lepingute tühistamiseks ja uute lepingute sõlmimiseks puudub seaduslik alus.

3-11-1846 6(14) 9. Tallinna Halduskohtu 17.10.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse esitajalt mõisteti välja AS Metsaküla Piim menet- luskulud 360 eurot. Kaebuse rahuldamata jätmise põhjendused:

1) „Autobaasi“ ja „Rumbergi“ põllumaade osas on kaebuse esitaja esitanud kaks erinevat seisukohta - et tal oli eesõigus nimetatud maade osas uute lepingute sõlmimiseks tulenevalt Määruse nr 169 § 5 lg-st 1 ja et 03.06.2008 lepingud ei olegi lõppenud, vaid on muutunud tähtajatuteks. Kohus ei nõustu kummagi väitega.

Määruse nr 169 § 5 lg 1 sätestab, et kui maa ajutiseks kasutamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud. Kui maad on varem õiguslikul alusel kasutanud mitu taotlejat, eelistatakse isikut, kes maad viimati kasutas. Kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasu- tamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena.

Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei esitanud kaebuse esitaja lepingute lõppemisel 03.06.2010 ega vahetult järgnevatel kuudel uut taotlust lepingute sõlmimiseks. Ta esitas taot- luse Harju maavanemale alles 12.02.2011. Harju maavanema 15.11.2010 korraldusest nr 1907-k nähtuvalt oli samade maade ajutiseks kasutamiseks esitanud 23.08.2010 taotluse AS Valingu Mõis. Seega oli lepingu sõlmimine 24.11.2010 AS-ga Valingu Mõis Määruse nr 169 § 5 lg-ga 1 kooskõlas, kuna maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud korralduse andmise ajaks esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks. Asjakohatud on kaebaja väited taotluste esitamise loogilisest ajast seoses vegetatsiooniperioodiga. Asjas kaasatud teised põl- lumehed on pidanud loogiliseks esitada taotlusi maavanemale augustikuus. Kui kaebajal oli huvi nimetatud maid edasi kasutada, oleks ta ise pidanud hoolitsema selle eest, et uued taotlu- sed Harju maavanemani jõuaksid nii ruttu kui võimalik pärast eelmiste lepingute kehtivusaja lõppemist.

Kaebaja väide 03.06.2008 sõlmitud lepingute muutumisest tähtajatuteks ei tugine seadusel. Vaidlusaluseid maid antakse kasutamiseks ajutiselt, millel põhineb Määruse nr 169 loogika. Määruse nr 169 § 6 lg 2 sätestab üheselt mõistetavalt, et maa ajutise kasutamise leping sõlmi- takse kuni kaheks aastaks arvestusega, et lepingu lõppemise tähtpäev on hiljemalt 31.12.2014. Leping kehtib kuni lepingus märgitud tähtpäeva saabumiseni või maaomaniku kindlaksmää- ramiseni maareformi käigus. Nimetatud sättest tulenevalt on välistatud igasugune laiendav tõlgendamine: leping sõlmitakse Määrusest nr 169 tulenevalt tähtajaga kuni 2 aastat ning au- tomaatselt see ei pikene. Kuidas eraõiguslikud isikud omavahel valduse üleandmise küsimuse lahendavad, ei ole kaebuse esemeks ega halduskohtu pädevuses hinnata;

2) Põllumaid nimetusega „Lennuväli“, „Puskari“ ja „Tutermaa“ ei ole kaebaja toimikusse esitatud materjalidest nähtuvalt kunagi kasutanud õiguslikul alusel, vaid omavoliliselt. Kaeba- ja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada vastupidist. AS Metsaküla Piim esita- tud lepingust Harku valla ja AS Metsaküla Piim vahel (tl 119-120) nähtuvalt olid need põllu- maad antud AS Metsaküla Piim ajutiseks kasutamiseks tähtajaga kuni 01.11.1998, seega kol- mas isik oli kasutanud neid maid õiguslikul alusel. Kuna AS Metsaküla Piim esitas Harju maavanemale taotluse maade ajutisse kasutusse saamiseks 03.08.2010, kaebuse esitaja 12.02.2011, on Määruse nr 169 § 5 lg 1 kohaselt maad igati õiguspäraselt antud AS-le Metsa- küla Piim ajutiseks kasutamiseks;

3) Ka põllumaid nimetusega „Reigo“ ja „Sibulski“ ei ole kaebuse esitaja kasutanud õiguslikul alusel. Toimikust ei nähtu, et seda oleks teinud AS Alliku OS. Harju maavanema 28.10.2010 korraldusest nr 1814-k nähtub, et AS Alliku OS esitas taotluse maade ajutisse kasutusse saa-

3-11-1846 7(14) miseks 04.08.2010. Kaebuse esitaja tegi seda alles 12.02.2011. Seega on maad õiguspäraselt antud AS Alliku OS kasutusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. P P apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist hal- duskohtule uueks läbivaatamiseks. Väited:

1) Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et ta esitas 22.03.2008 maavanemale taotlu- se kõigi vaidlusaluste maatükkide kasutusse saamiseks ja kirjalik leping sõlmiti taotluse alusel vaid „Autobaasi“ ja „Rumbergi“ põllu suhtes. Kohus ei tundnud huvi, kas ja kuidas lahendas maavanem tollal taotluse ülejäänud põldude osas ja kas võib olla, et selles osas on kaebaja taotlus tänaseni lahendamata;

2) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, miks ta luges kevadist vegetatsiooniperioodile eel- nevat aega selliste taotluste esitamise mõistlikuks ajaks. Muud teavet taotluste esitamise aja kohta ei ole esitatud. Kohus ei selgitanud, kas ja kuidas on maavanem selliste taotluste vastu- võtmise avalikult korraldanud kooskõlas HMS § 7 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse põhimõ- tetega ning kas ta võis anda eksitavat infot, mis välistaks taotluste tähtaegse esitamise. Harju Maavalitsuse veebilehel asjakohast infot pole. Kohus ei selgitanud välja ja kaebaja ei tea, kas maakasutuslepingu saamiseks saab taotlust esitada enne lepingu lõppemist. Kuna, nagu sel- gus, jagab maavanem riigimaid põllumeeste vahel „kes ees, see mees“ põhimõtte järgi, on maavanema ülesanne kehtestada reeglid, et võimalus vabadele põllumaadele kandideerida oleks kõigil ning menetlus oleks aus ja läbipaistev;

3) Kohus tuvastas ebaõigesti, et kuni 01.11.2008 kasutas „Lennuvälja“, „Puskari“ ja „Tutermaa“ põllumaid õiguslikul alusel AS Metsaküla Piim, peale mida kaebaja need omavo- liliselt hõivas. Kaebaja ei ole väitnud, et hõivas need maad omavoliliselt. Kaebaja selgitas, et esitas maavanemale 2008. a taotluse ka nende põldude peale, kuid maavanem ei andnud nen- de kohta lepingut kellelegi, sest neile pretendeeris mitu põllumeest ja maavalitsusest saadud suusõnaline soovitus oli jagada need põllumaad omavahel ja kasutada neid tasuta. Maavanem tollal põllumaade jagamisel tekkinud vaidlustesse ei sekkunud. Kuna Vabariigi Valitsus asus reguleerima selliste põllumaade kasutusse andmist alles 16.06.2007 vastuvõetud määrusega, on arusaamatu, kuidas sai kohus Harku valla poolt sõlmitud lepingu alusel väita, et AS-l Met- saküla Piim oli enne seda õiguslik alus riigimaa kasutamiseks. Nimetatud põld pole kaebaja teada olnud Harku valla omandis, mistõttu pidi kohtul tekkima kahtlus, kas vallaga sõlmitud leping oli kehtiv või toimus see kohaliku omavalitsuse seadusega sätestatud volitusi ületades;

4) Kohus on jätnud andmata hinnangu maa kasutusse andmise lepingu liigile ja pole esile too- nud, millest lähtuvalt leidis, et sellele lepingule ei kohaldu VÕS rendilepingute regulatsioon ja §-s 310 sätestatud teavitamiskohustus. Apellant leiab, et tegemist on klassikalise, VÕS §-s 340 nimetatud põllumajandusliku rendilepinguga (kui kinnistu suurus jääb alla 2 ha, siis ko- haldub VÕS § 339). Võlaõiguses puudub selline lepingutähtaja mõiste nagu „ajutine“. „Ajuti- sus“ iseloomustab kõiki rendi- ja üürilepinguid. Kuna kaebajaga sõlmitud leping ei sisaldanud kokkuleppeid lepingu jätkamise kohta, tuli lähtuda selles osas võlaõigusseadusest. Määrusest nr 169 tulenev ainus piirang lepingu kehtivusele on tähtaeg kuni 31.12.2014. Mis alusel tsi- viilõiguslik leping sõlmitakse, ei muuda lepingu sisu ja olemust sel määral, et sellele ei kohal- duks enam VÕS regulatsioon;

3-11-1846 8(14) 5) Maavanema praktika ja vaidlustatud kohtulahend külvab segadust niigi arusaamatusse põl- lumaade jagamise praktikasse, kus pole teada, milliste reeglite või seaduste järgi asju aetakse;

