2-10-20140/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-20140 Tsiviilasi V.K. hagi G.K. vastu elatise maksmise lõpetamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

272.70 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. novembri 2011. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): G.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): V.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2011. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliset endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K. esitas hagi G.K. vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud ja Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis kostja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 krooni alates 24.03.2005. a. Hageja leidis, et seoses varalise seisundi muutumisega ei ole ta enam suuteline maksma kostjale elatist. Hageja palus lõpetada elatise maksmine kostja ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamise päevast. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel on ta töötu alates 08.12.1994. a ja alates 2000. a saab invaliidsuspensioni 3500 krooni kuus, millest tasub igakuiselt laenu 1200 krooni. Eluasemekulud on suvel 900 krooni ja talvel 1300 krooni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 10.11.2011. a otsusega hagi osaliselt ja muutis Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega V.K. lt G.K. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. Kohus mõistis välja V.K. lt G.K. kasuks elatise igakuise elatusrahana 32 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas G.K. menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ja jätta G.K. riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on lõpetada Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks kostja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 krooni (63,91 eurot) välja mõistetud elatise maksmine alates hagiavalduse esitamise päevast. Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles hagile vastu. Kohus tuvastas, et poolte abielu sõlmiti 12.05.1989. a ja lahutati Viru Maakohtu 15.12.2008. a otsusega. Abielu kestis 19 aastat. Kostjal on töövõimetus 80% ja töövõimetus tekkis abielu ajal. Kostja uuesti abiellunud ei ole. Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis kostja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1000 krooni (63,91 eurot) alates 24.05.2005. a. Hageja nõustus, et saab maksta elatist suuruses 32 eurot kuus. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub.

PKS § 213 kohaselt, kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2010. a), kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. Enne 01.07.2010. a kehtinud PKS § 22 lg 1 kohaselt on abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab ning vastavalt enne 01.07.2010. a kehtinud PKS § 23 lg 2 kohaselt võib varalise seisundi või abivajaduse muutumisel abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist. Hageja väitel on hageja majanduslik olukord muutunud ja seetõttu ei saa hageja maksta kostjale elatist Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses. Hageja nõustus, et saab maksta elatist suuruses 32 eurot kuus. Kostja esitas vastuväite, et tema majanduslik olukord ei ole muutunud ning tema vajadused on suurenenud.

Kohus luges vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 5 lihtmenetluses menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlused tõenditeks. Hageja esitatud Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusest (tl 3-9) selgub, et hageja sissetulek elatise välja mõistmise aja seisuga moodustas 6335 krooni bruto (404,88 eurot) (tl 8). Kohtuistungil 20.10.2011. a väitis hageja, et saab töötasu minimaalses seadusega sätestatud määras, s.o 278 eurot bruto kuus. Muu vara puudub. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite, et hageja sissetulek on ligikaudu 7000-8000 krooni kuus.

Kostja oma vastuväite kinnituseks tõendeid ei esitanud. Kohus järeldas, et hageja varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise aja seisule muutunud. Hageja sissetulek on vähenenud 404,88 eurolt 278 euroni, s.o 32%. Kohtuistungil (tl 149) esitas hageja väite, et sissetuleku 278 eurot juures on tema eluasemekulud 150-160 eurot kahe inimese kohta ehk siis 75-80 eurot. Lisaks eluasemekulule kulub hagejal toidule 200 eurot kuus. Likviidset vara hagejal ei ole. Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Lisaks märkis hageja, et tasub laenulepingut.

Kohus leidis, et hageja ütlustega on tõendatud, et hageja sissetulek kulub täies ulatuses hageja enda vajaduste katmiseks. Kui arvata hageja sissetulekust maha seadusega sätestatud maksud, ületavad hageja enda ülalpidamiseks vajalikud kulud hageja sissetuleku. Hageja selgitas, et puuduva osa katab tema abikaasa. Hageja tõenditest - väikelaenuleping (tl 92), laenu tagastamise graafik (tl 93); maksekviitung (tl 94), konto väljavõte (tl 95-101) - selgub, et väikelaenu leping on sõlmitud hageja abikaasa nimel ning pangakonto väljavõtted on hageja abikaasa pangakonto väljavõtted.

Seega ei ole tõendatud, et hageja ise oleks võtnud laenu või maksaks laenu tagastust. Kohus jõudis järeldusele, et kui Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja sissetulekust jätkus hagejal enda ülalpidamiseks ja ka elatise maksmiseks kostjale elatusrahana 63,91 eurot kuus, siis hageja sissetulekud ja igakuised kulud enda ülalpidamiseks on muutunud ja ei võimalda hagejal enam maksta elatist kostjale summas 63,91 eurot kuus. Hageja, vaatamata oma varalisele seisule, nõustus kohtuistungil, et saab maksta kostjale elatist 32 eurot kuus.

Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 15.12.2008. a kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist tuleb muuta ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista elatis kostja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 32 eurot.

Kohus ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta kostja vajaduste osas, kuna vastavalt enne 01.07.2010. a kehtinud PKS § 22 lg 1 kohaselt on abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist vaid siis, kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus tuvastas, et hageja varaline seis ei võimalda hagejal üldse tasuda elatist. Et hageja ise nõustus tasuma elatist määras 32 eurot kuus, ei oma kostja vajaduste suurus asja lahendamisel tähtsust. Hageja tõendid - laenuleping (tl 14-19) ja maksekorraldus (tl 24) - ei ole asjassepuutuvad, kuna laenuleping on lõppenud ja maksekorraldus on kostja abikaasa nimel. Samuti ei oma asjas tähendust hageja tõendid - töötukassa otsus (tl 20), tööraamat (tl 23) ja töötukassa otsus (tl 102) - sest kohtuistungil selgus, et hageja töötab. Hageja tõendid - kohtumäärus (tl 10-11) ja teenustasu arvestus (tl 12-13) - ei ole asjassepuutuvad, kuna ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid, s.o poolte varalise seisu muutusi. Kostja tõendid - tööraamat (tl 36), teatis (tl 37), pensionitunnistus (tl 43-44), konto väljavõte (tl 65), surmatunnistus (tl 77), uuringu vastus (tl 78-79), abielutunnistus (tl 80), otsus nr 576176 (tl 81-82), otsus nr 576173 (tl 83-84), meditsiiniline kaart (tl 85), otsus nr 090186 (tl 86), tõend (tl 87) ja pensionitõend (tl 88-89) - ei pidanud kohus vajalikuks hinnata, kuna abielu lahutamise ja kostja töövõimetuse osas vaidlus puudub. Kostja tõendid - Pärnu Maakohtu kohtumäärus (tl 35) ja tarbijakrediidilepingu kokkulepe (tl 38-41) - ei ole asjassepuutuvad, kuna ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid, s.o poolte varalise seisu muutusi.

Kohus rahuldas hagi osaliselt ning seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Viru Maakohtu 30.12.2010. a kohtumäärusega määrati kostjale riigi õigusabi. Kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5 ja lg-le 7, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus arvestas, et võrreldes riigi õigusabi määramise aja seisuga tuvastatud kostja varalise seisuga, ei ole kostja majanduslik olukord paremaks muutunud ja seega tuleb kostja vabastada menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ning jätta kostja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. G.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista V.K. lt G.K. kasuks välja igakuine elatusraha 62.30 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole vastustaja tõendanud, et ta kuskil ei tööta (puudub Töötukassa tõend). V.K. abikaasa ja poeg mõlemad töötavad. Vastustaja ei ole esitanud tõendit abikaasa sissetulekutest;

2) ei ole vastustaja tõendanud, et tema materiaalne olukord on halvenenud;

3) tasub apellant laenu BIGBANK-ile summas 75 eurot, korteri eest 61 eurot. Apellandi ainuke sissetulek on töövõimetuspension 195.96 eurot;

4) on apellandi tervislik seisund oluliselt halvenenud ja sellega seoses vajab apellant ravimeid summas 20 eurot.

Apellant esitas kohtule uued tõendid: tarbija krediidilepingu, konto väljavõtte, otsuse nr 802197 koopia, KÜ teatise koopia.

5. V.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja väited, et hageja sissetulek on ligikaudu 7000-8000 krooni kuus, kinnitust leidnud. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid;

2) on maakohus põhjendatult jätnud hindamata kostja vajadused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsust muuta ega tühistada. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalja menetlusnorme ning ringkonnakohus nõustudes maakohtu põhjendustega ei korda kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollis täiendavalt vastustaja varandusliku seisundit ja selgitas välja, et V. K ei kuulu registreeritud sõidukeid, samuti ei ole tema kasutuses ARK-s registreeritud sõidukeid. V. K on arveldusarve AS-s Swedbank ja tema kontole laekub töötasu OÜ-st Elektroservis 248,34 € kuus. Vastustajale kuulub kaks kinnisasja, millest üks on tema ja teine apellandi elukohaks.

7. Apellandi väide, et tõendamata on hageja mittetöötamine, on ebatäpne. Hageja märkis hagiavalduses, et on töötu ja lisas selle kohta 2009. aastal tõendi. Hilisemas kohtumenetluses väitis hageja, et tema töine sissetulek on 278 € kuus. Maakohus on õigesti hinnanud hageja sissetulekut ajal, mil elatise nõue esmakordselt esitati ja käesoleva hagi esitamise ajal ning asunud seisukohale, et hageja ei ole suuteline hetkel nõutavas summas elatist tasuma. Tegemist on seadusest tuleneva abikaasa ülalpidamise kohustusega ning hageja praeguse abikaasa ja poja sissetulekute suurus ei oma hagejalt väljamõistmisele kuuluva summa suuruse määramisel tähendust.

8. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna hageja ei ole suuteline maksma elatist nõutavas summas, siis puudub vajadus hinnata kostja vajadusi. Selle seisukohaga maakohus kinnitas, et kostja vajab jätkuvalt ülalpidamist, kuid selle suuruse määramisel on varem kehtinud PKS § 22 lg 1 kohaselt primaarne hageja sissetulek ja varaline seisund, kuna elatist on õigus saada vaid eeldusel, et lahutatud abikaasa varaline seisund seda võimaldab. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja varaline seisund ei võimalda maksta elatist enam kui 32 € kuus alates hagi esitamisest. Eeltoodust tuleneb, et kuigi kostja varaline seisund on halb ja ta vajaks elatist suuremas summas, siis käesoleval ajal seda hageja varalist seisundit arvestades rahuldada ei saa.

9. Ringkonnakohus määras apellandile menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 63.91 € tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellandi varaline seisund ei võimalda kulusid katta, siis vabastab ringkonnakohus apellandi TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätab kohus poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi