2-11-56856/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-11-56856

Tsiviilasi

Hans Ujuk hagi OÜ Regen J.L. vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

3 941.37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Hans Ujuk, ik 35311292718, elukoht XXXX

hageja lepinguline esindaja Meelis Leis, info@klconsult.ee

kostja OÜ Regen J.L., rk 10240082, asukoht Tehase 8,

Ahja, Põlvamaa;

kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Sirje Loid ja

Jaan Loid

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

18. juuni 2012

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Hans Ujuk hagi OÜ Regen J.L. vastu rahuldada osaliselt.

Tuvastada, et Hans Ujuk töötas OÜ-s Regen J.L. alates 3. augustist 2011 kuni 20.

oktoobrini 2011 (kaasa arvatud) suulise töölepingu alusel.

Tööleping on Hans Ujuk poolt kehtivalt erakorraliselt üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

20. oktoobril 2011.

Välja mõista OÜ-lt Regen J.L. Hans Ujuki kasuks saamata töötasu 276.59 eurot,

kasutamata puhkuse hüvitus 7 kalendripäeva eest 90.44 eurot ning hüvitis Hans Ujuki

kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 795.72 eurot, kokku 1 162 (üks tuhat

ükssada kuuskümmend kaks) eurot 75 senti brutotöötasuna, millelt kuuluvad kinni

pidamisele seadusega töötaja kanda jäetud maksud.

Välja mõista OÜ-lt Regen J.L. Hans Ujuki kasuks viivis lõpparvelt 1162.75 eurot perioodi

eest 21.10.2011 kuni 17.11.2011 summas 6.91 eurot.

Välja mõista OÜ-lt Regen J.L. Hans Ujuki kasuks viivis lõpparvelt 1162.75 eurot alates

18.11.2011 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(EKP intress + 7 % aastas).

Välja mõista OÜ-lt Regen J.L. Hans Ujuki kasuks välislähetuse päevaraha 394

(kolmsada üheksakümmend neli) eurot.

Välja mõista OÜ-lt Regen J.L. Hans Ujuki kasuks ajutise töövõimetuse aja eest hüvitis

378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 28 senti, millelt kuuluvad kinni pidamisele

seadusega töötaja kanda jäetud maksud.

Jätta rahuldamata Hans Ujuk hagi OÜ Regen J.L. vastu 2 006.34 euro ulatuses.

Menetluskulud jätta 30 % ulatuses Hans Ujuki kanda ja 70 % ulatuses OÜ Regen J.L.

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja kostja veokiga 31.08.-12.09.2011 marsruudil Tartu-Kavastu-

Belgia-Prantsusmaa-Pärnu-Tallinn-Jõhvi-Tartu, läbisõit 4 905 km ja kokkulepitud netotöötasu

588.60 eurot. Kostja korraldusel sõitis hageja kostja veokiga 20.09.-05.10.2011 marsruudil Tartu-

Kavastu-Belgia-Prantsusmaa-Tallinn-Tartu, läbisõit 5 174 km ja kokkulepitud töötasu 620.88

eurot. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele arvestati töötasu läbitud kilometraaži järgi, iga

kilomeetri eest 0.12 eurot. Kokku on hagejal teenitud töötasu netos 1 209.48 eurot. Hageja on

teinud teel olles tööülesannete täitmiseks järgmisi hädavajalikke kulutusi: 12.09.2011 diiselkütus

autole reg märgiga XXX Tallinas Statoili tanklas Peterburi teel 128.45 eurot; 21.09.2011 veoki

käigukasti remont Liepaja sadamas Lätis 55 eurot; 23.09.2011 veoki käigukasti remont Belgias

105 eurot, kahe reisi telefoni arved 23 eurot, Belgia-Holland teeluba 2 päeva eest 16 eurot; Leedu

teeluba 6 eurot, kokku kulutused 333.45 eurot. Kostja on hagejale tasunud: Sirje Loid eraisiku

pangakonto kaudu 12.09.2011 150 eurot, 24.09.2011 200 eurot ning Jaan Loid sularahas 200

eurot, kokku kulude hüvitamiseks 550 eurot. Lahutades sellest summast hageja kulutused 333.45

eurot, loeb hageja ülejäänud 216.55 eurot saaduks töötasu katteks. Hageja arvestuse kohaselt

tema kahe reisi netotöötasust 1 209.48 eurot maha arvates saadud 216.55 eurot, on kostja hagejale

maksmata jätnud 992.93 eurot netotöötasuna, so 1 320.25 eurot brutotöötasuna. Kostja keeldus

töötasu väljamaksmisest, mistõttu hageja ütles 20.10.2011 töölepingu üles, nõudes lisaks saamata

jäänud töötasule ka hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Kohtule esitatud

hagiavalduses vähendas hageja hüvitise nõuet kahe kuu keskmise töötasu summani, so 1 222.96

eurot. Hagejaga juhtus 26.09.2011 Prantsusmaal tööõnnetus tööülesannete täitmise käigus. Tagasi

Eestisse tulles oli hageja seetõttu töövõimetu perioodil 05.10.2011 kuni 02.11.2011. Haigekassa

keeldus ravikindlustushüvitise väljamaksmisest, sest haigekassa andmetel puudub hagejal

kindlustuskaitse töötajana, st et tööandja ei võtnud hagejat haigekassas töötajana arvele. Kostja

poolt hageja olukorra leevendamiseks 26.09.2011 sõlmitud vabatahtlik kindlustus ei täitnud oma

eesmärki, sest kindlustus hakkas kehtima tööõnnetuse toimumisele järgnevast päevast.

Haigekassa arvestuse kohaselt oleks hagejal olnud õigus saada kindlustushüvitist 378.28 eurot

koos maksudega. Hageja palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on

hagejale välja maksmata kasutamata puhkusepäevade eest hüvitis 194.09 eurot. Hageja nõuab

kostjalt viivist alates nõudeõiguse tekkimisest 21.10.2011 kuni hagi kohtule esitamiseni summas

17.32 eurot ja edasi seaduses sätestatud viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Tööandja

ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid raha töötajale maksnud ei ole.

Regen J.L. OÜ vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Kostja

rentis hageja kasutuses olnud veoki AS-le Merlain, kes võttis hageja käsundit täitma. Asjaolu, et

kasutatud veok kuulub kostjale, ei anna alust automaatselt väita, et hageja ja kostja vahel oli

töösuhe. Hageja ja AS Merlaini vahel oli lepinguline suhe, mida tõendab AS Marlain poolt

hagejale üle kantud kokku 400 eurot lähetuskulude katteks: 16.09.2011 200 eurot ja 20.09.2011

200 eurot. Kostja esindajad on hagejale maksnud hagis märgitud summad ning tegid ka

reisikindlustuse, kuid ainult seetõttu, et hageja ähvardas kostjale kuuluva sõiduki jätta välismaale,

kui temale raha ära ei maksta. AS Merlain esindajad viibisid nõude esitamise hetkel alati

komandeeringus, mistõttu kostja juhatuse liikmed maksid hagejale AS Merlain poolt maksmisele

kuuluvaid summasid viimase eest. 31.08.2011 lähetuskulu ettemaksu 70 eurot maksis samuti AS

Merlain. Hageja esitatud lähetusaruannete blanketid ei ole sellised, nagu neid kasutab kostja.

29.09.2011 on kostja AS-i Merlain eest tasunud P. O arvelduskontole H. Ujukile üleandmiseks

130 eurot veoki remondi eest tasumiseks, mida veokile kunagi ei tehtud. Kostja on seisukohal, et

kuigi ta ei ole õige kostja, on H. Ujuk kätte saanud (200+200+200+200+130+70) 1 000 eurot, st

kokkulepitud töötasu, mis oli 10 eurosenti/km, mitte 12 eurosenti/km. Kostja on hagejale

väljastanud dokumendi, millel on märgitud, et hageja töötab kostja juures alates 03.08.2011.

Rahvusvahelistel autovedudel tuleb väljastada veoki kohta lähetusotsus tõendamaks piiritagusele

politseile, et sõidukijuht pole puhkepausi ajahetkel 12.09.-21.09.2011 veoautoga XXX sõite

teostanud. Dokument on koostatud Regen J.L. nimel, sest veoauto kohta volituse andmine peab

toimuma auto omaniku, mitte valdaja nimel. Ajavahemikus 03.08.-31.08.2011 ei teostanud

hageja tööd Merlain AS-le ning 03.08.2011 on märgitud teatisele seetõttu, et näidata piiritagusele

politseile hageja viibimist puhkepausil. Tõendit ei tohi võtta sõna-sõnalt, lähtuma peab kostja

antud tõlgendusest. Hageja ei ole tõendanud sularahas tehtud kulutusi sõiduki käigukasti

remontimiseks, samuti teelubade ostmiseks. Hageja kasutuses oli AS-i Merlain pangakaart, mida

kasutades sai hageja maksta kütuse ja teelubade eest. Hageja on 04.10.2011 tasunud veoauto

XXX Leedu teeloa eest 20 LTL AS-i Merlain pangakaardiga.

