3-11-808/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Lilianne Aasma ja Lauri

Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2012. a, Tallinn

Haldusasja number

3-11-808

Haldusasi

H Hu kaebus Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni

26.-27.

jaanuari

2011.

a

protokollilise

otsuse

tühistamiseks

osas,

millega

jäeti

H

Hu

vaie

rahuldamata, Politsei- ja Piirivalveameti 17. veebruari

2011. a vaideotsuse nr 1.1-12/87 tühistamiseks ja

Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks saamata

jäänud töö- ja puhkusetasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: H H

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H Hu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H Hu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. veebruari

2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-808 muutmata.

2. Jätta H Hu taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Politsei- ja Piirivalveametilt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 23. juulil 2012. a.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-11-808

2(6)

1. 14. jaanuari 2011. a teatas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

juht Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaabliosakonna

patrullpolitseinikule vanemkonstaabel H Hule, et Pärnu politseijaoskond ei esita H Hut

edutamiseks.

2. H H esitas edutamiskomisjonile vaide tema edutamisnimekirja mittearvamise peale.

Edutamiskomisjoni 26.-27. jaanuari 2011. a istungi protokollilise otsusega jäeti vaie

rahuldamata.

Otsuse

kohaselt

ei

käitu

H. H

põhiväärtustele

vastavalt.

Sindi

konstaablijaoskonnas, kuhu vaide esitaja viidi üle konfliktide tõttu Pärnus töötades,

algasid konfliktid kolleegidega, konflikti põhjuseks on teise kolleegi eraelu. Intriigide

tekitamine on tekitanud jaoskonnas tugevaid pingeid. Vaide esitajaga on sellest

korduvalt räägitud. Vaatamata jaoskonna juhi toetusele ei ole vaide esitaja astunud

samme, et leida olukorrale lahendust. Tööandja tunnustab vaide esitaja püüdlusi

hariduse omandamisel ja arvestab objektiivseid asjaolusid (ülikooli lõpetamine ja haigus),

mille tõttu on töötulemused langenud.

3. H. H esitas edutamiskomisjoni protokollilise otsuse peale vaide Politsei- ja

Piirivalveameti edutamise üldkomisjonile. 17. veebruari 2011. a vaideotsusega nr 1.1-12/87

jättis Politsei- ja Piirivalveameti edutamise üldkomisjon vaide rahuldamata. Üldkomisjon

leidis, et vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 8. detsembri 2010. a käskkirjaga

nr 517 kinnitatud edutamise korra p-le 10.1 peavad politseiametniku töötulemused olema

head. Vahetu juhi hinnangul ei ole vaide esitaja 2010. a töötulemusi hinnatud headeks.

Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni seisukoht on põhjendatud.

4. H. H esitas 30. märtsil 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti pärast

kaebuse muutmist ja täiendamist Lääne Prefektuuri edutamiskomisjoni 26.-27. jaanuari

2011. a protokollilise otsuse ning Politsei- ja Piirivalveameti edutamise üldkomisjoni 17.

veebruari 2011. a vaideotsuse nr 1.1-12/87 tühistamist ja Lääne Prefektuurilt vähem

makstud teenistusastme tasu väljamõistmist alates 1. jaanuarist 2011. a summas 44,74

eurot iga kalendrikuu eest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebust põhjendati järgmiselt:

1) edutamise korra p 10.1 muudele nõuetele kaebaja vastab: teda ei ole

distsiplinaarkorras karistatud, tal pole probleeme töödistsipliiniga, ta tegeleb pidevalt

enesetäiendamisega, 27. jaanuaril 2011. a anti kaebajale politsei teenistusrist 15 aastase

laitmatu teenistuse eest. Tegelikkusele ei vasta seetõttu vastustaja väited, et kaebaja

töötulemused ja käitumine ei ole kooskõlas politsei põhiväärtustega;

2) edutamiskomisjoni otsus ei ole objektiivne. Teenistusastmete jagamine toimub selle

järgi, kes ülemusele rohkem meeldib, need, kes julgevad oma õiguste eest seista ja

arvamust avaldada, edutamisele ei kuulu. Juhtkond soosib samu ametnikke nii

tänukirjade kui ka preemiate maksmisel;

3) kaebaja töötulemustele antud hinnang ei ole objektiivne. Lääne Prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna juhtkond on seadnud kohustuseks teha 30 „materjali“ kuus, kui nii palju

ei ole kokkuvõtete ajaks tehtud, siis juhtkonna arvates tööd tehtud ei ole. Kohustus on

teha vahetuse jooksul kaks protokolli. Samas tuleb teha ka muud tööd vahetuse jooksul;

4) kui komisjon oleks teinud õiglase otsuse ja kaebajat oleks edutatud, siis oleks kaebaja

järgmiseks teenistusastmeks ülemkonstaabel ning tema teenistusastme suuruseks oleks

olnud 94,59 eurot kuus. Seega oleks kaebaja saanud 44,74 eurot enam töötasu alates 1.

jaanuarist 2011. a.

5. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

esitades järgmised vastuväited:

1) politseiametniku ülendamise eeldused sätestab politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) §

54 lg 2. Politsei- ja Piirivalveameti käskkirjaga kinnitatud edutamise kord sätestab

edutamise nõuded, politseiametniku hindamise menetluskorra ja edutamiskomisjoni

otsuse vaidlustamise korra. Kohtupraktika kohaselt on edutamisotsused hinnangulised

3-11-808

3(6)

otsused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei

saa kontrollida hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab

võtta

seisukoha

üksnes

menetluskorra

ja

kaalumisreeglite

järgimise

ning

motiveerimisekohustuse täitmise osas. Vaiete lahendamine toimus nõuetekohaselt.

Vaideotsustest ei nähtu sobimatuid kaalutlusi;

2) edutamise korra järgi hinnatakse lisaks formaalsete nõuete täitmisele edutatava

töötulemusi,

suhtumist

töösse

ja

enesetäiendamisse

ning

käitumise

kooskõla

põhiväärtustega ja töödistsipliini järgimist. Üldkomisjon jõudis järeldusele, et kaebaja

töötulemused ei vasta edutamise eelduseks olevatele nõuetele. Vastustajal ei olnud alust

kahelda vahetu juhi hinnangus oma alluvale. Otsuse tegemisel ei ole lähtutud üksnes

vahetu juhi hinnangust, kes ei olnud kummagi komisjoni liige ega saanud seega

mõjutada komisjoni tööd. Arvamuse on ka andnud Pärnu politseijaoskonna juht ja teised

komisjoni liikmed. Üldkomisjoni töös osalesid ka teiste prefektuuride esindajad, kes tutvusid

kaebuse esitaja kohta esitatud andmetega ning talle antud hinnanuga üldkomisjoni

üldkoosolekul;

3) väited edutamissüsteemi ebaõiglusest on kaebaja subjektiivne hinnang ning need

väited pole tõendatud. Teenistusastmete süsteemi korrastamine tulenevalt PPVS

jõustumisest 2010. a ei näita komisjoni töö ebaobjektiivsust;

4) tühistamisnõuete rahuldamise korral ei ole kaebaja automaatselt ülendatud, sest

kohus ei saa kaebajat edutada. Kaebaja teenistusaste ja ametikoht jäävad samaks ning

lisatasu nõue ei ole seetõttu põhjendatud.

6. Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2012. a otsusega jäeti H Hu kaebus rahuldamata.

Otsuse põhjendused:

1) edutamise korra p 11 kohaselt annab vahetu juht hinnangu politseiametniku

edutamiseks või mitteedutamiseks. Oma otsusest teavitab vahetu juht politseiametnikku

tulenevalt edutamise korra p-st 11.3 hiljemalt 17. jaanuariks. Pärnu politseijaoskonna juht

teatas kaebajale 14. jaanuaril 2011. a, et jaoskond ei esita teda edutamiseks. Edutamise

korra p-st 11.4 tulenevalt on politseiametnikul, kelle kohta edutamise ettepanekut ei

esitatud, õigus küsida vahetult juhilt põhjendusi. Kaebaja vaidest selgub, et

politseijaoskonna juht on kaebajaga vestelnud probleemidest, mis juhtkonna arvates

kaebaja töös esinevad;

2) kaebaja vaiete lahendamiseks on edutamiskomisjonides läbi viidud istungid, mis on

protokollitud ning protokollides kajastub istungi läbiviimise käik, arutelud ja vastuvõetud

otsused. Kaebaja edutamise küsimuse menetlemisel on peetud kinni edutamise korrast;

3) arvestades edutamise korra III peatükis kirjeldatud edutamise nõudeid, tuleb isiku

edutamisel kaaluda nii objektiivseid nõudeid (teenistusastmete vanus, haridus- ja

kvalifikatsiooninõuded, tervisenõuded, eri- ja füüsilise ettevalmistamise nõuded) kui ka

nõudeid, mida ei saa hinnata objektiivsete kriteeriumide põhjal (muud nõuded).

Ametniku edutamise otsustamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum, mida kohus saab

kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus saab kontrollida vaid menetlusnormide ja

kaalumisreeglite

järgimist

ning

motiveerimiskohustuse

täitmist

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. mai 2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-08);

4) edutamiskomisjonis vaide läbivaatamisel oli komisjoni liikmetele teada asjaolud,

toimus arutelu ning otsus jätta vaie rahuldamata oli üksmeelne. Edutamiskomisjonide

otsused on piisavalt motiveeritud;

5) kaebajale anti 27. jaanuaril 2011. a politsei teeneterist. Politsei teenetemärkide liikide,

kirjelduse ja andmise korra § 13 lg 1 kohaselt tunnustatakse politsei teenistusristiga

politseiametnikke pikaajalise teenistuse eest Eesti politseis. Vaidlustatud otsuses ei ole

seatud kahtluse alla kaebaja pikaajalist teenistust, vaid leiti, et kaebaja 2010. a

töötulemused ei vasta edutamiseks esitatavatele nõuetele;

6) kaebaja etteheited edutamisel ametnike ebavõrdse kohtlemise osas on umbisikulised

ja üldsõnalised ning pole seetõttu kontrollitavad. Tegemist on kaebaja subjektiivse

3-11-808

4(6)

hinnanguga töökorraldusele. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et otsuste

tegemisel on lähtutud asjakohatutest kaalutlustest;

7) kuna kaebaja töötas vaidlustatud otsuste tegemise ajal vanemspetsialistina

vanemkonstaabli

ametikohal,

puudub

tal

õiguslik

alus

nõuda

ülemkonstaabli

teenistusastme tasu. Kaebaja saaks nõuda õigusvastaste otsustega tekitatud kahju eest

hüvitist, mis koosneb saamata jäänud töötasust, ent vaidlustatud otsuste õigusvastasust

kohus ei tuvastanud. Kohus ei saa ise kaebajat ülendada ning vaidlustatud otsuste

tühistamine ei too kaasa ka automaatset ülendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. H Hu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) edutamise korra p 10.1 kohaselt peavad politseiametniku töötulemused, suhtumine

töösse ja enesetäiendamisse olema head, käitumine peab olema kooskõlas politsei

põhiväärtustega ning politseiametnik peab järgima töödistsipliini. Apellanti ei ole

distsiplinaarkorras karistatud, tal ei ole probleeme tööülesannete täitmisega, ta pidevalt

täiendab

enda haridust,

st

tegeleb

enesetäiendamisega,

ning

ka

suhtumine

enesetäiendamisse ja töösse on hea. Nimetatu nähtus vahetu juhi poolt koostatud

edutamise ettepanekust;

2) apellanti edutati 24. veebruaril 2012. a. Edutamise ettepanekus ei olnud erinevusi

võrreldes eelmise aasta edutamise ettepanekuga. Seega tegi vastustaja kaalutlusotsuse

apellandi edutamise kohta samadel eeldustel, millel 2011. a jäeti apellant edutamata.

Halduskohtu seisukoht, et kaebuses toodud süüdistused on umbisikulised ja üldsõnalised

ning et tegemist on kaebaja subjektiivse seisukohaga vastustaja töökorraldusele, on

järelikult ekslik;

3) asjakohatu on seetõttu ka halduskohtu otsuse seisukoht, et kaebaja ametikoht ja

teenistusaste haldusmenetluse ja kohtumenetluse ajal ei ole muutunud. Kuna alates 24.

veebruarist 2012. a apellanti edutati, siis on tal seaduslik õigus eelnevalt kirjeldatud

asjaoludel nõuda ülemkonstaabli teenistusastme tasu.

8. Politsei-

ja

Piirivalveamet

palub

jätta

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele:

1) halduskohtu otsuses on vaidlustatud haldusakti õiguspärasust hinnatud Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. mai 2008. a otsuse nr 3-3-1-18-08 seisukohti järgides ning kohtuotsus

on piisavalt põhjendatud;

2) kohus ei saa asuda edutamiskomisjoni asemele. Apellant ei ole vaidlustanud

komisjoni poolt läbiviidud menetluse nõuetekohasust ega seadnud kahtluse alla asja

otsustamisel aluseks võetud tõendite asjassepuutuvust;

3) ametniku positiivset käitumist ei iseloomusta üksnes distsiplinaarkaristuse puudumine.

Kaebaja pole esitanud kohtumenetluses tõendeid, millest nähtuks haldusmenetluses

tõendite ebaõige hindamine, komisjoni töö ebaobjektiivsus või ebavõrdne kohtlemine;

4) 2012. a läbi viidud hindamisest ja edutamisest ei saa järeldada, et samasugusele

tulemusele oleks pidanud jõudma 2011. aastal;

5) kohus ei saa vaidlustatud haldusakti tühistamise korral teha vastustaja eest ise uut

otsust ja selgitada välja, millisele teenistusastmele saaks apellandi ülendada ning

millistele hüvedele tal tekib õigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtu otsus on

3-11-808

5(6)

põhjendatud ja õiguspärane ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks selle põhjendusi

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Tööalaste näitajate ja töödistsipliini ning politsei põhiväärtustega kooskõlas oleva

käitumise hindamisel, nagu halduskohus õigesti selgitas, on vastustajal ulatuslik

kaalumisruum. Riigikohus selgitas ka halduskohtu poolt viidatud 12. mai 2008. a otsuses

asjas nr 3-3-1-18-08, et edutamisotsused on hinnangulised otsustused, mille õiguspärasust

saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida asutuse või

ametiisiku selliste hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab

võtta

seisukoha

üksnes

menetluskorra

ja

kaalumisreeglite

järgimise

ning

motiveerimiskohustuse täitmise osas (p 12). Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik

teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate

tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja

initsiatiivikust, võib hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem

vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised,

kogemused, võimed ja muud isikuomadused. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste

otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud

on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (p 13). Need seisukohad on

kohaldatavad ka käesoleval juhul.

11. Vaidlustatud otsustes leidsid komisjonid puudusi kaebaja käitumises politseijaoskonna

sisese hea tööõhkkonna loomisel ning osutasid vahetu juhi poolt antud hinnangule

kaebaja töötulemustele, mis juhi arvates ei olnud head. Seejuures võeti töötulemuste

hindamisel arvesse apellandi poolt õpingute lõpetamiseks kulunud aega ja töölt

eemalviibimist

töövõimetuse

tõttu.

Ringkonnakohtu

arvates

on

need

motiivid

hinnangulised ning kohus ei saa haldusorgani asemel asuda ise hindama, kas kaebaja

käitumist, mis komisjonide otsuste põhjendustest nähtuvalt on halvendanud sisekliimat

ning pole aidanud aktiivselt kaasa tööõhkkonna parandamisele, saab pidada vastavaks

politsei põhiväärtustele või mitte. Käitumisviis töökaaslastega saab ringkonnakohtu

arvates iseloomustada politseiametniku käitumise vastavust politsei põhiväärtustele ning

seetõttu ei saa seda põhjendust pidada asjakohatuks. Samuti ei saa edutamisotsuse

tegemisel pidada asjakohatuks töötulemuste hindamist. Ringkonnakohtu arvates on

edutamiseks ettepaneku tegemise otsustamisel komisjonidel sedavõrd lai kaalumisruum,

et edutamisettepaneku tegemata jätmine juhul, kui heade töötulemuste takistuseks oli

politseiametniku poolt õppimine või terviseprobleemid, on lubatavad ja õiguspärased

argumendid. Edutamisettepaneku tegemine üksnes juhul, kui ametnik on näidanud väga

häid töötulemusi, ilma et võetaks arvesse tema töölt eemalolekut, on kooskõlas Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori 8. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 517 kinnitatud edutamise

korra p-ga 10.1.

12. Karistuste puudumine, töötulemuste osas probleemide puudumine või valdavalt hea

läbisaamine

kaastöötajatega

ei

ole

seetõttu

ainsad

asjaolud,

mille

põhjal

edutamiskomisjonid oma otsuseid võisid teha. Ka ei näita vaidlustatud otsuste

õigusvastasust asjaolu, et väidetavalt samasuguse iseloomustuse põhjal on kaebajat

hiljem edutatud. Edutamiskomisjonide otsuste tegemise kaalumisruumi avarust arvestades

võib olla põhjendatud politseiametniku edutamine pikema aja jooksul üsna heade

töötulemuste korral, kui töötulemused ei ole nii head, et lühema perioodi hindamisel

pidada ametniku edutamist põhjendatuks. Edutamiskomisjon võib otsuse tegemisel

arvesse võtta ka kahtlusi ja riske, mis järgmise edutamise küsimuses tehtava otsuse

tegemise ajaks võivad edasise teenistuse kestel väheneda.

13. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et kohus, nagu halduskohus õigesti

selgitas, ei saa – seda ka pädeva haldusorgani poolt politseiametniku hilisema edutamise

korral – asuda haldusorgani asemel ametnikku edutama, kui ta leiab, et edutamata

3-11-808

6(6)

jätmise kohta tehtud otsus ei olnud piisavalt põhjendatud ning õiguspärane. Küsimuse,

millal tuleb ametnikku edutada, otsustab edutamise otsustamiseks pädev haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel ning kohus ei saa sellist otsust teha ise ega seetõttu teha kindlaks,

millisest ajast arvates tuleks maksta politseiametnikule kõrgemale ametikohale vastavat

töötasu. Halduskohus selgitas õigesti, et sellisel juhul, kui ametniku edutamata jätmine on

otsustatud õigusvastaselt, on võimalik vaid ametnikule tekitatud kahju hüvitamine.

14. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb jätta apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks

vastustajalt rahuldamata.

Oliver Kask

Lilianne Aasma

Lauri Madise