2-10-25311/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-25311

1(9)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-25311 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Natalia Sayda hagi Juris Gabrani vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes Hagi hind 5752,05 eurot (90 000 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg 07. juuni 2012 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Natalia Sayda (IK 45808183718) Kostja: Juris Gabran (sündinud: 22. mai 1955; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et Viktor Gabran (IK 35709213717) on Aleksei Petrovi (IK 32703132216) pärija ja Aleksei Gabranil (IK 38501203717) on õigus pärida see osa Aleksei Petrovi (IK 32703132216) pärandist, mille pärimise õigus oli Viktor Gabranil (IK 35709213717).

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses Juris Gabrani kanda.

4. Menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-10-25311

2(9)

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Menetlusõigusjärglus

Hagiavalduse esitas kohtule 05. juulil 2010 hageja Aleksei Gabran. Aleksei Gabran suri 20. juunil 2011 (t.l.-89). Aleksei Gabrani pärija Natalia Sayda esitas 28. septembril 2011 kohtule taotluse astuda menetlusse hagejana endise hageja Aleksei Gabrani üldõigusjärglasena. Kohtuistungil 26. aprillil 2012 (t.l.-115) kohus rahuldas Natalia Sayda taotluse ja lubas Natalia Saydal astuda menetlusse hagejana endise hageja õigusjärglasena.

Hagiavaldus

Hageja väitel on vastavalt sünnitunnistusele Aleksei Gabran Viktor Gabrani, sünd. 21. september 1957, poeg. Aleksei Gabrani isa Viktor Gabran on omakorda Aleksei Petrovi, sünd. 13. märts1927, ja Stefanija Gabrani, sünd. 26. september 1929, poeg. Viktor Gabrani vanemad on elanud vabaabielus alates 1953. aastast kuni 2007. aastani, kuid ametlikult oli abielu registreerimata ning seetõttu ei ole Viktor Gabrani päritolu fakt kindlaks tehtud dokumentaalselt ja Viktor Gabrani sünnitunnistuses puudub kirje isa kohta.

Aleksei Gabrani vanaisa Aleksei Petrov suri 10. märtsil 2007. Aleksei Petrovi viimaseks elukohaks oli XXX. Pärast Aleksei Petrovi surma avanes pärand - korteriomand aadressil XXX, ning ehitised aiandusühistus Olginskoje aadressil Vindi 1. Aleksei Gabrani isa Viktor Gabran suri 03. detsembril 2008 jõudmata vastu võtta pärandit oma isalt Aleksei Petrovilt. Viktor Gabrani viimaseks elukohaks oli XXX.

Pärast Aleksei Petrovi surma avanenud pärandi vastuvõtmiseks pöördus notar Sergei Nikonovi poole kostja, kes on Aleksei Petrovi vanem poeg, Aleksei Gabrani isa Viktor Gabrani lihane vend ja Aleksei Gabrani onu.

Hagejal on teada, et Juris Gabrani päritolu Aleksei Petrovilt ei olnud samuti märgitud tema sünni- tunnistuses ning Juris Gabran oli sunnitud tõendama Aleksei Petroviga suguluse fakti kohtus Venemaal. Kingissepa linnakohtu 10. septembri 2009 otsusega tsiviilasjas 2-721 tuvastati, et Aleksei Petrov on Juris Gabrani isa. Sellest otsusest on hagejal teada, et selles tsiviilasjas on materjale, mis tõendavad nii Juris Gabrani kui ka Viktor Gabrani sugulust Aleksei Petroviga. Sellise tõendina esitas Juris Gabran Kingissepa linnakohtule Narva linna elamuvalitsuse poolt 11. jaanuaril 1965 väljastatud orderi Narva linnas aadressil XXX asuva korteri saamiseks. Selles orderis on märgitud Aleksei Petrovi perekonna koosseis, k.a tema lapsed Juris ja Viktor Gabran.

Aleksei Gabran oli sunnitud pöörduma käesoleva avaldusega kohtu poole kindlaks tegemaks oma isa Viktor Gabrani põlvnemist oma vanaisast Aleksei Petrovist ja tunnistamaks oma pärimisõigust oma vanaisa surmast jäänud varale.

2-10-25311

3(9) Hageja viitab tõenditele, millest selgub, et Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 05. jaanuari 1965 otsuse nr 1 elamispinna jaotamise kohta punktis 2 on kinnitatud Kreenholmi manufaktuurile kuuluva elamispinna jaotamise nimekiri vastavalt lisale 2. Nimetatud lisas 2 on järjekorras 114 kirje selle kohta, et A.N. Petrovile antakse korter nr 54 ning tema perekond koosneb 5 liikmest. Korterikaardil on märgitud aadressil XXX elava Aleksei Petrovi perekonna koosseis 4 inimest: üürnik Petrov, Aleksei Nikofori poeg, naine Gabran, Stefanija Jakovi tütar, poeg Gabran, Juris Aleksei poeg, poeg Gabran, Viktor Aleksei poeg. Viiendaks perekonnaliikmeks oli Aleksei Gabrani vanavanaema, kes suri pärast korteri perekonnale andmist, ning seetõttu on Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 05. jaanuari 1965 otsus nr 1 elamispinna jaotamise kohta märgitud, et Aleksei Petrovi perekond koosneb viiest liikmest, aga korterikaardis juba neljast. Kingissepa linnakohtu 10. septembri 2009 otsuses tsiviilasjas 2-721 kirjeldavas ja motiveerivas osas on märgitud, et Aleksei Petrovil ja Stefanija Gabranil oli peale poeg Juris Gabrani poeg Viktor Gabran.

Hageja palub kohut tunnistada Aleksei Gabrani õigust vastu võtta pärast Aleksei Gabrani vanaisa Aleksei Petrovi avanenud pärand selle alusel, et Aleksei Gabrani isa Viktor Gabran on Aleksei Petrovi poeg. Hageja palub sisse nõuda kostjalt hageja kantud menetluskulud.

Kohtuistungil selgitas hageja, et Juris Gabran ja Viktor Gabran olid hiljem, vastavalt 1976. aastal ja 1977. aastal, korterisse sisse kirjutatud, kuna nad olid armees teenistuses.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Aleksei Gabrani sünnitunnistus (t.l.-4); Viktor Gabrani sünnitunnistus (t.l.-5, tõlge t.l.-6); Aleksei Petrovi surmatunnistus (t.l.-7); Viktor Gabrani sünnitunnistus (t.l.-8); notari teade 28. oktoobrist 2009 nr 305 (t.l.-9-10, tõlge t.l.- 11); notari teade 23. novembrist 2009 nr 320 (t.l.-12, tõlge t.l.-13); arhiiviteatis (t.l.-14); Narva linna 05. jaanuari 1965 otsus nr 1 (t.l.-15-16, tõlge t.l.-20); elanike nimekiri (t.l.-17-18, tõlge t.l.- 20); korterikaart (t.l.-19); sugupuu (t.l.-21); pärimisõiguse tunnistus (t.l.-99); kohtuotsus nr 2-721 (t.l.-125-126, tõlge t.l.-127); arhiivi tõend 31. maist 2012 (t.l.-130, tõlge t.l.-128); arhiivi tõend 05. juunist 2012 (t.l.-131, tõlge t.l.-129).

Kostja vastus

Vastuses hagiavaldusele teatas kostja, et ei tunnista hagi.

Kostja väitel oli Aleksei Gabrani isa Viktor Gabran, kes on kostja emapoolne vend. Venna sünnitunnistusel oli isa lahtris kriips. Kui Aleksei Gabran sündis, oli kostja 2-aastane ja ei võinud teada, kes oli Aleksei Gabrani isa. Kostja isa Aleksei Petrov oli ametlikult abielus teise naisega Jekaterina Petrovaga, kellel on tütar Nina Petrova.

Kostja palub kohtul vaadata antud asja läbi ja teha õiglane otsus.

Kohtuistungil 26. aprillil 2012 võttis kostja omaks, et Stefania Gabran elas koos isa Aleksei Petroviga, Stefania Gabran sünnitas Viktor Gabrani. Stefania Gabran on Viktor Gabrani ema. Aleksei Gabran on Viktor Gabrani poeg ja ta põlvneb Viktor Gabranist (t.l.-116 pöördel).