Vastuseks kostja vastuväidetele jäi hageja kõikide oma nõuete juurde. Hageja ei ole kunagi

pidanud tööle asumiseks läbirääkimisi AS-i Merlain esindajaga. Läbitud kilomeetrite arvu

tegelikkuses näitavad hageja esitatud sõidumeerikud ja nende kohaselt läbis hageja teisel reisil

5 174 km. Hageja saab töötasu kokkulepet tõendada ainult kohtuistungil vande alla antavate

ütlustega. Kaudseks tõendiks on asjaolu, et arvestusega 10 eurosenti/km jääb hageja töötasu alla

riigi keskmist. AS Merlain ei ole kunagi maksnud hagejale lähetushüvitust. Hageja esitas

täiendavad nõuded välislähetuse päevaraha saamiseks. Hageja nõuab kostjalt 314 eurot 12-

päevase lähetuse eest perioodil 01.09.-12.09.2011 arvestusega 32 eurot päeva kohta, kokku 384

eurot, millest hageja on kätte saanud 70 eurot. Teise lähetuse kuluhüvitis on 16 päeva eest 512

eurot. Kostja ei tunnista P. O pangakontole kostja juhatuse liikme J. Loidi poolt kantud raha

saamist. Miks J. Loid üldse P. O kontole raha maksis, on hagejale teadmata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele

isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö

eest tasu. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse

sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele

eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata

jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

OÜ Regen J.L on lubanud Hans Ujuki 31.08.2011 tööle, olles andnud hagejale rahvusvaheliste

vedude puhul ettenähtud tõendi töötaja tegevuse kohta sõidu alustamisele eelneval 28-l päeval.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis

käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega

muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, art 16 p 3 a) kohaselt Töögraafik peab sisaldama kõiki

lõikes 2 nimetatud üksikasju ajavahemiku kohta, mis hõlmab eelnenud 28 päeva; nimetatud

üksikasju tuleb ajakohastada korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa ühte kuud. Sama

määruse art 10 p 1 kohaselt Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või

veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate

summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui

makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust ja/või soodustada

käesoleva määruse rikkumist.

Kostja on hagejale väljastanud tl 5 oleva tõendi selle kohta, et Hans Ujuk alustas tööd ettevõttes

Regen J.L. OÜ 03.08.2011. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et esimesse sõitu läks H. Ujuk

alles 01.09.2011 ning kuni 04.08.2011 töötas ta OÜ-s Horentica (H. Ujuki pangakonto väljavõte

lõpparve laekumise kohta ja kohtuistungil esitatud aruanne). Samas ei ole kostja tõendanud, et H.

Ujuk oleks eelviidatud määruse art 10 p 1 kohaselt kostja käsutusse antud mõne muu äriühingu

töötaja, kelle kohta kostja saab anda välja tegelikkusele vastava tõendi autojuhi tegevuse kohta

viimase 28 päeva jooksul enne reisi algust. Tunnistaja E.B. kinnitusel ei ole äriühingud AS

Merlain ja OÜ Road Transport kunagi sõlminud töölepingut H. Ujukiga. Vaidlusalusel

ajaperioodil oli tunnistaja mõlema äriühingu juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et lähtudes

kostja väljastatud tõendist on H. Ujuk kostja töötaja alates 03.08.2011, kes oli pärast tööleasumist

saadetud puhkepausile kuni 31.08.2011. Hageja ja kostja vahelised suhted mahuvad TLS § 1

sätestatu alla. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vande alla antud seletustest nähtuvalt andis J.

Loid hageja kasutusse parkimisplatsil seisva, kostjale kuuluva sõiduki. Hageja pöördus

probleemide korral kostja seaduslike esindajate poole ning viimased lahendasid hageja probleeme

kord edukalt, kord vähem edukalt. Kostja esindajate väited selle kohta, et AS Merlain oleks

pidanud lahendama hageja tööalased probleemid, on jäänud paljasõnaliseks. Kirjalike tõendite

kohaselt pöördus hageja alati OÜ Regen J.L. juhatuse liikmete poole (telefonikõned, SMS-id

jne). Asjaolud, et veoki rentija andis hagejale krediitkaardi vedamise käigus tekkivate kulutuste

eest tasumiseks (kütus, teemaksud jms), et Road Transport OÜ kandis hageja kontole kahel korral

päevarahad, et kostja juhatuse liige ei andnud korraldust, kus kaup peale võtta ja kus maha

laadida, ei tähenda, et hageja ei töötanud kostja töötajana. Hageja töötas kostjale kuuluval veokil,

mis renditi välja OÜ-le Road Transport, vastavalt tunnistaja E.B. ütlustele, mis on kooskõlas

asjas esitatud muude tõenditega. OÜ Road Transport kasutas veokit ja haagist tellitud veo

tegemiseks, andes sellega korralduse sõiduki juhile tööülesande täitmiseks. See asjaolu ei muuda

hagejat OÜ Road Transport töötajaks. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka asjaolu, et Road

Transport OÜ maksis kokkuleppel Regen J.L. OÜ-ga renditasu arvelt hagejale lähetuse

päevaraha. See ei ole keelatud, kui äriühingute vahel on vastav kokkulepe.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus töösuhte hageja ja Regen J.L. OÜ vahel perioodil 03.08.2011 kuni

20.10.2011. Hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud kirjalikus vormis esitatud avaldusega

(tl 23). Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on ülesütlemist põhjendatud: hagejale

pole makstud väljateenitud töötasu, millega tööandja on rikkunud oma lepingulist põhikohustust.

Vaidlust ei ole selle üle, et tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ei ole seda

seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt Tööandja on

eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 2 p 2

kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise

rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemine

on TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses

märgitud tähtpäeval.

TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on

lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kohus on seisukohal, et töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on käesolevas

töövaidluses mõistlik ja põhjendatud. Töösuhe oli lühiajaline, kestes ligi 2 kuud. Sellest

tulenevalt tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Väiksemas

suuruses hüvitust ei pea kohus põhjendatuks. Kostja lõi hagejale mulje, et ta on kostja töötaja,

makstes temale raha, suheldes hagejaga, tehes hagejale reisikindlustuse, kuid jättis hageja

haigekassas arvele võtmata, keeldus töötasu väljamaksmisest ning väitis samas, et temal puudub

hagejaga igasugune lepinguline suhe, kui kõne alla tuli töötasu maksmine. Samas võis ja pidi

kostja teadma, et teatise töötaja tegevuse kohta võib rahvusvaheliste vedude puhul väljastada

äriühingu töötajale (nagu kostja seda tegi) või teise äriühingu töötajale, kes on antud kostja

käsutusse (renditööjõud). Kostjal ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et H. Ujuk oli vaidlusalusel

perioodil mõne teise veoettevõtja töötaja. Kostja keeldumine töösuhte tunnistamisest on

põhjendamatu.

Kohus on seisukohal, et poolte töötasu kokkulepe oli 10 eurosenti/km. Seda tõendab kirjaliku

tõendina kostja esitatud SMS-ide väljatrükk tl 51, mille kohaselt saatis H. Ujuk 29.09.2011 kostja

juhatuse liikmele S. Loidile sõnumi: „Miks mulle maksad 0.10 senti, kui kõik teised Merlaini

mehed saavad 0.12 senti km?“ Selle sisuga sõnum tõendab, et Regen J.L. OÜ sõlmis hagejaga

kokkuleppe töötasu maksmiseks arvestusega 10 eurosenti/km ning hageja on selles osas

vastuväite esitanud alles 29.09.2011. Hageja poolt vande all antud ütlus ei ole kooskõlas tema

saadetud SMS-iga. Tunnistaja E.B. le teadaolevalt pidi autojuhi töötasu olema 10 eurosenti/km.

Töötasu maksmine läbitud kilomeetrite alusel ei ole otseselt keelatud, nähtuvalt Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse 561/2006,15. märts 2006, art 10 punktist 1. Kohtule ei ole

tõendatud, et sellisel alusel tasu maksmine võis „ohustada liiklusohutust ja/või soodustada

käesoleva määruse rikkumist.“ TLS § 29 lg 3 kohaselt Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha

töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud esimese reisi pikkuse 4 905 km ja teise reisi

pikkuse 5 174 km. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esitatud koopiad sõidumeerikutest, mille

alusel hageja teise reisi tegeliku pikkuse arvutas, ei ole õiged ning teekonna pikkus on

ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel on hagejal õigus saada tehtud töö eest tasu

((4905+5174)x0.10 eurot) 1007.90 eurot brutotöötasuna.

Hageja oli lähetuses (koopiad sõidumeerikutest tl 9-14) 01.09.-12.09.2011 12 päeva ning 21.09.-

05.10.2011 15 päeva, kokku 27 päeva. Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning

välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (edaspidi – Kord) on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 110, 25.06.2009. Korra § 3 kohaselt Välislähetuse päevaraha

alammäär on 22,37 eurot päevas. Samas võib korra § 7 lg 1 p 3 kohaselt makstav välislähetuse

päevaraha olla kuni 32 eurot päevas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja seisukohta, et hagejal oli

õigus vastavalt kokkuleppele saada päevaraha 32 eurot päevas. Kaudselt nähtub see ka

kohtupraktikast, kus tööandjad kompenseerivad rahvusvaheliste vedude autojuhtide suhteliselt

väikest töötasu maksimaalmääras päevarahade maksmisega. Kostja seaduslik esindaja avaldas

kohtuistungil, et kompromissi saavutamisel maksaks kostja hagejale päevaraha lähtudes 32 euro

suurusest päevamäärast. Hagejal on seega õigus saada (27x32) 864 eurot välislähetuse

päevarahade katteks.

Hageja töötas kostja juures perioodil 03.08.-20.10.2011, so ligi 3 kuud. Töötatud aja eest saamata

puhkuse arvelt on hagejal töölepingu lõppemisel õigus saada rahalist hüvitist. TLS § 71 kohaselt

on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkuse rahas. Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra, vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määrusega nr 91, 11.06.2009 § 2 lg 3 1. lause ja § 4 lg 3 1. lause kohaselt on H. Ujuki

keskmine kalendripäeva tasu (1007.90eurot:78 päeva, maha on arvatud 20. august) 12.92 eurot.

Kostjal tuleb hagejale maksta kasutamata (3x2,33) 7 päeva puhkuse eest (7x12.92) 90.44 eurot

hüvitisena.

H. Ujukil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töölepingust tulenevate

kohustuste rikkumise tõttu õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja

keskmine kuutöötasu on (1007.90 eurot : 57 tööpäeva x 22,5 keskmiselt tööpäevi kuus) 397.86

eurot. Kahe kuu keskmine töötasu on seega (2x397.86) 795.72 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Hageja poolt 12.09.2011 diiselkütte ostmist tõendab hageja ainult enda pangakonto väljavõttega

(tl 73), mille kohaselt on hageja pangakontolt tasutud Statoili Peterburi mnt bensiinijaamas

12.09.2011 128.45 eurot. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks ta ei saanud tankida temale

antud krediitkaardiga ajal, mil ta teostas vedu. Samuti ei ole tõendatud hageja kasutuses olnud

veoki tankimine selle summa eest. Sularahas makstud summad veoki käigukasti remondi eest

jäävad samuti hageja kanda. Äriühingul ei ole võimalik, järgides raamatupidamise põhimõtteid,

arvele võtta kulutust sularahas, kus ei ole näidatud raha saajat. Hageja, makstes väidetavalt

sularaha tundmatutele saajatele, kaotas sellega võimaluse kulutuste tagasinõudmiseks ükskõik

milliselt äriühingult. Telefoniarvete hüvitamise kohta ei ole kohtule poolte vahelist kokkulepet

tõendatud. Hageja esitatud väide, et ta maksis krediitkaardi mittetöötamise tõttu oma

pangakontolt teelubade tasu on samuti tõendamata. Krediitkaart töötas enne ja pärast hageja

väidetud vahejuhtumeid, nähtuvalt hageja tehtud muudest maksetest ja tunnistaja E.B. ütlustest.

Hageja esitatud pangakonto väljavõttest tl 70 ei nähtu, et Statoil Jurinin 05.10.2011 makstud 5.80

eurot on teeloa eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit ja põhjendust, kas ja miks ta maksis

Belgia-Hollandi teeloa eest ise. Väited krediitkaardi mittetöötamisest ja sellest tulenevalt hageja

poolt tema arvel tehtud kulutustest on jäänud paljasõnaliseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on saanud kostja seaduslikelt esindajatelt raha nii

pangaülekannete teel kui ka sularahas. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei ole vastupidist

tõendanud, loeb kohus hagejale Sirje ja Jaan Loidi poolt makstud (150+200+200) 550 eurot

makstuks OÜ Regen J.L. kohustuste katteks hageja ees. Kuivõrd hageja tehtud kulutused on

tõendamata, tuleb 550 eurot lugeda hageja töötasu katteks makstuna. Nimetatud summa on hageja

saanud kätte. Sellega on hageja kätte saanud 731.31 euro suurusest brutopalgast arvestatud

töötasu (maksuvaba miinimumi arvesse võetud ei ole, nagu on seda teinud ka hageja oma nõude

arvutamises). Hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu 1 007.90 eurot, seega saamata on

hagejal (1 007.90-731.31) 276.59 eurot brutotöötasuna. Kostja väidet kellegi P. O kaudu hagejale

töötasu maksmise kohta kohus arvesse ei võta. Töötasu maksmist teise isiku kontole saab

tõendada ainult makse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oleva avaldusega.

Kohtule ei ole sellist avaldust esitatud, kus H. Ujuk palub temal saada oleva töötasu, lähetustasu

vm hüvitise kanda P. O kontole. H. Ujuk eitab sellise avalduse esitamist ja sellisel viisil

väidetavalt makstud töötasu kättesaamist.

OÜ Road Transport poolt hagejale üle kantud 400 eurot (konto väljavõte tl 45) loeb kohus

makstuks hageja päevarahade katteks, vastavalt ülekande selgituses märgitule. Samuti on hageja

saanud 70 eurot 31.08.2011 (tl 46) päevarahade katteks. Hagejal on seega saamata (864-470) 394

eurot välislähetuse päevaraha katteks.

Hageja taotleb kostjalt lõpparve maksmata jätmise tõttu viivise väljamõistmist saamata töötasult,

töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitiselt ja kasutamata puhkuse hüvitiselt. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TLS § 84 lg 1 kohaselt

muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Hagejale välja maksmata lõpparve on (276.59+795.72+90.44) 1 162.75 eurot, millelt hagejal on

õigus saada viivist alates 21.10.2011 kuni hagi kohtusse esitamiseni 17.11.2011 arvestusega 8 %

viivitatud summalt aastas, so (0,022% x 1162.75 eurot x 27 päeva) 6.91 eurot.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Nimetatud sätte alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestusega EKP intress +

7 % aastas viivitatud lõpparvelt 1162.75 eurot alates 18. november 2011 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja kahjuhüvitise nõude suurust seoses toimunud tööõnnetusega

ning haigekassa kindlustuse puudumisega. Tl 22 oleva Eesti Haigekassa direktori M. Parve

allkirjaga teatise kohaselt oleks hagejal olnud õigus saada töövõimetuse aja eest hüvitist 378.28

eurot. Tööõnnetuse toimumine on tõendatud tl 17-21 olevate meditsiiniliste tõendite ja

töövõimetuslehega. Kostja ei ole vaidlustanud tööõnnetuse toimumist. Ravikindlustuse seaduse §

14 lg 1 kohaselt peab saamata jäänud hüvitise korvama töötajale tööandja, kes jättis esitamata

dokumendid töötaja arvelevõtmiseks haigekassas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus hageja ja kostja vahelise töösuhte perioodil 03.08. kuni

20.10.2011, hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise vastavuse seadusele, hageja õiguse

saada maksmata jäänud töötasu 276.59 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 795.72

eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 90.44 eurot. Nimetatud summadelt, mis moodustavad hageja

lõpparve, on hagejal õigus saada viivist seaduses sätestatud määras, mis hagi kohtusse esitamise

ajal ja ka praegu on 8 % aastas, so 0,022 % viivitatud summalt päevas. Lisaks on hagejal õigus

saada temale välja maksmata välislähetuse päevaraha 394 eurot ning ajutise töövõimetuse aja eest

hüvitist 378.28 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral

jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hans Ujuki hagi töösuhte ning selle erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks rahuldatakse

täielikult. Hageja rahaline nõue summas 3941.37 eurot rahuldatakse 1935.03 euro, so 50 %

ulatuses; töösuhte tuvastamise ja töötaja algatusel töölepingu erakorralise ülesütlemise

tuvastamise nõuded hindab kohus veel kokku 20 % ulatuses hagi rahuldamisena. Hageja kanda

jääb 30 % menetluskuludest ja kostja kanda 70 % menetluskuludest.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik