2-11-63634/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-63634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

Denis

Stets

avaldus

Liivi-Laid

Jõgi

vastu

kaasomandi kasutuskorra muutmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja Denis Stets, ik 38001022762, elukoht Nooruse

13-14, 61507, Elva, Tartumaa;

esindaja Armand Mark, marmand@hot.ee ;

puudutatud isik Liivi-Laid Jõgi, ik 45001085713,

XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

21. mai 2012

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

Anda kohtumäärusega, mis asendab kinnistu kaasomaniku Liivi-Laid Jõgi nõusolekut,

nõusolek elamus XXX Elvas elektrivõrgu ümberehituseks vastavalt tehnilistele

tingimustele nr 199394, 05.04.2012.

Anda kohtumäärusega, mis asendab kinnistu kaasomaniku Liivi-Laid Jõgi nõusolekut,

Denis Stetsile nõusolek tema kulul elamus XXX Elvas toimikulehel 73 oleval

eksplikatsioonil märgitud vaheseina ehitamiseks ruumis 6, mille tagajärjel pärast

vaheseina valmimist jääb Denis Stetsi ainukasutusse ruum 6A ja Liivi-Laid Jõgi

ainukasutusse ruum 6B.

Muuta 07.05.2001 hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, Elva, Tartumaa,

notariaalselt kokku lepitud ja märkena kinnistusregistri registriosa nr XXX III jaos

viidatud kasutuskorralepingut, määrates nimetatud kasutuskorralepingu lisaks oleval

eksplikatsioonil (tl 17, selle pöördel ja tl 18) ning kohtule esitatud põhikorruse

eksplikatsioonil (tl 73) märgitud ruumide kasutuskord järgmiselt: Liivi-Laid Jõgi

ainukasutusse jätta ruumid 4, 6B, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14. Denis Stetsi ainukasutusse

jätta ruumid 2, 6A, 13, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja Liivi-Laid Jõgi ning Denis

Stetsi ühikasutusse jätta ruumid 1, 3, 5, 18.

Määrata kinnistu asukohaga XXX , Elva, Tartumaa, kinnistusregistri registriosa nr

XXX, õuemaa kasutuskord kaasomanike Denis Stetsi ja Liivi-Laid Jõgi vahel

järgmine: toimikuleht 74 oleva asendiplaani kohaselt jääb garaažiesine maatükk

Denis Stetsi kasutusse, lisaks tänava poolt vaadates kinnistu parempoolses servas olev

riba kinnistu pikkuselt, mille kaugus elamust (verandast) on 1,3 m. See 1,3 m laiune

maatüki osa on elamu ette viiv betoonist teerada, mis jääb ühiskasutusse. Elamu ees

olev maatükk kuni kaevuni jääb ühiskasutusse, samuti kõrvalhoone ees olev maariba

2 m laiuselt ning kõrvalhoone küljel ja taga olev maariba 1 m laiuselt. Liivi-Laid Jõgi

2

kasutusse jääb maatükk elamu ja tänava vahel kogu elamu laiuselt ning elamu õuel

olev maatükk alates kaevust kuni kinnistu piirini pindalaga 160 m2 .

Kinnistul XXX Elvas asuv kaev jääb kaasomanike ühiskasutusse.

Saata kohtumäärus kinnisasja kasutuskorra muutmise ja täiendamise kohta ning

koopiad toimikulehekülgedest 17, selle pöördel, 18, 73 ja 74 kohtumääruse jõustumisel

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale

vastava

märkuse

sissekandmiseks

kinnistusregistri registriossa nr XXX III jakku.

Denis Stetsi kohustuseks on hooldada kinnistuga XXX Elvas piirnevat kõnniteed

kinnistu poole pikkuse ulatuses selle garaažipoolses osas. Liivi-Laid Jõgi on

kohustatud hooldama kinnistuga XXX Elvas piirnevat kõnniteed jalgvärava poolses

osas kinnistu poole pikkuse ulatuses.

Menetluskulud jätta Liivi-Laid Jõgi kanda.

Määrus saata avaldaja esindajale ja puudutatud isikule ning pärast selle jõustumist kande

tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Denis Stets on Elvas XXX asuva kinnistu registriosa numbriga XXX kaasomanik ½ mõttelise

osa ulatuses. Kinnistu teine kaasomanik on Liivi-Laid Jõgi. Kinnisasja suhtes on varasemate

kaasomanike vahel sõlmitud 07.05.2001 kasutuskorraleping, mille kohta on tehtud vastav

kanne kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku. Kasutuskorralepingu punkt 2 kohaselt

on kaasomanike vahel kindlaks määratud kinnistul asuvate ehitiste ruumid, mis jäävad ühe või

teise kaasomaniku kasutusse, ja ruumid, mis jäävad kaasomanike ühiskasutusse. Maa on

kasutuskorra lepingu kohaselt ühiskasutuses. Avaldaja on seisukohal, et L.-L. Jõgi rikub teise

kaasomaniku õigusi ja huve kaasomandi valdamisel ja kasutamisel, ta ei järgi kasutuskorda.

Elamu elektrikilp asub L.-L. Jõgi valduses ja kasutuses olevas ruumis. Lahkudes (L.-L. Jõgi

viibib suurema osa ajast Suve talus Võllinge külas Puhja vallas Tartumaal) lülitab L.-L. Jõgi

elektri välja ning avaldaja jääb ilma elektrita. Kuivõrd veevarustus töötab elektriga, ei saa

avaldaja ka vett kasutada. L.- L. Jõgi ei anna nõusolekut elamus 3-faasilise elektriarvesti

paigaldamiseks, et välja ehitada eraldi elektrisüsteemid, mille tulemusena saaks kumbki

kaasomanik sõlmida eraldi lepingu elektrimüüjaga. L.-L. Jõgi kasutab keldris ruume 2 ja 4,

sauna, pesukööki ja kuuri üksinda, kuigi vastavalt kasutuskorra kokkuleppele olid need ruumid

ette nähtud ühiseks kasutamiseks. L.-L. Jõgi ei luba avaldajal kasutada keldris olevat

veepumpa ning nõuab, et avaldaja ehitaks välja eraldiseisva veevarustuse süsteemi. Maa

kasutamine peaks kasutuskorra kokkuleppe kohaselt toimuma ühiselt, kuid L.-L. Jõgi ei luba

avaldajal teha kinnistul mitte mingeid aiatöid või koristamist. L.-L. Jõgi ei anna nõusolekut

elamu liitmiseks Elva linna poolt ehitatava tsentraalvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. L.-L.

Jõgi poolt tehtavad takistused on muutnud võimatuks avaldajale tema kaasomandi osa

kasutamise. L.-L. Jõgi käitub avaldaja perekonnaliikme - tema ema suhtes - äärmiselt jämedalt,

põlglikult ja solvavalt, mida tõendavad L.-L. Jõgi poolt S. Stetsile saadetud või jäetud kirjad.

Avaldaja taotleb kohtult, et kohus kohustaks L.-L. Jõgi lõpetama D. Stetsi õiguste rikkumine ja

kahjustamine; lugeda kohtulahendiga, mis asendab L.-L. Jõgi nõusolekut, antuks XXX Elvas

kaasomaniku L.-L. Jõgi nõusolek AS-le Eesti Energia 3-faasilise arvesti paigaldamiseks;

lugeda kohtulahendiga, mis asendab L.-L. Jõgi nõusolekut, antuks XXX Elvas kaasomaniku

L.-L.

Jõgi

nõusolek

Elva

Linnavalitsusele

väljaehitatava

kanalisatsioonisüsteemiga

ühinemiseks; tühistada või muuta 07.05.2001 Tartu notar Mati Alliku poolt tõestatud avaldus

Tartu Maakohtu kinnistusametile ning muuta kinnistu kasutuskorda; edastada kohtulahend

kinnistusosakonnale vastava kande tegemiseks; määrata kinnistul asuvate ruumide kasutuskord

3

vastavalt 07.05.2001 eksplikatsioonile: L.-L. Jõgi ainukasutusse jäävad ruumid 2, 7, 8, 9, 10,

11, 15, 16, 17; Deniss Stetsi ainukasutusse jäävad ruumid 4, 13, 14, 19, 20, 21, 22, 23, 24;

ühiskasutusse jäävad ruumid 1, 3, 5, 6, 12, 18; sissepääsuks kaasomandis olevasse elamusse

määrata L.-L. Jõgile ruum 9 ja D. Stetsile ruum 5; määrata maa kasutamine vastavalt

avaldusele lisatud eksplikatsioonile, kummalegi 204 m2. Avaldaja on nõus igasuguse muu

mõistliku ettepanekuga ruumide ja maa kasutuskorra osas, soovides tingimata ainult eraldi

sissepääsude määramist ja esiku ümberehitamist, et vältida vastastikust kokkupuutumist ja

segamist. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kes

teeb avaldajale takistusi kaasomandi osa kasutamisel ning on oma käitumisega põhjustanud

avalduse esitamise kohtusse.

Liivi-Laid Jõgi esitas kohtule kirjaliku vastuse avaldusele. Vastuse kohaselt ei tunnista

puudutatud isik avaldaja nõudeid. D. Stets ei viibi elamus, mistõttu ei ole kuidagi põhjendatud

tema taotlused teha ümber ruumide ja maa kasutuskord. Elektri tarbimise võimaldamiseks ja

selle eest maksmise tagamiseks on L.-L. Jõgi teinud ettepaneku paigaldada D. Stetsi kasutusse

vahevoolumõõtja, mille paigaldamise ja ümberehituse kulud maksavad kaasomanikud

võrdselt. Ei saa anda nõusolekut 3-faasilise elektrisüsteemi väljaehitamiseks, sest D. Stets

ainult lõhub elektrisüsteemi. 2008. aasta talvel külmus II korruse veetorustik ja lõhkedes ujutas

üle ruumid I korrusel. D. Stets ei võtnud avarii likvideerimiseks midagi ette. Puudutatud isik

oli teinud sanitaarremondi koridoris, mille värv sai kannatada ja millist kahju ei ole keegi

puudutatud isikule hüvitanud. Keldri kasutamist ei ole L.-L. Jõgi keelanud. D. Stetsi ema

kasutas sauna pesu pesemiseks seni, kuni keeras katki külmavee kraani. Puudutatud isik ei

mõista, miks viibib avaldaja kaasomandi osas pidevalt avaldaja ema, kuigi tema kodu on

mujal. Puukuur on puude jaoks ning L.-L. Jõgi ei anna nõusolekut sinna teise sauna

rajamiseks. Keldriruumis 2 ja 3 asuvad veepumbad. Hoidlana saab kasutada ruumi 4, mis

tuleks jagada diagonaalselt pooleks. Tervitatav on soov eraldi sissepääsude rajamiseks, kuid

mitte avaldaja soovitud viisil. L.-L. Jõgi teeb ettepaneku, et avaldaja ehitab esikus oleva akna

kohale ukse ja saab nii eraldi sissepääsu garaaži eest. Esiku poolt võib ta trepi kinni ehitada.

L.-L. Jõgi on nõus sellega, et D. Stets ehitab enda jaoks II korrusele WC ning esiku kõrval olev

kuivkäimla jääb L.-L. Jõgi ainukasutusse. Maakasutus on jagatud suulisel kokkuleppel, millest

ei pea kinni ainult D. Stets ja tema ema. 2010. aasta suvel hooldas kogu aeda L.-L. Jõgi,

avaldaja ja tema ema ei teinud midagi. L.-L. Jõgi ei pea vajalikuks liituda ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga ning ei kavatse anda sellekohast nõusolekut. L.-L. Jõgi tunnistab jämedate

ütlemistega kirjade saatmist, kuid nendele kirjadele on eelnenud kaasomaniku või tema ema

jäme käitumine. Menetluskulud palub L.-L. Jõgi jätta avaldaja kanda, sest paljud probleemid

on lahendatavad kohtuväliselt.

Kohtuistungil 20.03.2012 loobus avaldaja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks nõusoleku

saamise nõudest, sest liitumine on avaldaja poolt ära tehtud. L.-L. Jõgi nõustus ühiskasutuses

olevate ruumide jagamisega selliselt, et temale jääb puukuur, saun pesuköögiga jääb

avaldajale. Selliselt sissepääsude korraldamisele, et sissepääs tema kasutuses olevasse

elamuosasse on veranda kaudu, vaidles puudutatud isik kindlalt vastu. Talveks on veranda uks

kinni topitud, sest külma tuleb sisse. Puid kööki tuleks tuua läbi tubade. Üldse on kehtiv

kasutuskord piisavalt hea, selge ja kõikide huve arvestav, et L.-L. Jõgi ei näe vajadust selle

muutmiseks.

Kohus viis 13.04.2012 läbi paikvaatluse kinnistul XXX Elvas. Paikvaatluse aeg oli

menetlusosaliste juuresolekul määratud kindlaks kohtuistungil. L.-L. Jõgi paikvaatluse ajal

kinnistule ei ilmunud. Elekter oli välja lülitatud. L.-L. Jõgi kasutuses olevaid ruume vaadelda

ei saanud ning elektri puudumise tõttu ei olnud võimalik vaadelda keldrit.

Pärast paikvaatlust esitas avaldaja 15.05.2012 kohtule täiendavad seisukohad. Avaldaja jäi

taotluse juurde saada nõusolek elektrisüsteemi ümberehituseks, mille kohta on avaldajale

väljastatud sellekohased tehnilised tingimused. Ruumide kasutuskorra määramise nõudmise

osas muutis avaldaja oma nõuet ning palus L.-L. Jõgi ainukasutusse jätta ruumid 4, 7, 8, 9, 10,

11, 12, 14; D. Stetsi ainukasutusse ruumid 2, 13, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja

4

ühikasutusse ruumid 1, 3, 5, 18. Elamu I korruse plaanil märgitud ruum 6 jaotada vastavalt

Elva Linnavalitsuse poolt 08.05.2012 antud tõendi lisas joonis 1 esitatud jaotusele, kusjuures

ruum 6A jääb avaldaja ja 6B L.-L. Jõgi ainukasutusse. Sissepääsude määramise nõude osas

avaldaja muudatusi ei esitanud. Avaldaja soovib, et kinnistul olev kaev jääb kaasomanike

ühiskasutusse, veevarustuse tema ainukasutusse jäävasse ruumi tagab kumbki kaasomanik

iseseisvalt. Maa kasutamine jagada vastavalt lisatud asendiplaanile. Oluline on kindlaks

määrata kinnistu ette jääva kõnnitee hooldamise kord: garaaži ette jääva tänava kõnnitee

hooldab D. Stets ja ülejäänud osas kinnistu ette jäävat kõnniteed hooldab L.-L. Jõgi.

Kohus saatis avaldaja täiendavad seisukohad L.-L. Jõgile tema poolt kohtule teatatud aadressil.

Menetlusdokumendid tagastati kohtule postiteenust osutava isiku märkega 4.06.2012:

„Keeldub. Ei soovi vastu võtta.“ TsMS § 325 alusel loeb kohus menetlusdokumendi kätte

toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Puudutatud isik ei ole ei kohtu määratud

tähtajaks, so 8. juuniks 2012, ega ka hiljem esitanud kohtule ühtegi kirjalikku seiskohta või

vastuväidet avaldaja esitatud nõuete osas.

Kohtu seisukoht

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja 3 kohaselt Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist

asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista

teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 79 lg 1 ja 2 kohaselt Kaasomanikevahelised

kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad

ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui

need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.

Avaldaja taotlus eraldi elektrisüsteemide väljaehitamiseks uue 3-faasilise arvesti paigaldamise

kaudu on põhjendatud. Puudutatud isik Liivi-Laid Jõgi takistab kaasomaniku kaaskasutust

sellega, et lahkudes elamust lülitab kilbist välja elektri. Vahearvesti paigaldamine ei välista

seda, et L.-L. Jõgi lülitab ikkagi elektri välja. Kohus on paikvaatlusel tuvastanud, et D. Stetsi

kasutuses olevates ruumides puudus sel ajal elekter. D. Stetsi selgituste kohaselt on elekter L.-

L. Jõgi poolt lahkudes alati välja lülitatud. Elektrikilbile kohus juurde ei pääsenud, sest L.-L

Jõgi ei ilmunud paikvaatluse ajal kinnistule XXX Elvas ja kilp paikneb L.-L. Jõgi kasutuses

olevas elamuosas. D. Stets on kohtule esitanud Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tartu regiooni

poolt väljastatud tehnilised tingimused võrkude ümberehituseks nr 199394 objektil XXX

Elvas. Seega on elektrivõrgu ümberehitus võimalik ja vajalik, et tagada mõlema kaasomaniku

võrdsed võimalused kaasomandi kasutamisel ning kõrvaldada ühe kaasomaniku poolt tehtavad

takistused. Kohus annab kohtulahendiga, mis asendab kinnistu kaasomaniku Liivi-Laid Jõgi

nõusolekut, nõusoleku elamus XXX Elvas elektrivõrgu ümberehituseks vastavalt tehnilistele

tingimustele nr 199394, 05.04.2012.

Kohtule on esitatud Liivi-Laid Jõgi ja Sirle Seltini vahel 07.05.2001 sõlmitud notariaalne

hoonestatud kinnistu kasutuskorraleping ning nimetatud lepingu kohta on tehtud märkusTartu

Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusregistri registriosa number XXX III

jakku (tl 15-19). AÕS § 79 lg 2 kohaselt kehtib kaasomanike vahel kokku lepitud ja

kinnistusraamatusse kantud kasutuskord ka Denis Stetsi suhtes. Kohus on seisukohal, et

avaldaja on põhjendanud kasutuskorra muutmise vajadust. Avaldus on esitatud eesmärgiga

määrata kummalegi kaasomanikule eraldi sissepääs kasutuses olevasse elamuosasse ja jagada

ära võimalikult paljude ruumide kasutusõigus, sest kaasomanike omavahelised suhted on

täiesti ilmselt väga halvad. L.-L. Jõgi ei eitanud kohtule, et on saatnud äärmiselt solvava sisuga

kirju D. Stetsi emale. L.-L. Jõgi on ainult kinnisasja kaasomanik, seega ei ole temal õigust

määrata, kellel lubab avaldaja oma kaasomandi osa kasutada ja selles elada. Kohus on

avalduses esitatud asjaolude, avaldusele lisatud tõendite, puudutatud isiku vastuväidete ning

paikvaatlusel tuvastatu alusel seisukohal, et avaldaja taotletud kasutuskorra muutmine on

sisuliselt mõlema kaasomaniku huvides, eraldades kaasomanike kasutuses olevad ruumid

selgelt ning võimaldades kasutada kaasomandit võimalikult vähe omavahel kokku puutudes.

5

Avaldaja on soovinud määrata D. Stetsi kasutuses olevasse elamuosasse sissepääs ruumi 5

kaudu ning L.-L. Jõgi kasutuses olevasse elamuosasse sissepääs ruumi 9 kaudu. Selleks, et

eraldada seni ühiskasutuses olnud ruum 6 kaheks osaks, on D. Stets nõus ehitama enda kulul

trepikotta vaheseina. Pärast ruumi 6 vaheseina ehitamist oleks see jagatud kaheks osaks: 6A ja

6B, kusjuures 6A jääb D. Stetsi kasutusse ja 6B – L.-L. Jõgi kasutusse. Ümberehituse

võimalikkust kinnitab Elva Linnavalitsuse nõusolek XXX elamus ühe vaheseina ehitamiseks

vastavalt tõendi lisaks olevale joonisele (tl 72, 73). Tõendi kohaselt kuivõrd ehitise

kasutusotstarvet ei muudeta, tegemist ei ole sellise ehitamisega, mis nõuaks vastavat luba ja

kaasomanikel säilib võimalus oma varale ligi pääseda, ei nõua linnavalitsus selles asjas

täiendavate dokumentide esitamist ning omakorda ei väljasta neid.

Eeltoodu alusel kohus muudab 07.05.2001 notariaalselt kokku lepitud kasutuskorralepingut

ning määrab nimetatud kasutuskorralepingu lisaks oleval eksplikatsioonil (tl 17, selle pöördel

ja tl 18) ning kohtule esitatud põhikorruse eksplikatsioonil (tl 73) märgitud ruumide

kasutuskorra järgmiselt: Liivi-Laid Jõgi ainukasutusse jätta ruumid 4, 6B, 7, 8, 9, 10, 11, 12,

14. Denis Stetsi ainukasutusse jätta ruumid 2, 6A, 13, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja

Liivi-Laid Jõgi ning Denis Stetsi ühikasutusse jätta ruumid 1, 3, 5, 18.

Kohus annab kohtulahendiga, mis asendab kinnistu kaasomaniku Liivi-Laid Jõgi nõusolekut,

Denis Stetsile nõusoleku elamus XXX Elvas toimikulehel 73 oleval eksplikatsioonil märgitud

vaheseina ehitamiseks ruumis 6, mille tagajärjel pärast vaheseina valmimist jääb D. Stetsi

kasutusse ruum 6A ja L.-L. Jõgi kasutusse ruum 6B.

Arvestades kaasomanike vahelist äärmiselt halba läbisaamist ning puudutatud isiku poolt

ülesnäidatud

ükskõiksust

asja

ühisele

lahendusele

jõudmise

osas

(paikvaatlusele

mitteilmumine, menetlusdokumentide vastuvõtmisest keeldumine) peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks määrata avaldajale sissepääs tema kasutuses olevasse elamu osasse ruumi 5

kaudu ja L.-L. Jõgile ruumi 9, so veranda kaudu. Elva Linnavalitsusel ei olnud vastuväiteid

sellisele sissepääsude korraldamisele, nähtuvalt 08.05.2012 tõendist. Puudutatud isiku

vastuväited, et veranda uks on talveks püsivalt suletud kehva soojapidavuse tõttu, ei anna alust

asuda seisukohale, et seetõttu ei saa puudutatud isik verandat kasutada. Elamu on kohtu

hinnangul remontivajav, mistõttu verandaukse mitte soojapidavus ei ole tingitud objektiivsetest

asjaoludest, vaid elamu/veranda amortiseerumisest ning selles osas peab puudutatud isik elamu

kaasomanikuna midagi ette võtma.

Avaldaja on taotlenud kinnistu maatüki kasutuskorra kindlaksmääramist. L.-L. Jõgi vastuse

kohaselt ei ole maakasutust kirjalikult kokku lepitud ning L.-L. Jõgi arvates teeb D. Stets kõike

valesti. Paikvaatlusel ilmnes, et avaldaja poolt esitatud esialgne ettepanek ei olnud mõistlik ja

põhjendatud. Avaldaja teist ettepanekut keeldus L.-L. Jõgi vastu võtmast, mistõttu kohtule ei

ole teada L.-L. Jõgi seisukoht. Kohus on arvamusel, et tl 74 esitatud asendiplaanil märgitud

kinnistu kasutuskord on mõistlik ja põhjendatud. Kasutuskorra kohaselt jääb garaažiesine

maatükk D. Stetsi kasutusse, lisaks tänava poolt vaadates kinnistu parempoolses servas olev

riba kinnistu pikkuselt, mille kaugus elamust (verandast) on 1,3 m. See 1,3 m laiune maatüki

osa on elamu ette viiv betoonist teerada, mis jääb ühiskasutusse. Elamu ees olev maatükk kuni

kaevuni jääb ühiskasutusse, samuti kõrvalhoone ees olev maariba 2 m laiuselt ning

kõrvalhoone küljel ja taga olev maariba 1 m laiuselt. L.-L. Jõgi kasutusse jääb maatükk elamu

ja tänava vahel kogu elamu laiuselt ning elamu vastas olev maatükk pindalaga 160 m2 .

Vastavalt maamõõtja A. Kubja allkirjastatud plaanile jääb kummagi kaasomaniku

ainukasutusse 223 m2 suurune maatükk, mis vastab ka kaasomanike mõtteliste osade suurusele

kaasomandis.

Kinnistul asuv kaev jääb ühiskasutusse, kusjuures kumbki kaasomanik ehitab välja eraldi

veevarustuse. Sellist seisukohta on avaldanud mõlemad kaasomanikud ja vastuväiteid sellise

korra määramisele ei ole kohtule esitatud.

Lisaks on avaldaja esitanud kohtule täiendava nõude määrata krundi ette jääva tänava kõnnitee

hooldamise kord. L.-L. Jõgi keeldus seda taotlust sisaldava menetlusdokumendi vastuvõtmisest

ning ei ole kohtule ka vastuväiteid esitanud. Hagita menetluses kinnisasja kasutuskorra

6

kindlaksmääramisel on kohtul diskretsiooniõigus ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, tulenevalt TsMS §-s 477 lg

5 sätestatust. D. Stets ei ole kohtule mõistlikult põhjendanud, miks temale jääb ainult garaaži

laiuselt kõnnitee puhtana hoidmise kohustus ning L.-L. Jõgile üle kolme korra pikem kõnnitee

osa. Kohus on seisukohal, et võrdsetes mõttelistes osades kaasomanikud on kohustatud ka

võrdsetes osades kandma nö ühiskondlikke koormisi, sealhulgas kinnistuga piirneva kõnnitee

puhtana hoidmise kohustust. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on panna D.

Stetsile kohustus hooldada kinnistuga piirnevat kõnniteed pooles pikkuses garaažipoolses osas,

kuivõrd garaaž on määratud D. Stetsi ainukasutusse. L.-L. Jõgi on kohustatud hooldama

kinnistuga piirnevat kõnniteed jalgvärava poolses osas kinnistu poole pikkuse ulatuses.

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel Liivi-Laid Jõgi kanda. Kohus on

seisukohal, et menetluskulude jätmine avaldaja kanda, kuigi lahend tehakse ka tema huvides,

ei oleks asjaolusid arvestades õiglane. Avaldus on põhjendatud ning puudutatud isiku poolt

avaldajale kaasomandi kasutamises takistuste tegemine, mida ei saanud kõrvaldada kohtu

poole pöördumiseta, on kohtule tõendatud.

Kohtunik