6) Kuna paljud olulised asjaolud jäid esimeses astmes kohtu poolt tuvastamata, ei saa seda puudust ringkonnakohtus kõrvaldada ilma menetlusosaliste kaebeõigust rikkumata, mistõttu tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Harju maavanem palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maavanem kordab vastuväiteid, et AS-ga Valingu Mõis lepingu sõlmimine oli Määruse nr 169 § 5 lg-ga 1 kooskõlas ning ülejäänud põllumaade kasutusse andmisel ei kuulunud see säte kohaldamisele. Maavanem asus alates Määruse nr 169 jõustumist avaldusi vastu võtma, kuid varasem periood kui sügis 2010 ei puutu käesoleval juhul asjasse. MRS, mille alusel Määrus nr 169 on kehtestatud, on VÕS suhtes eriseadus ning lepingute sisu ei vasta VÕS §-dele 339 ja 340. Määruse nr 169 § 6 lg 2 kohaselt kehtib maa ajutise kasutamise leping maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kaks aastat lepingu sõlmimisest.

12. AS Metsaküla Piim palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Arusaamatuks jääb apellandi väide tema 2008. a taotluse lahendamise kohta. Apellant ei ole esitanud kohustamiskaebust selle taotluse läbivaatamiseks. Taotledes Harju maavanema korralduste tühistamist, aktsepteeris apellant, et vaidlusaluste põldude ajutisse kasutusse and- mise küsimus lahendati 2010. a;

2) Asjaolu, et apellant esitas avalduse 2008. a kevadel, ei võimalda teha järeldust, et maava- nem alustaski avalduste vastuvõtmist 2008. a kevadel. Apellant ei ole tõendanud, et temalt keelduti 2007. a sügisel avaldust vastu võtmast. Ekslik on apellandi arvamus, et maa ajutisse kasutusse andmine toimub nö „kes ees, see mees“ põhimõttel. Just sel põhimõttel on apellant maid seni omavoliliselt kasutanud, mille maavanem maa ajutuse kasutamise lepingute sõlmi- misega lõpetas. Maa ajutisse kasutusse andmise otsustamisel eelistatud isikud on sätestatud Määruse nr 169 §-s 5 ja maavanema puudub igasugune võimalus nimetatud valitsuse määru- sega määratud kriteeriumi muuta ning omapoolseid korda ja reegleid kehtestada. Apellandi poolt avalduse esitamata jätmise korral ei saa väita, et otsustamine ei ole olnud aus ja läbipais- tev. Avalduse esitamine on vabatahtlik;

3) Apellant jättis selgitamata, mis õiguslikul alusel ta varem AS Metsaküla Piim kasutuses olnud maatükke kasutas. Kohus on õigesti tuvastanud, et AS-l Metsaküla Piim oli õiguslik alus maakasutuseks. Enne Määruse nr 169 vastuvõtmist korraldas riigimaa ajutisse kasutusse andmist kohalik omavalitsus. Seega ei ole leping Harku vallaga sõlmitud volitusi ületades;

4) Apellant ei tee vahet põllumajanduslikul rendilepingul ja ajutisel maakasutusel. Seadusand- ja on valitsusele delegeerinud ajutise maakasutuse korra vastuvõtmise vastavalt MRS §-le 31 ning püstitanud otseselt nõude, et maa antakse tähtajaliselt ajutiseks kasutamiseks. Apellandi tuginemine VÕS rendilepingute regulatsioonile on ainetu.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2012 määruses tõdeti, et halduskohus ei ole hinnanud kaebuse esitaja väidet, et kaebuse esitaja esitas juba 22.03.2008 vastustajale taotluse kõigi kaebusega hõlmatud maatükkide ajutisse kasutusse saamiseks. Väide on aga olulise tähtsuse- ga, sest Määruse nr 169 § 5 lg 1 kohaselt on taotluse registreerimise aeg taotleja eelistamise kriteerium. Kuna Määruse nr 169 § 5 lg 1 seisukohast omab lisaks ajutisse kasutusse saamise taotluse registreerimise ajale tähtsust ka maa varasem õiguslikul alusel kasutamine, tuleb vas-

3-11-1846 9(14) tustajal ringkonnakohtule esitada kõik Harju Maavalitsuses registreeritud taotlused Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p-s 1.7 ning 18.11.2010 korralduste nr 1929-k p-s 1.2 ja 1930-k p-des 1.1, 1.2 ja 1.4 nimetatud maade ajutisse kasutusse saamiseks, samuti teave selle kohta, kas ja milliste taotlejate puhul oli tegemist sama maad varem õiguslikul alusel kasutanud isikutega. Ühtlasi nõudis ringkonnakohus vastustajalt selgitust, kas kaebuse esitaja 2008. a esitatud maa ajutisse kasutusse saamise taotlus on täies ulatuses lahendatud ja millise tulemusega taotluse lahendamine lõppes.

