3-12-625/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-625

Haldusasi

Tiit Michelise (Michelis) kaebus Tartu Vangla

10.02.2012. a käskkirja nr 6-2/265 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Michelise määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Tiit Michelis

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav kaebaja kasutas 10.01.2012 suhtlemisel vanglateenistuse

ametnikuga solvavat väljendit „idioot“, mille eest määras Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse

juht 10.02.2012. a käskkirjaga nr 6-2/265 kaebajale karistuseks noomituse.

2. 26.03.2012 saabus Tartu Halduskohtusse kaebus, milles kaebaja taotleb kaebajale

10.02.2012 määratud distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 6-2/265 tühistamist. Kaebaja selgitab

kaebuses, et ta ei solvanud vanglateenistuse ametnikku, vaid avaldas üksnes pahameelt

vanglateenistuse ametniku korralduse osas.

Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel.

3. Tartu Halduskohus jättis 27.03.2012. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa

haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist sissetulekut ning

seetõttu esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud alus

menetlusabi mitteandmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 05.04.2012 laekus Tartu Halduskohtusse kaebaja määruskaebus, milles kaebaja palub

tühistada Tartu Halduskohtu 27.03.2012. a määrus ning vabastada kaebaja riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel.

Määruskaebuses palub kaebaja võtta arvesse asjaolu, et halduskohtu poolt tehtud arvutuses

läks arvesse ka kaebaja 2011. a detsembrikuu palk, mis oli erakorraliste asjaolude tõttu

tavalisest palju kõrgem ning tõstis keskmist töötasu. Kaebaja märgib, et töötades Tartu

Vangla köögis abitöölisena, oli detsembris spetsiaalse jõulumenüü ja rohkete asenduste tõttu

erakordselt suur töökoormus, mis mingil juhul ei peegelda kaebaja tavapärast sissetulekut.

Samuti on kaebaja seisukohal, et kohtu arvutustes on ebapiisavalt kajastatud vältimatud kulud

hügieenitarvetele. Kaebaja selgitab, et kuna käib tööl, siis puudub tal võimalus saada vanglalt

hügieenipakki ning tema väljaminekud hügieenitarvetele on ühes kuus vähemalt 5 eurot.

Kaebaja märgib määruskaebuses, et kuna ta ei suuda riigilõivu tasuda, ei saa ta ka rakendada

oma põhiseaduslikku õigust kohtu kaitsele ametiasutuse omavoli eest. Kaebaja väidab, et

vastustaja karistas teda ebaõiglaselt ning ilma igasuguste tõenditeta. Kaebajale määratud

distsiplinaarkaristus vähendab tunduvalt kaebaja võimalust vanglast ennetähtaegselt

vabaneda, mistõttu on valesti määratud distsiplinaarkaristuse tühistamine kaebajale väga

oluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 27.03.2012. a

määruse tühistamiseks ei ole alust.

6. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti kulud eluasemele ja transpordile.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti rakendanud HKMS § 112 lg 1 p-i 1, ei ole

eksinud arvutuskäigus ning on õigesti jätnud kaebaja kaebuse käiguta.

7. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anna alust erandite tegemiseks

erakordselt suurte sissetulekute korral mingil konkreetsel kuul. Samuti nähtub kaebaja

isikukonto väljavõttest, et ka ilma detsembrikuu palgale lisandunud summa arvestamiseta

oleks kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel arvutatud kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületanud eeldatavasti menetluskulusid, milleks on

käesoleval juhul 15,97 eurot. Kulutuste osas hügieenitarvetele märgib kohus, et kuna

seadusandja ei ole pidanud vajalikuks arvata sissetulekust maha kulutusi hügieenitarvetele, ei

pidanud ka halduskohus kulutusi hügieenitarvetele antud juhul kaebaja sissetulekust maha

arvestama.

Maili Lokk

Agu Timmi

Madis Ernits