2-11-60689/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-11-60689

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 25. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-60689 Tsiviilasi OÜ S hagi VK vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 191,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Mart Kuusk (Võlaabi OÜ, Tondi 27, 11316 Tallinn, e- post info@volaabi.ee) Kostja VK(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus 1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista VK’lt võlgnevus 191,04 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 04 senti) eurot ja viivis 67,84 (kuuskümmend seitse eurot ja 84 senti) eurot OÜ S kasuks.

3. Välja mõista VK’lt viivis 0,1% põhivõlgnevuselt (191,04 eurot) päevas alates 10.12.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni OÜ S kasuks.

4. Välja mõista VK’lt menetluskulud 231,91 (kakssada kolmkümmend üks eurot ja 91 senti) eurot OÜ S kasuks.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

2-11-60689

2 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Hageja nõue ja põhjendused 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 191,04 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 67,84 eurot, viivise 0,1% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 94, 101 lg 1, 113 lg 1, 271, 292 lg 1.

2. 08.06.2007 sõlmisid MIOÜ (rendileandja) ja kostja (rentnik), millega hageja kohustus andma kostjale kasutamiseks äripinna. Kostja kohustus äripinna eest tasuma õigeaegselt rendi- ja kommunaalmakseid.

3. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ning jättis tasumata 01.12.2010 ja 31.12.2010 arvetel (tl 10- 11) nõutud summad. Kostja kasutas hageja äripinda selle eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata 191,04 eurot, kuigi kõik vajalik makse teostamiseks oli märgitud arvetel. Vastavalt lepingu rendimaksja rendimaksmise tingimuste punktile 4.5 arvestas hageja võlgnetavatelt summadelt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Viiviseid arvestas hageja igal arvel märgitud summa sissenõutavaks muutumisest alates. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 67,84 eurot. Hageja loovutas 14.01.2011 kostja vastase nõude põhisummas 191,04 koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid OÜ-le S (edaspidi hageja).

Kostja vastuväited 4. Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused 5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega, kostja ei ole esitanud taotlust ärakuulamiseks.

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Hageja ja kostja sõlmisid 08.06.2007. a. äripinna rendilepingu. Hageja esitas kostjale 01.12.2010 arve summas 2251 krooni s.o. 143,87 eurot ja 31.12.2010 arve summas 738 krooni s.o. 47,17 eurot, kogusummas on arveid esitatud 191,04 eurot (tl 10-11).

2-11-60689

3 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kokkulepitud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingu ülesütlemine (lõpetamine) ei mõjuta lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, s.t. täitmata kohustuste täitmist võib nõuda ka pärast lepingu lõpetamist. Kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees, mistõttu kohus loeb TsMS § 231 lg 2 järgi võlgnevuse olemasolu ning suuruse tuvastatuks.

10. Kostja on 08.02.2012 postiga kätte saanud Harju Maakohtu 13.12.2011 menetlusse võtmise määruse ja hagi materjalid. Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud, vaid esitas selgitusteta. 08.02.2012 asjasse mittepuutuva maksekorralduse.

11. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise tasumise kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud rendilepingute rendimaksja rendimaksmise tingimuste punktist 4.5. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud lepingutingimustega ning nendest teadlik. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist 0,1% päevas. VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte, seega ei olnud hagejal kohustust teatada kostjale pärast arvete esitamist eraldi veel ka viivise nõudmisest.

12. Eeltoodu ja asjas esitatud tõendite alusel peab kohus põhinõuet ning viivisenõuet täies ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 191.04 eurot ja viivise 67,84 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka pärast hagiavalduse esitamist 10.12.2011 sissenõutavaks muutuva viivise.

Menetluskulud 12. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik