3-12-1080/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-1080 Määruse kuupäev

25. juuni 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Veljo Ahas’e kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses tervishoiuteenuse osutamise ja vanglapoolse regressinõude esitamisega Asja läbivaatamise kuupäev

25. juuni 2012 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Veljo Ahas’e kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu;

2. Kohtumääruse koopia saata kaebuse esitajale;

3. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 25.05.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Veljo Ahas’e kaebus. Kaebaja märgib, et esitas vanglale toimingu suhtes vaide, kuid talle vastati, et antud tegevuse peale ei saa vaiet esitada. Seejärel esitas ta märgukirja. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla tegevus on vastuolus Eesti Põhiseadusega ning see tuleb õigusvastaseks tunnistada.

V. Ahas palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 15.05.2012 vastus märgukirjale nr 4-1/5936-2, millest nähtub, et V. Ahas on esitanud Tartu Vanglale pöördumisi seoses sellega, et vangla on esitanud taotluse tema enesevigastustega ravimisele kuulunud raha sissenõudmiseks. Tartu Vangla on 15.05.2012 vastuseks selgitanud, et V. Ahas’ele esitatud ettepaneku kahju hüvitamiseks õiguslik alus on vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 4, mille kohaselt tekib vanglal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks kinnipeetava suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse.

2. 05.06.2012 määrusega jättis Tartu Halduskohus Veljo Ahas’e kaebuse käiguta. Kaebajal tuli nimetada konkreetsed Tartu Vangla toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb.

3. 08.06.2012 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ahas’e kaebuse täpsustus. Kaebaja märgib, et 19.10.2012 juhtunud enesevigastus oli tal tehtud vangla tegevuse vastu. See vigastus oli niivõrd raske, et 20.10.2011 saadeti ta vereülekannet tegema Ülikooli Kliinikumi. Kaebajale aga ei öeldud, et tal tuleb see endal kinni maksta. Samuti ei küsitud, kas ta soovib seda või mitte. 27.10.2012 läks haav uuesti lahti vangla arstide lohakuse tõttu ning arstid saatsid ta uuesti Ülikooli Kliinikumi, kus talle tehti operatsioon vastu tema enda tahtmist. Ka nüüd ei öeldud, et operatsiooni kulud tuleb tal endal kinni maksta. Kõike eelnevat kokku võttes tegutses vangla omal algatusel ja õigusvastaselt. Sellega rikuti kaebaja õigusi esmaabi saamisel riigi kulul. V. Ahas palub võtta tema kaebus menetlusse ja see rahuldada.

4. Vastuseks kohtu päringule edastas Tartu Vangla 10.04.2012 Veljo Ahas’ele esitatud ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks nr-ga 4-1/5936. Nimetatud kahjunõudest nähtub, et Tartu Vangla teeb Veljo Ahas’ele seoses 19.10.2011 toimunud enesevigastusega VangS §53 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6; § 108 lg 1 alusel ettepaneku tasuda võlgnetav summa 126 eurot ja 54 senti vabatahtlikult hiljemalt 10. maiks 2012.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Halduskohus on seisukohal, et Veljo Ahas’e kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

6. V. Ahas’e kaebusest ja selle täiendusest on arusaadav, et sisuliselt soovib V. Ahas esitada vastuväiteid Tartu Vangla poolt VangS § 53 lg 4 alusel esitatud regressinõudele, ehk sellele, et ta peab ise tasuma osutatud tervishoiuteenuse eest. Seejuures avaldab kaebaja rahulolematust, et talle tervishoiuteenust osutati ilma tema nõusolekuta, kuna ta ei teadnud, et peab vastavad kulud ise kinni maksma.

7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mis on tekkinud V. Ahas’ele tervishoiuteenuse osutamisest, sõltumata sellest, kas seda osutati tema nõusolekul või nõusolekut küsimata. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Võimalikud vastuväited, mida V. Ahas soovib esitada meditsiiniosakonna tegevuse peale seoses talle tervishoiuteenuse osutamisega ilma tema nõusolekuta, lahendatavad tsiviilkorras. Nimelt tegutseb vangla arst VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §- de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.

Kohtule ei ole seejuures ka kaebuse pinnalt ära tuntav ükski Tartu Vangla haldusotsustus või toiming, mille peale oleks tal võimalik oma õiguste kaitseks antud situatsioonis halduskohtu poole pöörduda.

Järelikult, kuna kaebaja soovib sisuliselt esitada vastuväiteid nii vangla arsti raviotsustustele seoses 19.10.2011 aset leidnud enesevigastusega kui ka vangla regressinõudele, on käesoleval juhul tegemist eraõigusliku vaidlusega. Tervishoiuteenusele kuulnud summade sissenõudmine toimub võlaõigusseaduse alusel, mitte vangistust reguleerivate õigusaktide alusel. VangS § 53 lg 4 täpsustab, millisel juhul on vanglal õigus kasutada regressiõigust seoses tervishoiuteenuse osutamisega. Tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu vaid maakohtu pädevusse.

8. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus Veljo Ahas’e kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. V. Ahas’el on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda maakohtu poole, kelle pädevusse kuulub vaidluse lahendamine seoses vangla arsti tegevuse ja vangla regressinõudega.

Eda Muts kohtunik