Kohtuistungil 07. juunil 2012 esitas kostja vastuväite, et kuna Aleksei Petrovi sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, ei saa tuvastada, et Viktor Gabran oleks Aleksei Petrovi poeg. Kostja kinnitas, et tema on Aleksei Petrovi poeg. Lisaks väitis kostja, et Aleksei Petrov oli 1953. aastal abielus Jekaterina Petrovaga ja neil sündis 1953. aastal tütar Nina Petrova ning seega ei saanud Aleksei Petrov olla Viktor Gabrani isa. Kostja selgitas, et kostja sündimise ajal 1955. aastal elasid isa (Aleksei Petrov) ja ema (Stefania Gabran) koos.

2-10-25311

4(9) Kohtuistungil 07. juunil 2012 võttis kostja omaks, et kostja ema (Stefania Gabran) elas koos Aleksei Petroviga alates 1953. aastast kuni 2007. aastani (t.l.-123).

Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Viktor Gabrani sünnitunnistus (t.l.-83); Nina Petrova sünnitunnistus (t.l.-84,120, tõlge t.l.-118).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja palub tuvastada Aleksei Gabrani õigust vastu võtta pärast Aleksei Gabrani vanaisa Aleksei Petrovi avanenud pärand selle alusel, et Aleksei Gabrani isa Viktor Gabran on Aleksei Petrovi poeg.

Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu.

Kohus tuvastas, et pärandaja Aleksei Petrov suri 10. märtsil 2007 (t.l.-7); tema viimane elukoht oli Narva linnas. Viktor Gabran sündis 21. septembril 1957 Ivangorodis Venemaal (t.l.-5) ja suri 03. detsembril 2008 (t.l.-8). Viktor Gabrani sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. Aleksei Gabran on Viktor Gabrani poeg, sündinud 20. jaanuaril 1985 (t.l.-4). Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub.

Vaidlus poolte vahel seisneb asjaolus, kas Viktor Gabran on Aleksei Petrovi seadusjärgne pärija, s.o kas Viktor Gabran on Aleksei Petrovi alaneja sugulane - poeg.

Kohaldatav õigus

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjade art. 42 lg 1 ja lg 2 kohaselt, vallasvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil pärandajal oli alaline elukoht. Kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 24, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust.

Vastavalt REÕS § 26 p 4 kohaselt, pärimisele kohaldatav õigus määrab ära eelkõige pärijate ringi ja nendevahelised suhted.

Pärandaja Aleksei Petrovi viimaseks elukohaks oli Narva linn Eesti Vabariigis, pärandvara asukoht on samuti Eesti Vabariigis.

Kohus järeldab, et kohaldamisele tuleb Eesti Vabariigi pärimisõigus.

Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt, pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärimisele kohaldatava õiguse ulatus määratakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 26 järgi.

Viktor Gabrani pärimisõigus

Vaidluse all on Viktor Gabrani õigus pärida Aleksei Petrovi pärandvara. Aleksei Petrov suri 10. märtsil 2007 (t.l.-7).

2-10-25311

5(9)

Pärandaja surma ajal 10. märtsil 2007 kehtinud PärS § 3 lg 1-4 kohaselt, pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel tekib pärijal õigus pärida. Sama regulatsioon on ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtivas PärS § 3 lg 1-3, pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht.

Pärandi avanemise aeg on 10. märts 2007.

Vastavalt 10. märtsil 2007 kehtinud PärS § 10 lg 1, päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut ning lähtuvalt § 11 lg 1, seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Sama seaduse § 12 lg 1 ja lg 2 kohaselt, sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole.

Kohtule Aleksei Petrovi testamendist või pärimislepingust ei teatatud ja seega toimub pärimine seaduse alusel.

Pärandaja surma ajal 10. märtsil 2007 kehtinud PärS § 13 lg 1 ja lg 5 kohaselt, esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Hageja väitel on Viktor Gabran Aleksei Petrovi alaneja sugulane – poeg.

Kostja hageja väitega ei nõustu.

Kohus on seisukohal, et suguluse tuvastamiseks tuleb kohaldada perekonnaseadust, kuna pärimisseadus ei sätesta, keda ja mis tingimustel saab lugeda pärandaja alanejaks sugulaseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Suguluse tekkimise ajal ehk Viktor Gabrani sündimise ajal 21. septembril 1957 kehtinud seadus on tunnistatud kehtetuks 01. jaanuaril 1995 kehtima hakanud PKS, mille § 135 lg 1 kohaselt, pärast selle seaduse jõustumist tuvastab kohus isast põlvnemist käesoleva seaduse § 42 sätete kohaselt ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumist.

Vastavalt 01. jaanuaril 1995 kehtima hakanud PKS § 42 lg 2 kohaselt, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Hageja väitel on Viktor Gabran Aleksei Petrovi ja Stefanija Gabrani poeg. Aleksei Petrov ja Stefania Gabran elasid vabaabielus alates 1953. aastast kuni 2007. aastani, abielu oli ametlikult registreerimata. Hageja nõustub, et Viktor Gabrani sünnitunnistuses puudub kirje isa kohta.

Hageja viitab, et Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 05. jaanuari 1965 otsuse nr 1 elamispinna jaotamise kohta punktis 2 on kinnitatud Kreenholmi manufaktuurile kuuluva ela- mispinna jaotamise nimekiri vastavalt lisale 2. Nimetatud lisas 2 on järjekorras 114 kirje selle kohta, et A.N. Petrovile antakse korter nr 54 ning tema perekond koosneb 5 liikmest. Korterikaardil on märgitud aadressil XXX elava Aleksei Petrovi perekonna koosseis 4 inimest:

2-10-25311

6(9) üürnik Petrov, Aleksei Nikofori poeg, naine Gabran, Stefanija Jakovi tütar, poeg Gabran, Juris Aleksei poeg, poeg Gabran, Viktor Aleksei poeg.

Viiendaks perekonnaliikmeks oli Aleksei Gabrani vanavanaema, kes suri pärast korteri perekonnale andmist, ning seetõttu on Narva linna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 05. jaanuari 1965 otsus nr 1 elamispinna jaotamise kohta märgitud, et Aleksei Petrovi perekond koosneb viiest liikmest, aga korterikaardis juba neljast.

Kostja esitas vastuväite, et Viktor Gabrani sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta ja seega ei saa lugeda, et Viktor Gabran põlvneb Aleksei Petrovist. Samuti ei saa Viktor Gabran põlvneda Aleksei Petrovist, kuna Aleksei Petrov oli abielus Jekaterina Petrovaga, kusjuures neil sündis tütar Nina Petrova.

Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega.

Kohus on seisukohal, et kui isiku sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, tuvastab kohus isiku mehest põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kostja võttis kohtuistungil 26. aprillil 2012 omaks, et Aleksei Petrov elas koos Stefania Gabraniga, Stefania Gabran sünnitas Viktor Gabrani, s.o Stefania Gabran on Viktor Gabrani ema (t.l.-116 pöördel). Kohtuistungil 07. juunil 2012 võttis kostja omaks, et kostja Aleksei Petrov elas koos Stefania Gabraniga alates 1953. aastast kuni 2007. aastani (t.l.-123).

Arhiivi tõendist 31. maist 2012 (t.l.-130, tõlge t.l.-128) selgub, et Aleksei Petrov elas ja oli registreeritud aadressil XXX alaliselt alates 07. maist 1951 kuni 01. veebruarini 1965 ning seejärel oli välja kirjutatud Narva linna. Arhiivi tõendist 05. juunist 2012 (t.l.-131, tõlge t.l.-129) selgub, et Stefania Gabran elas ja oli registreeritud aadressil XXX alates 10. märtsist 1956 kuni 01. veebruarini 1965 ning seejärel oli 01. veebruaril 1965 välja kirjutatud Narva linna. Koos Stefania Gabraniga olid samasse korterisse registreeritud tema lapsed poeg Juris 22. mail 1955 ja poeg Viktor 22. septembril 1957.

Kohus järeldab, et Aleksei Petrov elas korteris aadressil XXX alates 07. maist 1951, Stefania Gabran asus sellele aadressile elama alates 10. märtsist 1956. Stefania Gabrani poeg Viktor Gabran sündis 22. septembril 1957 (t.l.-5), s.o ligikaudu peale 1,5 aasta möödumist Stefania Gabrani sissekirjutamisest ja elama asumisest korterisse XXX, kus elas ka Aleksei Petrov.

Arhiiviteatisest (t.l.-14) selgub, et korterikaardis korteri asukohaga XXX kohta on märgitud, et alates 10. jaanuarist 1965 olid aadressil XXX registreeritud Aleksei Petrov, sünd 1927, ja Stefania Gabran, sünd 1929, ning alates 07. detsembrist 1977 oli samale aadressile registreeritud nende poeg Viktor Gabran, sünd 21. september 1957. Viktor Gabran oli sellelt aadressilt välja kirjutatud 20. mail 1987 seoses korteri vahetusega.

Narva linna 05. jaanuari 1965 otsusest nr 1 (t.l.-15-16, tõlge t.l.-20) ja elanike nimekirjast (t.l.-17- 18, tõlge t.l.-20) selgub, et Aleksei Petrovile (nimekirjas märgitud A.N. Petrovi elukohaks elamispinna jagamise ajal oli XXX, s.o Aleksei Petrovi elukoht ja nimetähed A.N. sobivad Aleksei Petrovi nimetähtedega) ja tema 5-liikmelisele perele oli antud korter Narvas.

Korteri asukohaga XXX korterikaardist (t.l.-19) selgub, et Aleksei Petrov ja Stefania Gabran on sellel aadressil sisse registreeritud 10. jaanuaril 1965, poeg Viktor Gabran on sisse registreeritud 21. detsembril 1977 ja välja registreeritud 20. mail 1987. Korteri üürnikuks on Aleksei Petrov.

2-10-25311

7(9) Kohus loeb tõendatuks, et Aleksei Petrov ja Viktor Gabrani ema Stefania Gabran omasid ühist elukohta alates 10. märtsist 1956, s.o 1,5 aastat enne Viktor Gabrani sündi ning ka edaspidi omasid elukohta samades korterites; alguses aadressil XXX Venemaal ja seejärel alates veebruarist 1965 aadressil XXX. Viktor Gabran sündis ajal, mil Aleksei Petrov ja Stefania Gabran olid omanud sama elukohta ligikaudu 1,5 aastat. Elamispinnaga seotud dokumentides on Aleksei Petrov märgitud koos Stefania Gabraniga ning Viktor Gabrani kohta on märgitud „poeg“. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et Aleksei Petrov ja Stefania Gabran elasid koos alates 1953.-st aastast.

Kohus järeldab, et sama elukoha omamine pikema aja vältel nii enne lapse sündi, kui ka peale seda, on asjaoluks, mille alusel saab tuvastada, et Aleksei Petrov on Viktor Gabrani isa ja Viktor Gabran Aleksei Petrovi alaneja sugulane - poeg. Kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et Viktor Gabrani osas on Aleksei Petrovi ja Stefania Gabrani ühise elukoha dokumentides märgitud mõiste „poeg“.

Kostja väide, et Aleksei Petrov oli abielus Jekaterina Petrovaga ja seetõttu ei saanud Aleksei Petrov olla Viktor Gabrani isa, ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole Aleksei Petrovi ja Jekaterina Petrova abielu kohta tõendeid esitanud. Samuti on üldtuntud asjaolu, et abielu ei välista abieluvälise lapse eostamist.

Viktor Gabrani sünnitunnistuse (t.l.-83) osas ei ole vaidlust, et sellel isa kohta kanne puudub, kuid see ei välista lapse põlvnemist isikust, keda ei ole sünnitunnistusele kantud. Nimetatud asjaolu tuvastab kohus.

Nina Petrova sünnitunnistus (t.l.-84,120, tõlge t.l.-118) tõendab, et Nina Petrova on Aleksei Petrovi ja Jekaterina Petrova ühine laps, sündinud 20. detsembril 1953 O-Pole külas Pihkva rajoonis Venemaal. Nina Petrova sünd ei välista, et Aleksei Petrov võiks olla Viktor Gabran isa. Samuti ei välista Nina Petrova sünd, et Aleksei Petrov võis elada koos Viktor Gabrani ema Stefania Gabraniga.

Kuna kostja vastuväited ega tõendid ei välista hageja poolt tõendatud Viktor Gabrani Aleksei Petrovist põlvnemise asjaolusid, loeb kohus tuvastatuks, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi alaneja sugulane – poeg ehk Aleksei Petrovi seadusjärgne esimese järjekorra pärija.

Aleksei Gabrani pärimisõigus

Kohus tuvastas, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi seadusjärgne esimese järjekorra pärija.

Vaidlust ei ole, et Viktor Gabran suri 03. detsembril 2008 enne, kui jõudis Aleksei Petrovi pärandi vastu võtta ning et Aleksei Gabran on Viktor Gabrani alaneja sugulane - poeg.

Viktor Gabrani pärandi avanemise ajal 03. detsembril 2008 kehtinud PärS § 13 lg 5 kohaselt, /---/. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Kohus loeb tuvastatuks, et Aleksei Gabranil on õigus pärida see osa Aleksei Petrovi pärandist, mille pärimise õigus oli Viktor Gabranil.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus loeb tuvastatuks, et Viktor Gabran on Aleksei Petrovi pärija ja Aleksei Gabranil on õigus pärida see osa Aleksei Petrovi pärandist, mille pärimise õigus oli Viktor Gabranil.

2-10-25311

8(9)

Hageja väited kostja Juris Gabrani põlvnemise ja pärandajaga suguluse kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna need asjaolud ei mõjuta ei Viktor Gabrani ega Aleksei Gabrani pärimisõigust.

Hageja tõendid - notari teade 28. oktoobrist 2009 nr 305 (t.l.-9-10, tõlge t.l.-11), notari teade 23. novembrist 2009 nr 320 (t.l.-12, tõlge t.l.-13) ei ole asjassepuutuvad, kuna nendest selgub vaid, et notar on edastanud pärimismenetlusega seotud teated võimalikule pärijale ja pikendanud pärandi vastuvõtmise tähtaega.

Hageja tõendi - sugupuu (t.l.-21) – jätab kohus tähelepanuta, kuna selle on oma väidetest lähtuvalt koostanud hageja ise ja see peegeldab hageja enda subjektiivset seisukohta isikute põlvnemise kohta ning seetõttu ei saa olla tõendiks.

Hageja tõend - pärimisõiguse tunnistus (t.l.-99) – ei ole asjassepuutuv, kuna tõendab Aleksei Gabrani pärandi vastuvõtmist menetlusõigusjärglase poolt.

Hagihind

Hagi on esitatud pärimisõiguse tuvastamise nõudes.

Vastavalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Lähtuvalt TsMS § 125, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

TsMS § 135 kohaselt, tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.

Hageja nimetas hagihinnaks 90 000 krooni (5752,05 eurot). Kohus leiab, et hagi hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagi hind tuleneb pärandvara väärtusest, mida hageja on pärimisõiguse tuvastamise korral õigustatud saama.

Kohus järeldab, et hageja nimetatud hagihind vastab tegelikkusele, hageja märgib hagiavalduses, et pärandvara hulka kuulub korteriomand aadressil XXX, ning ehitised aiandusühistus Olginskoje aadressil Vindi 1. pärandvara koosseisu kinnitab ka notari teade 28. oktoobrist 2009 nr 305 hagejale pärimismenetluse kohta (t.l.-9-10, tõlge t.l.-11). Seega võib järeldada, et kinnisasja ja ehitiste osa, mida hageja on pärimise tulemusel õigustatud saama, harilik väärtus on hageja nimetatud suuruses, s.o 90 000 krooni (5752,05 eurot).

Hagihind on seega 90 000 krooni (5752,05 eurot).

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-10-25311

9(9) Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

Viru Maakohtu 25. augusti 2010 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 626,33 euro (9800 krooni) ulatuses riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kostjalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik