2-11-27461/202-11-27461/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Summary AI generated
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2012.a.., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-27461 Tsiviilasi SET ja LRT hagi GTvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumis aeg Hageja I SET(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja II LRT(isikukood XXX elukoht XXX) Hagejate seaduslik es...
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2012.a.., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-27461 Tsiviilasi SET ja LRT hagi GTvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumis aeg Hageja I SET(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja II LRT(isikukood XXX elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja RT(isikukood XX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ( AB TM Hiob OÜ, asukoht Tondi 1-306, Tallinn 11313) Kostja GT(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Senny Pello (Concordia AB, asukoht Lennuki 22, Tallinn 10145)
29.03.2012..a.
Tsiviilasja hind 2574,06 eurot Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada .osaliselt Välja mõista GT igakuine elatis SET kasuks 139,01 eurot kuus alates 09.09.2011.a. kuni 01.01.2012.a. ja alates 01.01.2012.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 145,00 eurot kuus. Välja mõista GTL RT kasuks elatis alates 09.09.2011.a. kuni 01.01.2012.a. 139,01 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 145,00 eurot kuus.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue RT ja GT kooselust on sündind kaks last: XXX.a. SET ja XXX.a. LRT. RT ja GT kooselu on lõppenud. Lapsed elavad koos emaga Saue vallas Laagris XXX. GT elab uue perekonna juures
RT esitas PMK Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse GT laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks ja palus kummagi lapse ülalpidamiseks GT välja mõista igakuine elatisraha 200 eurot. GT esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite selgitusega, et on täitnud ülalpidamiskohustust. 18.10.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste kasvatamisel ega aita lapsi materiaalselt. RT sissetulekutest ei piisa, et katta kõiki laste vajadusi. Hagiavalduse kohaselt on kulud ühele lapsele keskmiselt 367 eurot, kahele lapsele 738 eurot. Hageja palub alates hagi esitamisest välja mõista kostjalt SET ülalpidamiseks 184 eurot ja LRT ülalpidamiseks 184 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni.
Kostja vastuväited Kostja on jätkanud laste ülalpidamist peale eraldi elama kolimist. Nimelt on RT ja GT kaasomandis võrdsetes osades 09.10.2008.a. kinnistu müügilepingu kohaselt Tammiku kinnistu asukohaga XXX. Kostja teostab ainuisikuliselt igakuiselt laenumakseid summas 345,07 eurot. Kostja ainuomandis on korteriomand Saue vallas, Laagri alevikus, XXX, kus hageja ja RT elavad. Kostja teostab ainuisikuliselt ka nimetatud korteriomandi laenumakseid summas 175 eurot kuus. Hagejate ülalpidamises osalemiseks ei saa pidada ainult elatise maksmist, vaid kindlasti tähendab ülalpidamises osalemine ka lastega seonduvate kulude kandmises, sh eluaseme laenumaksete kandmist. Kostja on nõus maksma elatist minimaalmääras.
Kohtuotsuse põhjendused PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad. Sugulased. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealised lapsed.
Kostja ei ole tõendanud peale eraldi elama kolimist elatise maksmist alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja poolt kostja ja RT kaasomandis oleva kinnistu laenumaksete maksmist ja kostja ainuomandis oleva korteriomandi laenu ja kommunaalmaksete maksmist ei saa käsitleda elatisena. Nimetatud kinnisasjad ei ole alaealiste omandis ja alaealised ei ole laenulepingute kohustatud isikud. Alates 01.07.2010. kehtiva PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Hageja nõuab elatist minimaalmäärast suuremas suuruses, seega tuleb laste vajadusi tõendada. Hagiavalduse kohaselt on kulud ühele lapsele keskmiselt kuus järgmised: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 130 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 100 eurot, kulutused huvialaringidele, treeningutele 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele ja ravimitele 50 eurot, SE prillid 2x aastas 80 eurot, lasteaia kuumakse 58 eurot, sidevahendid 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 40 eurot. Hagiavaldusele lisatud kommunaalkulude väljavõttest ja arvelduskonto väljavõttest tulenevalt on tasutud korteriühistule 01.12.2011 90 eurot. Seega ühe lapse osa nimetatud summast on 30 eurot. Eluaseme võlgnevus ei ole käsitletav hagejate vajadusena ning võlga ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud hulgaliselt toidupoodide arveid. Tšekkidega on tõendatud kulud oktoobris 2011.a. 68,86 eurot, novembris 2011 131,95 eurot, detsembris 2011.a.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Menetlus ei ole põhjustatud kostja sissetuleku varjamisest, mistõttu kohus seda sätet ei rakenda.- Kostja oli ka kohtuistungil valmis sõlmima kompromissi. Kompromiss jäi sõlmimata hageja tahte puudumisest. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
Maie Seppo kohtunik