14. Harju maavanem teatas 14.05.2012 täiendavalt, et AS-ga Alliku OS on sõlmitud 18.06.2008 leping, mida on „pikendatud (uuesti sõlmitud)“ 24.11.2010, hetkel on tegemist riigivaraga. „Eelistuse aluseks oli Saue vallaga sõlmitud leping“. AS-ga Valingu Mõis sõlmiti lepingud 24.11.2010. Eelmised lepingud olid sõlmitud P Pga, kuid kuna lepingute tähtaeg oli lõppenud ja uut taotlust kaebaja ei olnud esitanud, siis lahendati AS Valingu Mõis 23.08.2010 taotlused 15.11.2010 korraldusega. Põllumassiivide 52657772372, 52657920772, 52657517628, 52557540355 ja 52657512376 osas lõpetati menetlus kaebajaga 10.04.2008, kui temale teatati, et eelneva õigusliku kasutuse alusel antakse maad kasutusse AS-le Metsa- küla Piim. Harju maavanem lisas 31.05.1996 lepingu AS Metsaküla Piim ja Harku valla va- hel, millega oli AS-le Metsaküla Piim põllumajanduslikuks kasutuseks kasutada antud 868,8 ha maad.

15. 08.06.2012 (ja 09.06.2010) ringkonnakohtule esitatud seisukohtades eitas P P AS Valingu Mõis kasutusse antud maatükkide osas, nagu oleks temaga maavalitsusest ühendust võetud maa edasise kasutamise jätkamise küsimuses.

AS Metsaküla Piim kasutusse antud põldudest on vaidluse all kolm, põllumassiiv nr 52757722781 ei ole vaidlusalune. Harju maavanema esitatud 10.04.2008 e-mail kaebajale ei ole lõppdokument, vaid hoopis suure vaidluse algus, mis lõppes sellega, et taotletud massiivi nr 52657920772, (mille numbri PRIA muutis numbriks 52657920779) osas sõlmis Harju Maavalitsus lepingu kaebuse esitajaga. 2008. a jäi üles neli lahendamata taotlust, sh taotlused „Tutermaa“ (52657772372), „Puskari“ (52657517628) ja „Lennuvälja“ (52557540355) maa- de osas. Harju Maavalitsuse ametnik teatas, et lepinguid ei sõlmita kummagi taotlejaga. „Tutermaa“ ja „Puskari“ põllul ei ole AS Metsaküla Piim kaebuse esitaja majadustegevusse sekkunud, kuid „Lennuvälja“ põllult varastas ära kaebuse esitaja külvatud liblikõieliste roht- taimede saagi. AS Metsaküla Piim on loodud endise Ranna sovhoosi Kumna osakonna varade baasil ja 1996. a antigi kogu osakonna bilansis olev maa 868,8 ha ulatuses AS-le Metsaküla Piim. „Polnudki kedagi teist veel kõrval. Tolleaegses lepingus kahtle keegi.“

Kaebuse esitaja märkis, et uue fakti ilmnemise – 2008. a juunis AS-ga Alliku OS sõlmitud leping – ja maa nüüdseks Eesti Vabariigi nimele kinnistamisega seoses taotleb kaebuse esitaja AS Alliku OS kasutusse antud maatüki osas menetluse lõpetamist. Samuti märkis kaebuse esitaja, et võitis 18.05.2012 Maa-ameti poolt läbi viidud kirjaliku enampakkumise selle maa- tüki rendileandmiseks.

21.06.2012 täpsustas kaebuse esitaja, et soovib Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7 osas haldusasja menetluse lõpetamist kaebusest loobumise tõttu (HKMS § 153 lg 1).

16. AS Alliku OS ja AS Valingu Mõis ei ole ringkonnakohtule seisukohta apellatsioonkae- buse suhtes esitanud.

3-11-1846 10(14) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

17. Halduskohtule esitatud kaebuses sooviti Harju maavanema 2010. a korralduste tühista- mist osas, mis puudutab järgmisi maaüksusi: 1) põllumassiivi nr 52557426458, nimega „Au- tobaasi“, pindalaga 3,2 ha, plaani nr 21; 2) põllumassiivi nr 52557498316, nimega „Rumbergi“, pindalaga 0,7 ha, plaani nr 22, 3) põllumassiivi nr 52557540355, nimega „Len- nuväli“, pindalaga 4,9 ha, plaani nr 2; 4) nimega „Puskari“, pindalaga 4,4 ha, plaani nr 1 (põl- lumassiivi numbrit ei olnud märgitud); 5) nimega „Tutermaa“, pindalaga 10 ha, plaani nr 3b (põllumassiivi numbrit ei olnud märgitud); 6) põllumassiivi nr 53157898266, nimega „Reigo“ ja „Sibulski“, pindalaga 1,4 ha, plaani nr 5. Kaebuse esitaja ei täpsustanud, milliste Harju maavanema korralduste millised sätted nende maaüksuste kasutada andmist käsitlevad.

Vastuses kaebusele on Harju maavanem märkinud, et maaüksus plaanil tähisega nr 1 ja suuru- sega 4,47 ha on antud AS Metsaküla Piim kasutusse Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930-k p-ga 1.2, maaüksus plaanil tähisega nr 2, suurusega 5,3 ha, on antud AS Metsaküla Piim kasutusse Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930-k p-ga 1.1, maaüksus plaa- nil tähisega 3b on kahes osas, millest üks suurusega 11,06 ha on antud AS Metsaküla Piim kasutusse Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930-k p-ga 1.4 ja „kaebaja poolt tähis- tatud sama maaüksuse (3b) teise osa“ kasutajaks on samuti AS Metsaküla Piim, aluseks Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 (maa suuruseks 10,87 ha). Maaüksus plaanil tähisega nr 5, suurusega 1,46 ha, on antud AS Alliku OS kasutusse Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p-ga 1.7 ja maaüksused plaanil tähistega nr 21, suurusega 3,3 ha, ja 22, suurusega 0,98 ha, on antud AS Valingu Mõis kasutusse vastavalt Harju maava- nema 15.11.2010 korralduse nr 1907-k p-dega 1.2 ja 1.1.

Järgnevate halduskohtu määruste ning halduskohtu otsuse päisest nähtuvalt on halduskohus järeldanud, et P. P taotleb Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7, 15.11.2010 korralduse nr 1907-k p-de 1.1 ja 1.2, 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1, 1.2 ja 1.4 tühistamist.

Apellatsioonimenetluses 09.06.2012 esitatud seisukohas vastustaja selgituse osas täpsustas apellant vaidlusaluste maaüksuste põllumassiivide numbreid PRIA registri kohaselt – „Puska- ril“ nr 52657517628 ja „Tutermaal“ 52657772372. Maaüksuse „Lennuväli“ osas märkis apel- lant, et selle uus number on 52557479538. Apellant märkis, et põllumassiiv nr 52757722781 ei ole vaidlusalune.

18. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kaebuse esitaja ei ole taotlenud Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930 p 1.4 tühistamist. Halduskohus, jättes rahuldamata 18.11.2010 korralduse nr 1930 p 1.4 tühistamise nõude, on väljunud kaebuse piirest ja teinud otsuse nõu- de suhtes, mida ei ole halduskohtule esitanud. Sellega rikkus halduskohus otsuse tegemise ajal kehtinud HKMS § 19 lg 7 esimest lauset, mille kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebu- ses või protestis märgitud ulatuses. Selle tõttu tuleb halduskohtu otsus Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1930 p 1.4 tühistamist puudutavas osas tühistada.

II

19. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta teh- tud lõpliku lahendi jõustumiseni. Kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu, lõpetatakse asja menetlus määrusega (HKMS § 152 lg 1 p 3, § 155 lg 4). Kui kaebusest loobumise avalduse

3-11-1846 11(14) võtab vastu ja menetluse lõpetab ringkonnakohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi (HKMS § 155 lg 3, § 200 p 5).

20. Ringkonnakohus võtab kaebusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab haldusasja menet- luse kaebuse Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7 tühistamise ja Harju maavanema kohustamise nõudes selle korraldusega hõlmatud maatüki osas kaebuse esitaja avalduse maatüki kasutusse saamiseks uueks läbivaatamiseks. Selles osas tuleb tühistada ka halduskohtu otsus. Kaebusest loobumise tagajärgi selgitas ringkonnakohus kaebuse esitajale 14.06.2012 määruses.

21. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebusest loobuti osaliselt ning kaebus tu- leb ringkonnakohtul ülejäänud osas lahendada otsusega. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 5 lg 1 kohaselt tuli ringkonnakohtul juhul, kui esimese astme kohus oli otsusega lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada või hagi läbi vaatamata jätta, TsMS § 657 „Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel“ lg 4 alusel lahendada asi täies ulatuses otsusega. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 200 „Ringkonnakohtu õigused apellat- sioonkaebuse lahendamisel“ TsMS § 657 lg-le 4 analoogilist sätet ei sisalda. Samas pole ring- konnakohtu hinnangul võimalik järeldada seadusandja tahet reguleerida selline olukord võr- reldes varem kehtinuga teisiti ja kehtestada halduskohtumenetluses erisus TsMS § 657 lg-st 4. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tegemist on halduskohtumenetluses reguleerimata küsimu- sega, milles tuleb analoogia alusel juhinduda TsMS § 657 lg-st 4, ning lahendab käesoleva asja täies ulatuses otsusega.

III

22. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et isik, kes soovib vaidlustada kolmandatele isikutele avaliku ressursi kasutamiseks andmise otsuseid, peab olema ise väljendanud oma huvi selle ressursi suhtes (Riigikohtu 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 20).

23. See tingimus on kaebuse esitaja puhul täidetud. Harju maavanema 15.11.2010 korralduse- ga nr 1907-k AS-le Valingu Mõis kasutada antud maid kasutas kaebuse esitaja varem ise Har- ju Maavalitsusega sõlmitud lepingute alusel. Vaidlus puudub selles, et ülejäänud vaidlustatud haldusaktidega kasutusse antud maade suhtes väljendas kaebuse esitaja oma huvi hiljemalt 12.02.2011 Harju maavanemale esitatud taotluses.

24. Järelikult on kaebuse esitajal kaebeõigus Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1 ja 1.2 peale. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus eelviidatud osas nende korralduste õiguspärasust.

IV

25. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et lepingute sõlmimine, millega antakse isikute kasu- tusse avalik ressurss, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse ja võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 17). Apellant on seisukohal, et maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra menetlus ei ole aus ja läbipaistev. Ta ei teadnud, mis tähtajaks tuleb tal vaidlusaluste maade kasutamiseks taotlus esitada ning ta ei saanud senise maakasutajana kasutada oma eelisõigust nende maade ajutisse kasutusse saamisel. Samas aga väidab apellant, et esitas juba 22.03.2008 vastustajale taotluse kõigi käesoleva kaebusega hõlmatud maatükkide ajutisse kasutusse saamiseks.

3-11-1846 12(14) 26. Vaidlusaluse maa kasutusse andmise menetlust reguleerib Määrus nr 169, mille § 5 lg 1 sätestab, et kui maa ajutiseks kasutamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud. Kui maad on varem õiguslikul alusel kasutanud mitu taotlejat, eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasuta- nud. Kui maad on varem õiguslikul alusel kasutanud mitu taotlejat, eelistatakse isikut, kes maad viimati kasutas. Kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena.

Ilmneb, et Määruses nr 169 ei ole sätestatud mingeid tähtaegu maa ajutiseks kasutamiseks saamise taotluse esitamiseks. Kuna maa ajutiseks kasutamiseks andmine ei toimu tasu eest (välja arvatud maa saaja kohustus tasuda maamaks), ei toimu taotlejate vahel valiku tegemine avaliku konkursi põhimõtete järgi. Määrusest nr 169 tulenevalt võib isik, kes on huvitatud maa ajutisse kasutusse saamisest, esitada igal ajal vastava taotluse, mille rahuldamine sõltub juhul, kui taotlejate hulgas ei ole muid Määruse nr 169 § 5 lg-s 1 sätestatud eelistusi omavaid isikuid, taotluse esitamise ajast.

27. Harju maavanema 15.11.2010 korralduse nr 1907-k õiguspärasuse seisukohalt ei ole kae- buse esitaja poolt 2008. a esitatud taotlus oluline, sest see taotlus lahendati 2008. a kaebuse esitajaga korralduses nimetatud maaüksuste osas ajutise kasutamise lepingute sõlmimisega. Määruse nr 169 § 5 lg 1 sõnastusest tuleneb üheselt, et ka maad varem õiguslikul alusel kasu- tanud isik peab esitama taotluse uue ajutise maakasutuse lepingu sõlmimiseks. Vaidlust ei ole selles, et ajavahemikul pärast 03.06.2008, mil kaebuse esitajaga maakasutuse lepingud sõlmi- ti, kuni Harju maavanema 15.11.2010 korralduse nr 1907-k andmiseni ja isegi selle korraldu- se alusel AS-ga Valingu Mõis maa kasutamise lepingute sõlmimiseni kaebuse esitaja nende maade kasutusse saamise taotlust esitanud pole.

Seega oli Harju maavanema 15.11.2010 korraldus nr 1907-k kooskõlas Määruse nr 169 § 5 lg-ga 1.

28. Määruse nr 169 § 5 lg-st 1 tulenevalt pidi apellant mõistma, et soovides 03.06.2008 le- pingutes nimetatud maad edasi kasutada, tuli tal esitada sellekohane uus taotlus. Määravat tähtsust ei oma apellandi väide, et ta ei tea, kas sellise taotluse pidanuks esitama enne nende lepingute kehtivusaja lõppemist. Nimetatud maade apellandi asemel AS Valingu Mõis kasu- tusse andmine ei toimunud põhjusel, nagu poleks apellant esitanud nende maade kasutusse saamiseks uut taotlust enne temaga sõlmitud maa kasutuse lepingute lõppemist 03.06.2010. Ajavahemikul kuni 15.11.2010, mil võeti vastu otsus selle maa kasutusse andmiseks AS-le Valingu Mõis, oli apellandil piisavalt aega jõuda selgusele taotluste esitamise vajalikkuses isegi eeldusel, et talle seda vastustaja poolt ei selgitatud. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellandi väidetega, et ta ei teadnud, mis tähtajaks tuleb tal Harju maavanema 15.11.2010 korralduses nr 1907-k nimetatud maade kasutamiseks taotlus esitada ning ta ei saanud senise maakasutajana kasutada oma eelisõigust nende maade ajutisse kasutusse saamisel.

29. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et temaga 03.06.2008 sõlmitud maa ajutise kasutamise lepingud muutusid VÕS § 310 ja 341 alusel tähtajatuks. Tegemist ei olnud rendi- lepingutega VÕS § 339 tähenduses. Ei lepingute tekstist ega ka lepingute aluseks olnud Mää- rusest nr 169 tulenenud maa kasutusse saaja kohustust maksta renti, mis on rendilepingu olu- line tingimus VÕS § 339 kohaselt.

30. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et Harju maavanema 15.11.2010 korraldu- sega nr 1907-k ei rikutud kaebuse esitaja õigusi.

3-11-1846 13(14) V

31. Seisukoha, et Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-d 1.1 ja 1.2 olid Määruse nr 169 § 5 lg-ga 1 kooskõlas, rajas haldusko- hus järeldusele, et AS Metsaküla Piim esitas taotlused nendes korralduse punktides nimetatud maatükkide ajutisse kasutusse saamiseks 03.08.2010 ehk kohtu hinnangul varem kui kaebuse esitaja. Halduskohus ei hinnanud sealjuures kaebuse esitaja väidet, et viimane esitas juba 22.03.2008 vastustajale taotluse kõigi käesoleva kaebusega hõlmatud maatükkide ajutisse kasutusse saamiseks.

32. Harju maavanem ei vaidle kaebuse esitaja viimatinimetatud väitele vastu, kuid väidab, et põllumassiivide 52657772372, 52657920772, 52657517628, 52557540355 ja 52657512376 osas lõpetati menetlus kaebajaga 10.04.2008, kui temale teatati, et eelneva õigusliku kasutuse alusel antakse maad kasutusse AS-le Metsaküla Piim. Teatavasti oli Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k esemeks põllumassiiv nr 52657772372, 18.11.2010 korral- duse nr 1030-k p 1.1 esemeks põllumassiiv nr 52557479538 (endine nr 52557540355) ja p 1.2 esemeks põllumassiiv nr 52657517628.

Harju maavanema 14.05.2012 vastuse lisaks on kaebuse esitajale 10.04.2008 saadetud e-mail, milles Harju Maavalitsuse maaosakonna maa riigi omandisse jätmise ja koormamise talituse juhataja kohusetäitja teatas kaebuse esitajale, et viimase poolt taotletud maatükkidele põllu- massiividel numbritega 52657772372, 52657920772, 52657517628, 52557540355 ja 52657512376 on esitanud taotlused ka AS Metsaküla Piim, „kellel on Harku vallaga ka eel- nev õiguslikul alusel sõlmitud leping“. Kirjas viidati Määruse nr 169 § 5 lg-le 1 osas, mille kohaselt eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud, ja märgiti, et tulenevalt sellest korrast lõpetatakse kaebuse esitaja taotluste menetlemine antud tükkide osas ja lepingud sõlmitakse AS-ga Metsaküla Piim.

33. Kaebuse esitajal võib õigus olla selles, et viidatud e-kiri on informatiivse sisuga teade, mis ei kujuta endast lõplikku haldusakti tema 22.03.2008 taotluse suhtes. Kirjast ei ole näha, et selle koostaja oleks isik, kellel oleks õigus võtta vastu otsuseid maa ajutisse kasutusse andmise küsimuses. Määruse nr 169 § 2 kohaselt korraldab maa ajutiseks kasutamiseks and- mist maavanem või tema poolt volitatud isik (korraldaja), kes Määruse nr 169 § 5 lg 3 koha- selt võtab vastu ka maa ajutiseks kasutamiseks andmise otsuse. Kõik antud haldusasjas esita- tud maa ajutisse kasutusse andmise otsused on teinud maavanem. Ei ole ka teada, et kirjas viidatud AS Metsaküla Piim taotluste alusel oleks viimasega sõlmitud maa kasutusse andmise lepingud. Kaebuse esitaja on vastuseks maavanema eelviidatud seletusele väitnud, et ühe e- kirjas näidatud maaüksuse 52657920772 osas sõlmis vastustaja kasutusse andmise lepingu siiski temaga, ja esitanud 03.06.2008 sõlmitud lepingu maaüksuse nr 52657920779, mille endine number oli kaebuse esitaja väitel 52657920779. Kuigi viimatinimetatud väide maaük- suse numbrite muutumisest on paljasõnaline, on usutav, et erinevalt 10.04.2008 e-kirjas mär- gitust AS-ga Metsaküla Piim e-kirjas märgitud taotluste alusel lepinguid ei sõlmitud. Sellele viitab ka AS Metsaküla Piim vastuses kaebusele märgitu, milles märgitust, et AS-l Metsaküla Piim oli (Harku Vallavalitsusega) kehtiv leping kuni Harju Maavalitsusega maa ajutise kasu- tamise lepingute sõlmimiseni (02.12.2010), võib järeldada, et esmakordselt sõlmis Harju Maavalitsus AS-ga Metsaküla Piim lepingud 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p-de 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1 ja 1.2 alusel, juhindudes AS Metsaküla Piim 03.08.2010 taotlustest.

Seetõttu võib järeldada, et kaebuse esitaja 22.03.2008 taotlused olid Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-de 1.1 ja 1.2 and-

3-11-1846 14(14) mise ajaks lahendamata jäänud maa ajutisse kasutusse saamise taotlused, millega tuli Määruse nr 169 § 5 lg 1 kohaldamisel arvestada.

34. Ent vaatamata p-s 33 toodule leiab ringkonnakohus, et AS Metsaküla Piim eelistamine kaebuse esitajale 18.11.2010 korralduste andmisel ei olnud õigusvastane.

Kui nende korralduste andmisel tuli arvestada kaebuse esitaja 22.03.2008 taotlustega korral- duse esemeks oleva maa ajutisse kasutusse saamiseks, siis samavõrd tuli arvestada ka AS Metsaküla Piim varasemate taotlustega sama maa ajutisse kasutusse saamiseks, millele 10.04.2008 e-kirjas viidatakse ja mis jäid samuti lahendamata. Isegi kui need AS Metsaküla Piim taotlused, mis pidid viidatud e-kirjast nähtuvalt olema Harju Maavalitsusse jõudnud hil- jemalt 10.04.2008, laekusid maavalitsusele hiljem kui kaebuse esitaja 22.03.2008 taotlused, omas AS Metsaküla Piim kaebuse esitaja suhtes Määruse nr 169 § 5 lg-st 1 tulenevalt eelist kui isik, „kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud.“ Kaebuse esitaja 08.06.2012 seisukohtadest nähtuvalt ei sea ta kahtluse alla seda, et AS Metsaküla Piim ja Harku valla vahel sõlmitud leping (tl 119-120) hõlmas ka Harju maavanema 18.11.2010 korralduse nr 1929-k p-s 1.2 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930 p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud maad. Ringkonna- kohus ei jaga apellandi kahtlusi selle lepingu kehtivuses. Ei ole põhjust arvata, et lepingu sõlmimine toimus kohaliku omavalitsuse pädevust ületades. Lepingu sõlmimise alusena on viidatud Vabariigi Valitsuse 15.02.1993 määrusega nr 48 kehtestatud „Põllumajandusliku maa kasutusse andmise korrale“, mille kohaselt oli selles korras märgitud maa kasutusse andmine kohaliku omavalitsuse pädevuses.

VI

35. Käesolevas otsuses toodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 17.10.2011 otsuse haldusasjas nr 3-11-1846 osas, milles lahendati kaebust Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7 ja 18.11.2010 korralduse nr 1930-k p 1.4 tühistamiseks ja Harju maavanema kohustamiseks kaebaja 12.02.2011 ajutise maakasutuse taotluse uueks läbivaatamiseks nendes korralduste punktides käsitletud maade osas. Muus osas jääb haldus- kohtu otsus muutmata.

Kaebuse nõudes Harju maavanema 28.10.2010 korralduse nr 1814-k p 1.7 tühistamiseks ja selles korralduse punktis käsitletud maa osas kaebuse esitaja 12.02.2011 taotluse uueks läbi- vaatamiseks lõpetab ringkonnakohus menetluse. Muus osas tuleb kaebus ja apellatsioonkae- bus lugeda rahuldamata jäetuks.

36. Kuna kaebuse esitaja kaebuse menetlus lõpetatakse osaliselt kaebusest loobumise tõttu ja ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata, pole alust halduskohtu otsust muuta menetluskulude jaotuse osas. Apellatsiooniastmes ei ole menetlusosalised menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud.

Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman