2-11-47727/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. juuni 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-47727 Tsiviilasi S.P. hagi R.P. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1305.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.P., seaduslik esindaja J.K. Kostja R.P. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON: Rahuldada S.P. hagi R.P. vastu.

Välja mõista R.P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 28. juunist 2012.a igakuuliselt alaealise lapse S.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista R.P.lt elatise võlgnevus lapse S.P. ülalpidamiseks ajavahemiku 06.10.2011.a – 27.06.2012.a eest summas 1244 (üks tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot ja 73 (seitsekümmend kolm) senti.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

Tsiviilasi nr 2-11-47727

2 (3) tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid 06.10.2011.a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-5) ja täiendava menetlusdokumendi (tl 24-25) kohaselt elab hageja, alaealine laps S.P. (sünd. xx xx xxxx.a), ema J.K. juures ja on tema kasvatada. Kuus 1-3 korda on kostja soovinud last näha. Kui laps kostja juurest koju tuleb, antakse lapsele kaasa paar mandariini, kohukest (3 tk), peotäiskommi, üks purk kõrvitsaid, pool lati vorsti ja väike ämbritäis kartulit. See ei ole hageja ema hinnangul lapse toetus. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus last toetama ja kasvatama, siis on J. K.algatanud käesoleva menetluse. Lapse ema on üksi last kasvatanud 3 aastat. Elatist soovitakse lapsele 200 eurot kuus alates 06.10.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hiljem on hageja oma nõuet muutnud ning palunud kostjalt välja mõista elatis summas 145 eurot kuus ehk kehtivas miinimummääras (tl 41).

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid 26.03.2012.a kostja esitatud vastuse (tl 40) kohaselt on hageja väited valed. Kõik, mis on saadetud või antud lapsele (kartulid, kõrvitsad jms), on ainult heast südamest antud. Kostja nõustub, et väga palju pole ta lapsega tegelenud. Kostja otsib tööd, kuid ei ole veel leidnud. Samuti aitab S. kostja ema, lapse vanaema. Last toetab kostja võimaluste piires alati, kuid töötuna kostjal seda summat tasuda ei ole. Kui töö leiab, siis maksab.

Kirjalikus menetluses määratud tähtajal ei ole pooled midagi täiendavalt esitanud.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR, alates 01.01.2012.a 145 EUR). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise

Tsiviilasi nr 2-11-47727

3 (3) väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hageja (vähemalt ei ole ta seda oma vastuses märkinud). Vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, töötust ei ole kohtupraktikas peetud PkS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. PkS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna antud juhul ei ela kostja koos lapsega ega ole pöördunud hageja ema poole nõudega võimaldada ülalpidamist anda muul viisil, on esitatud nõue seaduslik ja põhjendatud. Toiduainete lapsele kaasaandmine ei ole eelnimetatud sätete mõttes ülalpidamine, see eeldaks vanematevahelist eelnevat kokkulepet. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kuivõrd haginõue ulatub 6. oktoobrisse 2011.a ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 6.10.2011 – 27.06.2012.a oli 1287.03 EUR (139.01 EUR x 2 kuud ja 24 päeva (6.10.2011 – 31.12.2011) = 389.23 + 145 EUR x 5 kuud ja 27 päeva = 855.50), siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 1244.73 eurot.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik