3-11-2176/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2176

Haldusasi

Aleksandr Zemtsovi kaebus Viru Vangla 17.02.2011. a

käskkirja nr 6-3/340-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.10.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Zemtsovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Zemtsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 26.10.2011. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 26.juulini 2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirjaga nr 6-3/340-D määrati A. Zemtsovile

distsiplinaarkaristusena 5 ööpäeva kartserit vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Viru

Vangla kodukorra p 8.1.13 sätestatud nõuete rikkumise eest.

14.03.2011 esitas A. Zemtsov vanglale vaide käskkirja nr 6-3/340-D kehtetuks tunnistamiseks.

12.04.2011. a vaideotsusega nr 6-12/145-1 jäeti A. Zemtsovi vaie rahuldamata.

2. A. Zemtsov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 17.02.2011. a käskkirja

nr 6-3/340-D tühistamiseks.

Kaebajale määratud karistus ei ole rikkumisega proportsionaalne. Kaebaja oli karistuse

määramise hetkel süüdimõistetu. Teda taheti sundida prügi sorteerima hügieeninõudeid

järgimata. Kaebaja kirjutas vaide jaanuaris, aga vaideotsuse sai alles augustis. Juhul, kui

kaebaja poleks kaebust esitanud, poleks käesolevas asjas mingit liikumist toimunudki.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 26.10.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Distsiplinaarmenetluse käigus on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1-41 kehtestatud nõudeid.

Kaebaja poolt märgitud põhjused ei anna alust vaidlustatava käskkirja tühistamiseks. Kaebaja

ei täitnud süüliselt vanglaametniku korraldust sorteerida prügi. Distsiplinaarmenetlus oli läbi

viidud õiguspäraselt. Käskkirja kohaselt määrati kaebajale karistuseks viis ööpäeva kartserit,

sest ta rikkus teadlikult vanglas kehtivaid õigusakte ning tal oli varasemalt viis kehtivat

distsiplinaarkaristust. Noomituse määramine oleks olnud liiga leebe karistus, arvestades, et

kaebajat oli juba kolm korda noomitusega karistatud. Kaebaja loobus seletuskirja kirjutamisest

ja selle kohta on ka koostatud seletuskirjast keeldumise akt. Distsiplinaarkaristus ei olnud

kaebaja suhtes pööratud täimisele seadust rikkudes.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Zemtsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viskas kaebaja prügi ettenähtud korvi, kus olid

ainult pabertooted, kirjad, vanad avaldused ja teepakend ja teda karistati selle eest, et ta ei

täitnud ebakorrektset korraldust, mis ei vastanud isikliku hügieeni nõuetele. Kambris olev

prügi ei ole isiklik, kuna kambris on kaks isikut ja ainult üks prügikorv. Kaebajale ei antud

võimalust seletust kirjutada. Pärast prügi viskamist prügikonteinerisse andis vangivalvur J.

Spasjonova kaebajale korralduse prügi konteinerist välja võtta. Kaebaja ei täitnud seda

korraldust, sest konteiner ulatub talle rinnuni ja antisanitaarne on sukelduda prügi sisse.

Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et enam ei oleks teenimatuid karistusi, kuna

rikkumistega ei luba julgeolekuosakond teda õppima. Lisaks rikuvad rikkumised ennetähtaegse

vabanemise võimalust.

5. Viru Vangla palub jätta A. Zemtsovi apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja seisukoht on otsitud, et pääseda rikkumise toimepanemisega kaasnenud vastutusest.

17.01.2011 prügi sorteerimise ajal tuli kaebaja kambrist välja ja valas kogu prügi ühte

konteinerisse. Kinnipeetav ei allunud vangivalvuri korraldusele sorteerida prügi. Vangla

jäätmekäitluses on ametis kinnipeetavad, kes teostavad järelkontrolli ja -sorteerimist juba

sorteeritud prügi üle, mis sinna üle vangla kokku kogutakse, kuid need isikud ei ole tööle

võetud selle eesmärgiga, et nad teevad sorteerimistöö ära nende isikute eest, kes seda ise ei

viitsi teha. Iga kinnipeetav on kohustatud oma prügi ise sorteerima ning kedagi teist selleks

tööle võetud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.10.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Viru Vangla kodukorra p 8.1.11 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käitlema enda

tegevusega tekitatud jäätmeid vastavalt õigusaktidega sätestatule, p 8.1.12 alusel liigiti

kogutud olmejäätmed (paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed) paigutama

vastavatesse mahutitesse, mis on vangla poolt selleks ette nähtud ja p 8.1.13 järgi kambris

kogutud jäätmed sorteerima vastavalt vangla töökorraldusele selleks ettenähtud märgistatud

konteineritesse vangla poolt ettenähtud ajal.

Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta ei oleks olnud teadlik kodukorra viidatud punktidest.

Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses jäänud enda väidete juurde, et tema poolt konteinerisse

visatud prügi hulgas ei olnud muid jäätmeid kui ainult paberijäätmed.

Ringkonnakohtu arvates on halduskohus ja vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja poolt

äravisatud jäätmed ei koosnenud ainult paberijäätmetest. J. Spasjanova on oma täpsustavas

õiendis (tl 33) kinnitanud, et kaebaja poolt prügikonteinerisse valatud prügi oli visuaalselt

nähtavalt eriliigiline ja vajas sorteerimist. Vaatamata sellele, et valvur andis kaebajale vene

keeles korralduse see eelnevalt sorteerida, ei täitnud kaebaja seda korraldust ja valas kogu

prügikasti sisu ühte konteinerisse.

Tartu Halduskohtu täiendava päringu vastuse kohaselt (tl 45-46) oli kaebaja samal kuul

teostanud sisseoste vangla kauplusest ning need ei olnud ainult paberpakendites ja seega ei

saanud tema prügikastis olev prügi sisaldada ainult paberijäätmeid.

Tähtsust ei oma asjaolu, et kuna kambris on kaks kinnipeetavat, siis puudus kaebajal kohustus

prügi sorteerida. Kaebaja ei ole kunagi esitanud väidet, et prügikastis olnud prügi, mida teda

kohustati sorteerima, oleks kuulunud kaaskinnipeetavale ja seega ei pidanud ta seda

sorteerima.

Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et pärast prügi kallamist konteinerisse andis vangivalvur

kaebajale käsu see uuesti välja võtta ja kaebaja keeldus sellest, ei ole see vaidlustatud

käskkirja tühistamise aluseks, kuna kaebajat ei ole karistatud selle korralduse täitmata jätmise

eest vaid selle eest, et ta ei sorteerinud prügi enne selle panekut konteinerisse.

See, et Viru Vanglas on isikud, kes teostavad järelkontrolli ja –sorteerimist juba sorteeritud

prügi, üle ei vabasta kinnipeetavat kohustusest sorteerida enda poolt üleantavat prügi.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses väidetuga, et kaebajale ei antud

võimalust anda omapoolset seletust. Nagu nähtub kohtule esitatud dokumentidest, on kaebaja

17.01.2011 keeldunud seletuskirja kirjutamist, mille kohta on koostatud akt (tl 32). 15.02.2011

on kaebajat tutvustatud teatisega distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 30) ja antud

võimalus täiendava seletuse andmiseks. Teatisele on kaebaja kirjutanud omakäeliselt, et tema

ei ole midagi rikkunud, kuna tema prügi hulgas oli ainult paber. Kaebajat on 16.02.2011

tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 28-29) ja ka siis ei ole kaebaja avaldanud, et

ta soovib midagi enda poolt lisada. Seega oli kaebajale antud võimalus omapoolse seletuse

andmiseks ja ei ole rikutud ärakuulamisõigust.

9. Halduskohus on jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et puuduvad

alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud seisukohtadega vaidlustatud käskkirja põhjendatuse ning karistuse motiveerituse osas

ja ei pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kaebajal puudub distsiplinaarkaristuse olemasolu

korral võimalus õppida ja karistuste olemasolu võib mõjutada kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist, ei saa olla distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks. Vangistuse eesmärgiks on

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele ja selleks on vajalik ka reageerida kõikidele

kinnipeetava distsipliinirikkumistele. Kaebajal on võimalik enda poolt soovitud eesmärke

järgida distsiplinaarrikkumistest hoidumise teel.

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi