3-12-697/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-697 Otsuse kuupäev 22.06.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse kaebus Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 teostatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jõhvi Vallavalitsus Vastustaja Ida-Viru maavanem

RESOLUTSIOON 1. Jõhvi Vallavalitsuse tuvastamiskaebus rahuldada. 2. Tunnistada Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 teostatud toiming õigusvastaseks. 3. Välja mõista Ida-Viru Maavalitsuselt riigilõiv 15,97 eurot Jõhvi Vallavalitsuse kasuks.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 22.06.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

03.04.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Jõhvi Vallavalitsuse kaebus Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 teostatud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.

Kaebuse kohaselt tagastas vastustaja 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 (kirja numbriks märgib kaebaja ekslikult 12-2/39-2) kaebajale Jõhvi valla Edise küla Edise metsapargi ja lähiümbruse ning Jõhvi Tartu mnt 16 maa-ala detailplaneeringud heakskiitu andmata, põhjendades oma otsust sellega, et Jõhvi Vallavalitsus ei pidanud kinni planeerimisseadusest (PlanS) tulenevast planeerimise avalikkuse põhimõttest. PlanS § 3 lg 1 kohaselt planeeringute koostamine on avalik ning avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

3-12-697

2(9) Planeerimismenetluse käik

a) Planeering I

Kaebaja seletab, et 21.12.2006 otsusega nr 117 algatas Jõhvi Vallavolikogu Jõhvi valla, Edise küla, Edise metsapargi ja sellel lähiümbruse detailplaneeringu (Planeering I) koostamise (tl 8). Otsuse p 6.1 kohaselt otsustas volikogu teatada detailplaneeringu algatamisest ajalehes "Põhjarannik" ning p 6.3 kohaselt otsustati teatada detailplaneeringu algatamisest Ida-Viru maavanemale. Vastav teade ilmus 30.12.2006 ajalehes "Põhjarannik" (tl 9) ning 09.01.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 10). 27.12.2006 kirjaga nr 1-2/5194 teavitas kaebaja vastustajat planeeringu algatamisest ning saatis vastustajale Jõhvi Vallavolikogu 21.12.2006 otsuse nr 117 ärakirja (tl 11).

15.12.2010 korraldas kaebaja planeeringu arutelu (tl 36-37).

07.09.2011 kirjaga nr 7-1.3/5109 teavitas kaebaja puudutatud isikuid (sh Ida-Viru Maavalitsust) planeeringu I lähteseisukohtadest, eskiislahendust tutvustavast arutelust ja eskiislahendusega tutvumise võimalustest (tl 12-16). Vastav teade avaldati ka 09.09.2011 ajalehes "Põhjarannik" (tl 17) ning Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel (tl 18).

22.09.2011 korraldas kaebaja planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu (tl 19-20).

18.10.2011 kirjaga nr 7-1.3/6032 esitas kaebaja planeeringu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Maa-ametile ja Ida-Eesti Päästekeskusele (tl 21) ning Ida-Viru maavanemale (tl 22).

08.11.2011 kirjaga nr 1.2-38/2964-3 (tl 23) teatas vastustaja, et ei pea vajalikuks planeeringule täiendavate kooskõlastamiste määramist.

17.11.2011 otsusega nr 156 võttis Jõhvi Vallavolikogu Jõhvi valla, Edise küla, Edise metsapargi ja sellel lähiümbruse detailplaneeringu vastu. Sama otsusega määras vallavolikogu korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek ning teatada planeeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku korraldamisest ajalehes "Põhjarannik" (tl 28).

22.11.2011 kirjaga nr 7-1.3/6663 teavitas kaebaja puudutatud isikuid (sh Ida-Viru Maavalitsust) detailplaneeringu avalikust väljapanekust (tl 29-32). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade ilmus 24.11.2011 ajalehes "Põhjarannik" (tl 34) ning 22.11.2011 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel (tl 35).

Planeeringu avaliku väljapaneku käigus ühtegi ettepanekut ega vastuväidet esitatud ei olnud.

06.01.2012 esitas kaebaja detailplaneeringu järelevalve teostamise korras kooskõlastamiseks vastustajale (tl 38).

12.01.2012 kirjaga nr 12-2/188 (tl 39) teatas vastustaja kaebajale, et järelevalve teostamise käigus selgunud asjaolude tõttu ei saa tema esitatud planeeringule heakskiitu anda, kuna vald on rikkunud PlanS § 11 lg 2 (p 3) nõudeid. Vastustaja märgib oma kirjas, et Jõhvi vallas ilmub regulaarselt (vähemalt 11 korda aastas eesti ja vene keeles) vallaleht "Jõhvi Teataja", kus kaebaja on varem vastavaid teateid avaldanud. Vastustaja seisukohalt planeeringutega seotud teadete ajalehes "Põhjarannik" avaldamisega tekitas Jõhvi vald avalikkusele tuntava infosulu, mis vastustaja arvates ei ole kooskõlas hea planeerimistavaga. Vastustaja viitab Riigikohtu

3-12-697

3(9) halduskolleegiumi praktikale, mille järgi kolleegium on korduvalt rõhutanud vajadust teavitada isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulutusi. Vastustaja märgib, et vallalehes teate avaldamine ei too vallavalitsusele kaasa ebamõistlikke kulutusi ning samas võimaldab teavitada planeeringust suuremat hulka lähiümbruse elanikke ja huvitatud isikuid. Vastustaja leiab, et seda enam oleks see vajalik, kuna kohalik elanikkond on harjunud, et vallavalitsus avaldab planeeringutega seotud teated ka vallalehes. Vastustaja soovitas suunata detailplaneering täiendavale avalikule väljapanekule, teavitades sellest nii maakonnalehes "Põhjarannik", kui ka Jõhvi vallalehes "Jõhvi Teataja" ning pärast seda esitada planeering uuesti kooskõlastamisele.

b) Planeering II

20.06.2007 otsusega nr 170 algatas Jõhvi Vallavolikogu Jõhvi, Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu (Planeering II) koostamise (tl 41). Otsuse p 6.1 kohaselt otsustas volikogu teatada detailplaneeringu algatamisest ajalehes "Põhjarannik" ning p 6.3 kohaselt otsustati teatada detailplaneeringu algatamisest Ida-Viru maavanemale. Vastav teade ilmus 27.06.2007 ajalehes "Põhjarannik" (tl 42) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 43).

26.06.2007 kirjaga nr 1-2/2934 teavitas kaebaja vastustajat planeeringu algatamisest ning saatis vastustajale Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2007 otsuse nr 170 ärakirja (tl 44).

26.10.2010 kirjaga nr 7-1.3/7208 teavitas kaebaja puudutatud isikuid detailplaneeringu koostamisest (tl 45-48).

02.06.2011 kirjaga nr 7-1.3/3598 teavitas kaebaja puudutatud isikuid detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavast avalikust arutelust ning eskiislahenduse väljapanekust (tl 49-52).

14.06.2011 korraldas kaebaja planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu (tl 55). Teade avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldati 04.06.2011 ajalehes "Põhjarannik" (tl 53) ja Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel (tl 54).

10.10.2011 kirjaga nr 1.2-38/3057-2 teatas vastustaja, et ei pea vajalikuks Planeeringule II täiendavate kooskõlastamiste määramist (tl 66).

17.11.2011 otsusega nr 155 võttis Jõhvi Vallavolikogu Jõhvi, Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu vastu, määras korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek ning teatada planeeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku korraldamisest ajalehes "Põhjarannik" (tl 82).

22.11.2011 kirjaga nr 7-1.3/6661 teavitas kaebaja puudutatud isikuid Planeeringu II avalikust väljapanekust (tl 83-86). Teade avaliku väljapaneku korraldamisest avaldati 24.11.2011 ajalehes "Põhjarannik" (tl 88) ja Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel (tl 89).

06.01.2012 kirjaga nr 7-1.3/40 esitas kaebaja Planeeringu II järelevalve teostamise korras kooskõlastamiseks vastustajale (tl 90).

12.01.2012 kirjaga nr 12-2/187 (tl 91) teatas vastustaja kaebajale, et järelevalve teostamise käigus selgunud asjaolude tõttu ei saa tema anda heakskiitu Planeeringule II, kuna vald on rikkunud PlanS § 11 lg 2 (p 3) nõudeid. Otsustuse muud põhjendused on identsed Planeeringule I heakskiitu andmata jätmise otsuse põhjendustega (tl 39).

3-12-697

4(9)

Kaebaja vaidles vastustajale vastu ning 19.01.2012 saatis Ida-Viru maavanemale vastavasisulise kirja (tl 92). Vaidluse lahendamiseks pöördus vastustaja PlanS § 23 lg 5 korras siseministeeriumi poole (tl 94). Siseministeerium toetas oma 12.03.2012 vastuses vastustaja seisukohta, rõhutades sealjuures, et olenemata ministeeriumi seisukohast jääb planeeringule heakskiidu andmine maavalitsuse otsustada (tl 95-96).

14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tagastas vastustaja Planeeringud I ja II heakskiidu andmata (tl 97). Vastustaja põhjendab oma otsust sellega, et seadus kohustab kohalikku omavalitsust teavitama avalikkust planeeringutega seonduvatest asjaoludest ka regulaarselt ilmuvas kohalikus ajalehes. Kaebaja seda teinud ei ole, millega astus vastuollu PlanS § 11 lg 2 mõttega ja hea planeerimistavaga. Vastustaja seletab, et hea planeerimistava all mõistab ta planeeringut koostava kohaliku omavalitsuse tahet teha koostööd kõigi huvitatud isikute, planeeritava maaala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Samuti peab kohalik omavalitsus tegema kõik, et valla ruumi kujundamise perspektiivne lahendus (planeerimisalane teave) oleks kättesaadav võimalikult laiale hulgale valla ja linnaelanikele. Valla ja linnaelanike igakülgne informeerimine on vajalik parima planeerimislahenduse saamiseks ja konsensusliku lõpptulemuse vormistamiseks. Vastustaja märgib, et valla veebilehel oleva planeerimisinfoga tutvumine eeldab, et kõik võimalikud huvitatud isikud omavad elektroonilisi lahendusi vastava informatsiooni kättesaamiseks ning valdavad eesti keelt, sest planeerimisalane informatsioon on valdavalt eestikeelne. Edasi märgib vastustaja, et mitte kõik vallaelanikud omavad nutitelefone või arvutit ning osa neist ei oska arvutit kasutada. Peale selle, paljud Jõhvi valla elanikud elavad venekeelses inforuumis ning ajalehe "Põhjarannik" venekeelset versiooni ei telli, mistõttu jäävad nad infosulgu ning ei saa kaasa rääkida planeeringulahenduse väljatöötamisel. Vastustaja leiab, et Jõhvi Vallavalitsuse avaldatav kohalik ajaleht "Jõhvi Teataja" jõuab regulaarselt (11 korda aastas) tasuta kõigi registreeritud elanike postkasti nende emakeeles, mistõttu on see parim kanal avalikkuse informeerimiseks. Ruumilise planeerimise üks läbivaid põhimõtteid on PlanS § 3 lg-st 1 tulenev planeeringute koostamise avalikkuse põhimõte. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole Planeeringute I ja II menetluses lähtunud PlanS § 3 lg 1 põhimõttest ega rakendanud kõiki tema kasutuses olevaid mõistlikke ja vallas toimivaid infokanaleid avalikkuse informeerimiseks ja kaasamiseks. Vastustaja soovitas suunata detailplaneeringud täiendavale avalikule väljapanekule, teavitades sellest nii maakonnalehes "Põhjarannik" ja kaebaja veebilehel, kui ka Jõhvi vallalehes "Jõhvi Teataja" ning pärast seda esitada planeering uuesti kooskõlastamisele.

Kaebaja leiab

et vastustaja keelduva otsuse menetlustoiming peab olema kaalutletud ja põhjendatud. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-le 1, § 107 lg-tele 1 ja 2, §-le 108 ning leiab, et vastustaja toiming on nimetatud sätetega vastuolus.

Kaebaja arvates on vastustaja seisukoht põhjendamata ja üldsõnaline. Vastustaja ei ole välja toonud selgitusi ja asjaolusid, mille alusel ta jõudis järeldusele, et planeering ei vasta seadusele.

Kaebaja leiab, et Planeeringute I ja II koostamine on olnud avalik, menetlusse oli kaasatud lai ring huvitatud isikuid ning planeerimismenetlused on läbi viidud seaduses sätestatud menetlusreeglite kohaselt.

Kaebaja leiab, et põhjendamata ja väär on vastustaja seisukoht, et Jõhvi Vallavalitsus ei ole planeeringu menetlusprotsessis rakendanud kõiki vallavalitsuse käsutuses olevaid mõistlikke

3-12-697

5(9) ning vallas toimivaid infokanaleid avalikkuse informeerimiseks ja kaasamiseks. Kaebaja on rakendanud lisaks seadusest tulenevatele meetmetele ka täiendavaid meetmeid avalikkuse informeerimiseks planeerimismenetluses. Kaebaja märgib, et kuigi Planeeringu II algatamise ajal kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni järgi ei olnud naaberkruntide omanike planeerimise algatamisest teavitamine kohustuslik, on kaebaja seda ikkagi teinud ja teavitanud naaberkruntide omanikke planeeringu koostamisest. Samuti avaldas kaebaja informatsiooni planeeringust oma veebilehel, kuigi seaduse järgi pole kaebaja selleks kohustatud.

Kaebaja leiab, et vastustaja tõlgendab PlanS § 11 lg 2 p 3 sõnastust ebaõigesti, millest tulenevalt kohalik omavalitsus justkui peaks informeerima planeeringu avalikust väljapanekust vähemalt kahes ajalehes: vallalehes ja valla ametlike teadete avaldamise kohaks määratud lehes (maakonnalehes või üleriigilises päevalehes).

Kaebaja seisukohalt tuleb PlanS § 11 lg 2 p 3 tõlgendada selliselt, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade peab olema avaldatud kas üks kord kuus ilmuvas vallalehes või ajalehes, mille kohalik omavalitsus on määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks (maakonnaleht või üleriigiline päevaleht).

Kaebaja leiab, et kohalikul omavalitsusel on õigus ja pädevus valida, millist infokanalit planeeringu avalikustamiseks kasutada ning vastustajal kui järelevalve teostajal puudub õigus seada planeeringu heakskiitmisel täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt seadusest.

Jõhvi Vallavolikogu 16.08.2007 määrusega nr 80 kehtestatud "Jõhvi valla ehitusmääruse" § 4 lg 4 kohaselt avaldatakse planeerimismenetlemisega seotud teavet ajalehes "Põhjarannik". Kaebaja on planeerimismenetluses lähtunud nii planeerimisseadusest kui ka Jõhvi valla ehitusmäärusest ja avaldanud informatsiooni vastavas ajalehes.

HMS § 3 lg 2 kohaselt halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming on vastuolus nimetatud sättega, ei ole kohane ning on ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebaja märgib, et Planeeringud I ja II on kõikide puudutatud isikute jaoks positiivset laadi ja ei tekita isikutele ebamugavusi. Planeering I puudutab vaid Edise küla elanikke, sest puhkeala rajamine ja kooskäimiskoha loomine tagab aja veetmise võimalused eelkõige külaelanikele. Planeering II mõjutab kogu valla elanikkonda positiivselt, kuna lahendab linna parkimisprobleemid ja tagab vallaelanikele rohkem parkimiskohti. Kaebaja rõhutab, et kõik PlanS § 16 lg-s 4 nimetatud puudutatud isikud on planeerimismenetlusse kaasatud ning isikute tehtud ettepanekud on arvesse võetud.

Kaebaja leiab, et vastustaja toiming ei saa olla õiguspärane juba seetõttu, et vastustaja on menetluse käigus väljunud menetluse raamidest ja on järelevalve teostamise käigus asunud kontrollima Jõhvi valla ehitusmääruse vastavust planeerimisseadusele, mis jääb tema pädevusest välja.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldustoimingu tegemisel väljunud volituste piiridest, arvestanud menetluses ebaolulisi asjaolusid ning pole kaalunud kaebaja põhjendatud huve, mistõttu haldustoiming on nimetatud sättega vastuolus.

Vastuseks vastustaja seisukohale, et "Jõhvi Teataja" jõuab regulaarselt tasuta kõigi registreeritud linnaelanike postkasti nende emakeeles, märgib kaebaja, et rahvastikuregistri

3-12-697

6(9) andmetel elab Jõhvi vallas 45 erineva emakeelega rahvuste esindajad ning kahtlemata ei jõua "Jõhvi Teataja" neile kõigile nende emakeeles.

Kaebaja leiab, et vallaleht "Jõhvi Teataja" ei vasta PlanS § 11 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele, sest "Jõhvi Teataja" ei ilmu igakuiselt ning Jõhvi Vallavolikogu on määranud vastavaks ajaleheks maakonnas regulaarselt ilmuva ajalehe ("Põhjarannik").

HMS § 107 lg 1 kohaselt haldustoiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming ei ole õigusaktidega, nimelt PlanS § 11 lg 2 p-ga 3, kooskõlas ning seetõttu on vastuolus HMS § 107 lg-ga 1. Kaebaja palub tuvastada vastustaja 14.03.2012 kirjaga teostatud toimingu õigusvastasus.

Vastustaja 22.05.2012 vastusest kaebusele

tuleneb, et Ida-Viru maavanem kaebusega nõus ei ole. Vastustaja märgib, et tema tegevus on suunatud vallaelanike õiguste kaitseks ja isikute kaebeõiguse piiramise vältimiseks. Vastustaja viitab oma vastuses Riigikohtu praktikale, mille järgi "isikuid peab seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitama, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ning täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulutusi."

KOHTU PÕHJENDUSED

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja avaldas Planeeringutega I ja II seotud vajaliku teabe ajalehes "Põhjarannik" ja oma veebilehel.

Kaebaja taotleb Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud Planeeringule I ja II heakskiidu andmata jätmise toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

HMS § 3 lg 2 kohaselt halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HMS § 106 lg 1 kohaselt toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 107 lg-st 1 tulenevalt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega.

Kohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja seisukohtadega ning poolte esitatud tõenditega, leiab, et Jõhvi Vallavalitsuse kaebus on põhjendatud ning Ida-Viru maavanema 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud toiming on õigusvastane HMS § 3 lg-ga 2, § 4 lg-ga 2 ja § 107 lg-ga 1 vastuolus olemise tõttu.

Toimingu vajalikkus

Kohtu seisukohalt ei vasta vastustaja toiming HMS § 3 lg-st 2 tulenevale toimingu vajalikkuse nõudele.

3-12-697

7(9) Vastustaja põhjendab oma diskretsiooniotsust sellega, et PlanS § 3 lg-st 1 tuleneva planeerimismenetluse avalikkuse tagamine on võimalik vaid teadete vallalehes avaldamise tingimusel. Kohus leiab, et maakonnalehes ja oma veebilehel informatsiooni avaldamisega on kaebaja seadusest tuleneval piisaval määral teavitanud avalikkust planeerimismenetluse asjaoludest.

Vastustaja väited, et mitte kõik huvitatud isikud ei telli ajalehte "Põhjarannik" ja paljud valla elanikud ei valda eesti keelt, on kohtu arvates liiga abstraktsed ja ebapiisavad vaidlusaluse toimingu vajalikkuse põhjendamiseks.

Vastustaja viide kohtupraktikale, nimelt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-31-03, on kohtu arvates asjakohatu. Vastustaja ei ole välja toonud neid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt heakskiidu andmata jätmisel oli vastustajale ette näha, et üksnes seaduses ettenähtud teavitamise kanalid ei ole piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni. Teadaolevaid puudutatud isikuid teavitas kaebaja posti teel ning avalikkuse teavitamine kahe vabalt kättesaadava infokanali ("Põhjarannik" ja veebileht) kaudu on kohtu arvates küllaldane seadusest tuleneva eesmärgi täitmiseks.

Kohtu arvates teavitamise intensiivsuse ja ulatuse üle otsustamisel omab tähtsust planeeringu iseloom ja selle mõju. Planeeringutega I ja II ei piirata kolmandate isikute õigusi (planeeritavad alad hõlmavad riigi omandis olevat maakatastrisse kandmata maad) ning nende eesmärgiks on valla elanike elukeskkonna parendamine. Planeeringu I eesmärgiks on metsaala muutmine korrastatud haljasja puhkealaks. Planeeringu II eesmärk on parkide ja muruväljakute maa muutmine transpordija ärimaaks, et kavandada Jõhvi kesklinna vahetusse lähedusse tasuta parkla, kuna kesklinnas on puudus tasuta parkimiskohtade järele (Planeeringu II seletuskirja p 1.4., kättesaadav Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel). Täiendava puhkeala rajamine ning kesklinna läheduses tasuta parkimiskohtade loomine, koormamata kolmandate isikute õigusi, on kahtlemata positiivse iseloomuga muudatused kõigi valla elanikke suhtes ning mingil juhul ei tekita täiendavat vajadust teavitada avalikkust planeerimismenetlusest tavapärasest ja seaduses ettenähtust korrast intensiivsemalt.

Vastavus õigusaktidele

HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja leiab, et vastustaja toiming on vastuolus PlanS § 11 lg 2 p-ga 3. Vastustaja on seisukohal, et tema tõlgendab PlanS § 11 lg 2 p-ga 3 õigesti ning hoopis kaebaja eksib seaduse vastu. Seega, vaidlus asjas käib PlanS § 11 lg 1 ja lg 2 p 3 sätte tõlgendamise üle.

PlanS § 11 lg 1 kohaselt informeerib kohalik omavalitsus avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul on vastav ajaleht planeerimisseaduse tähenduses vähemalt üks kord kuus ilmuv vallavõi linnaleht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

Vastustaja on seisukohal, et seadus (PlanS § 11 lg 2 p 3) kohustab kohalikku omavalitsust teavitama avalikkust planeeringutega seonduvatest asjaoludest nii maakonnalehes ("Põhjarannik"), kui ka regulaarselt ilmuvas kohalikus vallalehes "Jõhvi Teataja". Vastustaja arvamusel on vallaleht parim meediakanal planeerimismenetlusega seonduva teabe puudutatud isikuteni toomiseks ning vallalehes informatsiooni avaldamine soodustaks planeerimismenetluse avalikkust.

3-12-697

8(9)

Kohus märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et Jõhvi Vallavalitsus annab välja ajalehte "Jõhvi Teataja" ning 2011.aastal ilmus üksteist ajalehe numbrit.

Kontrollinud vallalehe "Jõhvi Teataja" vastavust PlanS § 11 lg 2 p-s 3 toodud tingimustele, asub kohus seisukohale, et vastustaja tõlgendus on ekslik ning "Jõhvi Teataja" ei vasta PlanS § 11 lg 2 p-st 3 tulenevatele tingimustele. Nimetatud sätte kohaselt sobib teadete avaldamiseks vähemalt üks kord kuus ilmuv vallavõi linnaleht. 2011.aastal (ja 2010.a) ilmus üksteist "Jõhvi Teataja" numbrit, 2009.aastal kümme numbrit, 2008.aastsal seitse numbrit (andmed ilmunud numbrite kohta on avalikult kättesaadavad Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel). Seega ei ilmu "Jõhvi Teataja" igakuiselt, mistõttu ei ole ta vähemalt üks kord kuus ilmuv ajaleht PlanS § 11 lg 2 p 3 tähenduses. Samast sättest tulenevalt kehtib ajalehe regulaarse ilmumise tingimus mitte vallavõi linnalehe, vaid maakonnalehe või üleriigilise levikuga päevalehe puhul. Järelikult on vastustaja ebaõigesti tõlgendanud PlanS § 11 lg 2 p-st 3 tuleneva õigusnormi ning vaidlusalune toiming on nimetatud sättega vastuolus.

Vastuolu kaalutlusõiguse eesmärgiga

HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja leiab, et vastustaja on haldustoimingu tegemisel väljunud volituste piiridest, arvestanud menetluses ebaolulisi asjaolusid ning pole kaalunud kaebaja põhjendatud huve, mistõttu haldustoiming on vastuolus nimetatud sättega.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja toiming on kaalutlusõiguse kuritarvitamise tõttu vigane. Kohtu arvamusel on vastustaja toiming vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga. Samuti leiab kohus, et vastustaja võttis toimingu tegemisel arvesse asjassepuutumatu asjaolu.

PlanS § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva kaalutlusõiguse eesmärgid on tuletatavad PlanS § 23 lg-st 3 ning eelkõige selle punktist 1, mille kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega vastustaja kaalutulusõiguse eesmärgiks oli eelkõige planeeringute ja planeerimismenetluse korraldamise õigusaktidele vastavuse kontrollimine. PlanS § 23 lg 1 p-st 2 tuleneva vastustaja kaalutlusõiguse eesmärgiks ei ole planeerimismenetluse tõhusamaks muutmise võimaluste väljaselgitamine ja planeeringu korraldajale vastavate ettepanekute tegemine.

Kohus möönab, et täiendavate infokanalite kaasamine ning teadete avaldamiseks muude vallas levinud keelte teadete avaldamiseks kasutamine võib tõsta avalikkuse informeerituse taset. Samuti nõustub kohus vastustaja väitega planeerimismenetluse avalikkuse põhimõtte olulisuse kohta ning möönab, et vastavate teadete avaldamine vallalehes ei too kaebajale ebamõistlikke kulutusi. Samas ei ole vastustaja sisustanud oma väidet ega esitanud tõendeid selle kohta, miks nimetatud planeeringute puhul pidas ta tingimata vajalikuks avalikkuse informeerimist seaduses ettenähtust intensiivsemal määral. Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis kohtu arvates ei tohtinud vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel lähtuda millegagi põhjendamata seisukohtadest, vaid pidi juhinduma ainult seaduse nõuetest, mis antud juhul on kaebaja poolt täidetud.

Vastustaja on väitnud, et teadete avaldamine eesti ja vene keeles ilmuvas vallalehes "Jõhvi Teataja" tõstab avalikkuse informeerituse taset. Kohus möönab, et faktiliselt võib see nii olla, aga kui selline nõue ei tulene otseselt seadusest, võis vastustaja seda teha vaid ettepaneku vormis. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tohtinud vastustaja neid asjaolusid arvesse võtta. Kohus leiab, et vastustaja ei toonud vaidlusaluses kirjas välja mingeid põhjendusi selle kohta, miks nende kahe planeerimismenetluse puhul on tingimata vajalik, et teated oleksid avaldatud nii

3-12-697

9(9) eesti, kui vene keeles ning nii maakonnalehes, kui ka vallalehes. Planeeringute iseloomust, tagajärgedest ja eesmärkidest, nagu ka planeerimismenetluse materjalidest (avalikult kättesaadavad Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel) selliseid asjaolusid ei nähtu. Seega on vastustaja põhjendused sisustamata ning toimingu tegemise käigus kaalutlusõiguse teostamisel põhjendas vastustaja oma otsustust asjassepuutumatu asjaoluga. Kohtu arvates üldise iseloomuga argumendid, et suure venekeelse elanikkonnaga alal peab avalikkust teavitama lisaks eesti keelele ka vene keeles ning et suure töötuse tasemega piirkonnas peab avalikkust teavitama ka tasuta levitava vallalehe kaudu, ei puutu antud juhul arvesse.

Vastustaja viited kohtupraktikale

Kohus leiab, et vastustaja viited kohtupraktikale, nimelt Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-3- 1-47-05 ja 3-3-1-31-03 on asjakohatud, sest käesoleva asja asjaolud erinevad oluliselt osundatud lahendite faktilistest asjaoludest.

Asjas nr 3-3-1-47-05 avaldas kohalik omavalitsus informatsiooni planeerimismenetlusest nii maakonnalehes "Valgamaalane", kui kohalikus ajalehes "Otepää Teataja". Kaebaja heitis kohalikule omavalitsusele ette, et teda ei teavitatud planeeringu kehtestamisest tähitud kirjaga. Vaidlusalune otsus oli kaebajale selgelt negatiivse iseloomuga – planeeringuala hõlmas osa maast, mille suhtes kaebajal oli sõlmitud kokkuleppe õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektidega talumaade jagamise kohta ning kohalikule omavalitsusele oli see asjaolu teada (kokkuleppe on allkirjastanud ka vallavalitsuse esindaja).

Käesolevas asjas teavitas kaebaja kõiki huvitatud isikuid kirjalikult, mille kohta on kohtule esitatud vastavate kirjade koopiad.

Asjas nr 3-3-1-31-03 on kaebajad vaidlustanud Vabariigi Valitsuse määrust, mis oli avaldatud Riigi Teatajas. Vaidlusalune määrus on selgelt koormava mõjuga haldusakt ("Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri"), mis piirab teatud maa-alal asuvate kinnistute omanike õigusi. Sama lahendi põhjendustest tuleneb, et need vastustaja osundatud nõuded kehtivad vaid üldist huvi pakkuvate keskkonna-alaste otsuste kohta. Käesolevas asjas ei ole tegemist keskkonna-alase otsusega ning Jõhvi Vallavalitsuse kavandatavate planeeringute mõju on Riigikohtu lahendis käsitletud määruse mõjust oluliselt erinev.

Järeldus

Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja 14.03.2012 kirjaga nr 12-2/188 tehtud toiming on vastuolus kehtivate õigusaktidega, nimelt PlanS § 23 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3, HMS § 3 lg-ga 2 ning HMS § 4 lg-ga 2 ning on seetõttu õigusvastane.

Menetluskulude jaotus

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik