3-10-318/111 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.06.2012; Tallinn Haldusasja number 3-10-318 Haldusasi OÜ Trikonte kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.10.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Trikonte, esindaja Sergei Postnikov; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, volitatud esindaja Kristi Sääsk RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata; 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2010 määruse punkt 4, millega esialgse õiguskaitse korras peatati osaliselt Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.10.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 täitmine. Tühistada eelnimetatud määruse punkt 4 alates 21.07.2012 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.06.2012. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 28.10.2009.a maksuotsusega nr 12.2- 3/4714-16 määrati OÜ-le Trikonte tasumisele kuuluvat tulumaksu 5 128 605 krooni, käibemaksu 2 896 868 krooni, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 41 847 krooni, sotsiaalmaksu 89 008 krooni, tööandja töötuskindlustusmakset 812 krooni ja kindlustatu töötuskindlustusmakset 1 513 krooni ning kohutusliku kogumispensioni makset 1 315 krooni.

2. OÜ Trikonte esitas PMTK 28.10.2009.a maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 peale vaide. Maksuja Tolliameti (MTA) 05.01.2010.a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.

3. OÜ Trikonte esitas 04.02.2010.a Tallinna Halduskohtusse kaebuse PMTK 28.10.2009.a maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 22.02.2010.a määrusega võeti kaebus menetlusse, tunnistati vastustajaks Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus ning rahuldati osaliselt OÜ Trikonte esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus peatas Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.10.2009.a maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril oleks lubatud maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid.

4. Tallinna Halduskohtu 13.01.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. Kohtuistung toimus Tallinna Halduskohtus 09.08.2011. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 29.08.2011 kell 16.00. 29.08.2011 edastati menetlusosalistele teade, et seoses kohtuniku puhkusega tehakse kohtuotsus teatavaks 23.09.2011 kell 16.00 kohtukantselei kaudu. 22.09.2011 edastati menetlusosalistele teade, et seoses kohtuniku haigestumisega lükkub kohtuotsuse teatavakstegemine edasi.

5. Tallinna Halduskohtu 17.01.2012 käskkirja nr 11-1/02 alusel jagati kohtuasi nr 3-10-318 menetlemiseks ümber.

6. Tallinna Halduskohtu 16.02.2012 määrusega uuendati haldusasja arutamine (tl 184-185).

7. Tallinna Halduskohtu 24.04.2012 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele tähtaeg täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks. Nimetatud kohtumäärusega määras kohus ühtlasi kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (tl 194-195). Menetlusosalised täiendusi ega taotlusi ei esitanud.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Kaebaja leiab, et PMTK 28.10.2009.a maksuotsus nr 12.2-3/4714-16 tuleb tühistada järgmistel põhjustel.

9. Kõik tehingud OÜ-dega Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex olid seaduslikud ja kinnitatud vastavate dokumentidega. Üksnes isiklike, sugulus-, hõimlusvõi sõprussidemete olemasolu firma esindajate vahel ei saa olla iseseisvaks aluseks väitmaks, et pooled tegutsesid äritehingute teostamisel ühiselt või et need olid korraldatud üksikisiku poolt. OÜ-d Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex olid OÜ Trikonte puhul tegelikuks teenuste müüjaks ning OÜ Trikonte esindajatel ei olnud alust arvata, et teenused jäävad osutamata. Maksuhaldur ei ole põhjalikult kontrollinud teenuste tellijate eelarvedokumente, samuti jääb arusaamatuks, kas esineb isiklikke sidemeid tellijate esindajate ja muude subjektide vahel.

3 Asjaolu, et sularaha võeti välja pangaautomaatidest Punase tänava läheduses, kus asub OÜ Trikonte kontor, ei anna alust arvata, et varalist kasu revideeritud tehingutelt sai nimelt OÜ Trikonte, mitte aga üks teenuse tellijatest. Punasel tänaval asub 6 kuni 10 suurt ärikompleksi, kus asuvad äriühingute halduskeskused, sh ka tellijate omad.

10. Tasumata jäänud töötasu tõendamine töötajate sõnade põhjal ei ole maksumenetluses lubatud. Peamiseks dokumendiks, mis kaitseb tööandja õigusi, on tööleping ning juhul, kui nõustuda maksuhalduri seisukohaga antud vaidluses, siis muutub töötajatega töölepingute sõlmimine mõttetuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsus on seaduslik ja põhjendanud ning kaebuses tõstatatud väited ei saa olla selle tühistamise põhjuseks.

12. Üksnes arve olemasolu ei tõenda teenuste/kaupade müümist ja saamist selle majanduslikus mõttes. Arve alusel tekib tellijal kohustus tasuda teatud kindel osa rahasummast väidetavale teenuse/kauba müüjale, kuid teenuse/kauba tegelikku müümist ja saamist arve ei tõenda. Esitatud arve alusel raha maksmine ei tõenda samuti sisuliselt teenuse toimumist/kauba saamist, kui puuduvad kõik muud faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingu tegelikku toimumist OÜ Trikonte ja OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex vahel. Et lugeda nimetatud vaidlusaluste arvete alusel tasumist ettevõtlusega seotud kuluks, ei piisa üksnes asjaolust, et tasumine on toimunud ühelt äriühingu kontolt teise äriühingu kontole. OÜ Trikonte poolt on väljamaksed tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust. Vastustaja on seisukohal, et OÜ Trikonte tegi töid oma tööjõuga või “mustalt” võetud tööliste poolt, mis on leidnud kinnitust maksumenetluse käigus kolmandatelt isikutelt saadud teabest. Eespooltoodud järeldusi kinnitavad ka äriühingutelt, kes olid tööde tellijad OÜ-lt Trikonte ning OÜ Trikonte töölistelt saadud teave. Nimelt võttis maksuhaldur menetluse käigus selgitusi kahekümne kuuelt OÜ Trikonte tellijalt, kellest ükski ei olnud teadlik OÜ Trikonte väidetavatest alltöövõtjatest, samuti ei olnud neile tuttavad OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex nimed. Lisaks võttis maksuhaldur selgitusi neljakümne üheksalt OÜ Trikonte töötajalt, kellele näidati ka eespool nimetatud äriühingutega seotud isikute A. R., M. L., V. A., E. G., N. B., D. D., I. P., S. J., E. M., I. Š., K. M. fotosid. OÜ Trikonte töötajad kinnitasid, et nad ei tea selliseid äriühinguid ja ei ole objektidel fotodel olevate isikutega koos töötanud. Käesoleva maksumenetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada isikuid, kelle käes olid pangakaardid, milledega võeti raha välja mittetegutsevate äriühingute pangakontodelt. Arvestades eelpoolnimetatud isikutevahelisi seoseid ja OÜ Trikonte initsiatiivi äriühingute, kellede kontodelt võeti suurtes summades välja sularaha, loomisel ja pangakaartide vormistamisel, on tõenäoline, et OÜ Trikonte kontrolli all oli ka mittetegutsevate äriühingute rahavoogude juhtimine ning arvelduskontodelt väljavõetud sularaha jõudis tagasi OÜ Trikonte käsutusse. OÜ-s Trikonte toimus palga maksmine valdavalt sularahas ning tõepärane on, et eelpoolnimetatud äriühingute kontodelt väljavõetud sularahaga tasuti nn mustale tööjõule, sh ka maksuotsuses toodud väljamaksed OÜ Trikonte töötajatele. Tõendatud on, et OÜ Trikonte raamatupidamises kajastatud OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet, Altipex arvete sisu ei vasta tegelikkusele ning nimetatud äriühingute arvete kajastamisest sai kasu OÜ Trikonte läbi sisendkäibemaksu vähendamise ja vabade rahaliste vahendite saamise.

13. Revisjoni käigus esitas OÜ Trikonte maksuhaldurile tööajagraafikud nende objektide osas, kus olid teenuste osutajateks OÜ Trikonte töötajad. Seega lõi OÜ Trikonte reaalse võimaluse kontrollida

4 töid teostanud isikuid. Samal ajal ülejäänud 100 objekti osas tööajagraafikuid ei esitatud. Maksuhaldur pöördus 12.02.2009.a järelepärimisega OÜ Trikonte poole saamaks teavet 100 objekti osas, et välja selgitada, kes osutasid valveteenust objektidel. OÜ Trikonte vastusest selgus, et töid on teinud OÜ-d Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex. OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex arvetel ei ole märgitud, et tegemist on objektide valvamisega, vaid arvetel on sellised teenused nagu hooldustööd, valgustuse rent, soojakute remont, objektide kontroll. OÜ Trikonte objektide paljusus ja samas töötajate vähesus eeldaks pigem valveteenuse sisseostmist OÜ Trikonte poolt. OÜ-d Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex pole esitanud ühtegi arvet valveteenuse kohta. Seega pidi OÜ Trikonte teadma, et OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex arvetel ei kajastata tegelikult reaalselt toimunud tehinguid. Suures ulatuses selliste arvete kajastamine aasta jooksul saab olla ainult teadlik ja tahtlik tegevus. Võttes arvesse maksumenetluses tuvastatud asjaolusid, on tõendatud, et OÜ Trikonte kasutas objektidel tööjõudu, kelle osas ei täidetud maksukohustust. Juba see asjaolu näitab, et OÜ Trikonte oli huvitatud tegelikult töid teostanud isikute varjamisest. Vastustaja on seisukohal, et OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex arvetel kajastatud väidetavate tehingute majanduslik sisu ei vasta tegelikkusele ning ei ole teada, mille eest raha maksti ja kas ning kui palju ülekantud rahast kasutati tegelikult OÜ Trikonte ettevõtluses. Juhul kui maksukohustuslane ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole maksuhalduril alust tulumaksu määramata jätta.

14. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et töötajate väidetest ei piisa asumaks seisukohale, et OÜ Trikonte on jätnud deklareerimata palgaväljamakseid ning muid tõendeid peale töötajate seletuste ei ole. Lisaks töötajate seletustele kinnitavad töötamist OÜ-s Trikonte ka tööajagraafikud ja töölepingud. OÜ Trikonte esitas maksuhaldurile kontrollimiseks tööajagraafikud objektide lõikes, millede kontrollimisel selgus, et osaliselt töötajad, kellele tehtud väljamakseid OÜ Trikonte ei ole deklareerinud, on töötanud OÜ Trikonte objektidel. Ka OÜ Trikonte tööajagraafikud kinnitavad töötajate ütlusi töötamise kohta OÜ Trikonte objektidel. Tööajagraafikute kontrollimisel tuvastas maksuhaldur, et töötatud tundide arv tööajagraafikutes on erinev palgateatistel (mis on aluseks palga arvestamisel) märgitud töötundide arvust. Seega antud asjaolu kinnitab samuti, et OÜ Trikonte raamatupidamises olevatel palgateatistel, kus on näidatud kuus töötatud tundide arv, ei vasta OÜ Trikonte tööajagraafikutes samade töötajate kohta näidatud andmetele. Eeltoodud asjaolu kinnitab samuti, et töötatud tundide arv kuus oli töötajatel erinev ning tööajagraafikute kohaselt oli töötajatel töötunde rohkem, kui oli palgaarvestuse aluseks olevatel palgateatistel ning OÜ Trikonte poolt deklareeritud väljamaksed ei vasta tegelikkusele. Vastustajal ei ole põhjust kahelda töötajate väidetes. Maksuhaldur tutvustas enne seletuste protokollimist 22 isikule nende õigusi ja kohustustusi, sh asjaolu, et maksuhaldurile valeandmete esitamise eest on ettenähtud haldusvastutus. 22 isikut on oma allkirjadega kinnitanud, et protokollid on koostatud nende ütluste järgi ja on õiged. Töötajate seletustest nähtub, et neile äriühingu poolt tehtud töötasu väljamaksed on suuremad, kui OÜ Trikonte poolt maksuhaldurile deklareeritud töötajatele tehtud väljamaksed. Seletustes töötajad nimetasid kellena ja millisel perioodil nad töötasid OÜ-s Trikonte, kes oli nende ülemus, millistel objektidel töötasid, milline oli töökorraldus, milline oli töögraafik, kuidas oli korraldatud palga maksmine. Enamus töötajatest kinnitas, et palka maksti töötatud tundide arvu järgi. Kõik töötajad, ka OÜ-s Trikonte hooldustöötajatena tööle vormistatud isikud kirjeldasid oma tööülesandeid järgmiselt: valvasin objekti territooriumit. Tuli jälgida, kes tuli objektile ja kes lahkus objektilt ning, et objektil ei oleks kõrvalisi isikuid ning, et midagi ei varastataks. Objekti territooriumil tuli teha ringkäike iga tunni tagant. Valves olles tuli pidada žurnaali, kus pidi märkima: objekti seisukorra, millal käisid objektil patrullid, kõik rikkumised. Samuti kinnitavad töötamist OÜ-s Trikonte töötajate vastastikused ütlused, kus nad nimetavad paarimehi, kellega koos töötati. Näiteks Ravil Mustafini ja Jüri Lehenurme ütlused, kes mõlemad töötasid OÜ Trikonte Harku objektil valvuritena kirjeldasid töökorraldust ja isikuid, kes sel objektil töötasid sarnaselt. PMTK on seisukohal, et 22 töötaja ütlusi

5 kinnitavad OÜ Trikonte tööajagraafikud, mis kokku annavad maksuhaldurile piisava aluse väiteks, et OÜ Trikonte on jätnud deklareerimata palgaväljamakseid. Viitamine töölepingu seadusele on antud kontekstis asjakohatu. Seda enam, et enamusega eelnimetatud töötajatest oli OÜ-l Trikonte töölepingud sõlmitud. Näiteks oli OÜ-l Trikonte sõlmitud tööleping T. K.’ga perioodil 20.10.2006. a – 17.11.2006. a, kuid OÜ Trikonte ei ole deklareerinud töötasuväljamakseid T. K.’le. Hinnates kogumis OÜ Trikonte töötajate seletusi koos eelpooltoodud asjaoludega OÜ Trikonte palgamaksete osas on maksuhaldur seisukohal, et äriühing on jätnud osaliselt deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud menetlusosaliste selgitusi ja kõiki tõendeid nende vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Maksuotsusest nähtuvalt tingis kaebajale täiendava käibeja tulumaksu määramise kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolu, et kaebaja on teinud maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2006.a väljamakseid OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex nimel väljastatud arvete alusel seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist on üksnes arvete väljastamisega, mille eesmärgiks oli sisendkäibemaksu tekitamine, tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ning vabade rahaliste vahendite saamine. Maksuhaldur leidis, et kaebaja poolt aasta kestnud fiktiivsete arvete alusel käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamine ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete teostamine saab olla ainult ettekavatsetud ja tahtlik.

17. Vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal kehtinud KMS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt oli maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama seaduse ja paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt oli sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvati sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Asjas puudub vaidlus, et vaidlusalused arved on formaalselt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohaselt seaduses sätestatud nõuetele vastavad ning nii OÜ Trikonte kui OÜ-d Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex olid vaadeldaval perioodil käibemaksukohustuslased. Kuivõrd maksuotsuses jõuti järeldusele, et tegemist on fiktiivsete arvetega, millede kajastamisest sai kaebaja kasu läbi tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise ja vabade rahaliste vahendite saamise, vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingud tegelikud toimusid või mitte.

Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi formaalselt nõuetekohase arve olemasolu ei tõenda veel tehingu tegelikku toimumist, kui puuduvad muud faktilised asjaolud, mis tõendavad majandustehingute tegelikku toimumist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi (vt RKHK nr 3-3-1-34-07).

6 Järeldusele, et vaidlusaluseid tehinguid OÜ-dega Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex tegelikkuses aset ei leidnud, on maksuhaldur jõudnud, hinnates koosmõjus järgmisi asjaolusid:

1) OÜ Trikonte juhatuse liige I. D. kinnitas maksumenetluses, et teenuseid/kaupu osteti küll OÜ-delt Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex, kuid kes tegelikult eelnimetatud äriühingute nimel töid teostasid või kellelt osteti tegelikult kaup, tema ei teadnud. OÜ Trikonte väidetavad tehingupartnerid OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex juhatuse liikmed kinnitasid, et on teenuseid/kaupu OÜ-le Trikonte müünud. OÜ-d Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex ostsid väidetavalt omakorda suurema osa OÜ-le Trikonte müüdavatest kaupadest/teenustest OÜ-delt Okivar, Tugevad, Revolta Halduse, Mirkert Grupp, Lanway ja Kinkel Trade, kuid ei olnud teadlikud, kes tegelikult OÜ Trikonte objektidel töötasid ning kellelt tegelikult kaup/teenus soetati.

2) Rahaliste summade liikumine OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex kontodel perioodil jaanuar kuni detsember 2006.a näitab, et suurem osa summadest on OÜ Trikonte poolt ülekantud OÜ-de Oktivar, Tugevad, Mirkert Grupp, Revolta Halduse, Lanway ja Kinkel Trade kontodele, kust raha võeti peale laekumist välja sularahas deebetkaardiga pangaautomaatidest. Rahaliste summade liikumine OÜ-de Oktivar, Tugevad, Mirkert Grupp, Revolta Halduse, Lanway ja Kinkel Trade kontodel ning töötajaskonna puudumine nimetatud äriühingutel näitab, et eelpoolnimetatud äriühingud ei tegelenud reaalselt majandustegevusega. Lisaks eelnevale kinnitavad OÜ-de Oktivar, Tugevad, Revolta Halduse, Lanway ja Kinkel Trade juhatuse liikmed, et äriühingutel puudus reaalne majandustegevus. OÜ-de Okivar, Tugevad, Revolta Halduse, Lanway ja Kinkel Trade juhatuse liikmete sõnul seisnes nende tegevus selles, et nende nimele oli vormistatud ainult äriühing, mille tegevusest ei tea nad midagi. Faktiliselt andsid nad kolmandatele isikutele võimaluse kasutada äriühingute pangaarveid ja raamatupidamist. Maksumenetluse käigus selgunud asjaolud viitavad sellele, et initsiatiiv skeemis osalevate äriühingute loomiseks on tulnud OÜ Trikonte juhatuse liikmete poolt ning tegelikku kontrolli mittetegutsevate äriühingute üle teostas OÜ Trikonte. OÜ Trikonte juhatuse liikmed tundsid isiklikult OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex juhatuse liikmeid, mistõttu on tõenäoline, et OÜ-de Oktivar, Tugevad, Mirkert Grupp, Revolta Halduse, Lanway ja Kinkel Trade arvelduskontodelt välja võetud sularaha jõudis tagasi OÜ Trikonte käsutusse.

3) Tellijatelt Arco Ehitus OÜ, Celander Ehitus AS, EBC Ehitus AS, HEA5 AS, Facio Ehituse AS, Ferdmaseter OÜ, Eston Ehitus AS, KMG Ehitus AS, Mapri Projekt OÜ, Matek AS, Messiehitus OÜ, Merko Ehitus AS, Merko Tartu AS, Oma Ehitaja AS, Onix Invest OÜ, Primus Ehitus OÜ, OÜ Remet-Remondi, Renet AS, Revalmaja OÜ, Skanska EMV AS, SRV Ehituse AS, TCM Grupp OÜ, AS TTP, YIT Ehitus OÜ saadud vastustest selgus, et hooldusteenust osteti OÜ-lt Trikonte vaid üksikutel juhtudel, OÜ Trikonte osutas neile valveteenust. Eraldi hooldustöötajat objektil ei olnud. Üksnes tellijaga kokkuleppel täitis objekti valvur nn „kojamehe“ ülesandeid, sh lume kokku lükkamine, lehtede kokku kogumine jms. Tellijate sõnul kandsid valvurid valdavalt OÜ Trikonte vormiriietust või mõningal juhul kollast eraldusvesti ning OÜ Trikonte logoga nimesilti ning neid kontrollisid isikud, kes sõitsid OÜ Trikonte sümboolikaga autodega. Tellijatele teadaolevalt ei kasutanud OÜ Trikonte teenuse osutamisel alltöövõtjaid. Tellijad ei olnud teadlikud ega pole teinud kunagi koostööd ettevõtetega OÜ Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet, Altipex, Okivar, Tugevad, Revolta Halduse ja Mirkert Grupp. OÜ Trikonte esindajatena nimetati I. D., V. L., A. F., I. Š.. OÜ Trikonte töötajad teadsid OÜ Sandernet ja OÜ Hanzanno juhatuse liikmeid I. Š. ja A. F. kui OÜ Trikonte töötajaid. OÜ Altipex juhatuse liiget E.M. ning töötajat K. M. seostati töötajate poolt samuti OÜ-ga Trikonte. OÜ-dest Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp,

7 Sandernet, Altipex, Okivar, Tugevad, Revolta Halduse, Mirkert Grupp, Lanway, Kinkel Trade ja nendega seotud isikutest OÜ Trikonte töötajad teadlikud ei olnud.

4) OÜ Trikonte ja OÜ-de Hanzanno, Heliport, Sandernet ja Altipex vaheliste lepingute sisu ei vasta viimaste arvetel märgitud teenustele ning arvete sisu ei vasta tegelikkusele (nt ostis OÜ Trikonte väidetavalt suures koguses hooldusteenuseid, kuid edasi müüdi tellijatele peamiselt valveteenust), OÜ Trikonte raamatupidamises kajastatud hankijate OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex võlgnevuste/ettemaksude saldodes esinesid erinevused OÜ- de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex sama perioodi võlgnevuste/ettemaksude saldodes.

Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolud näitavad kogumis, et vaidlusaluseid tehinguid OÜ-dega Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex tegelikkuses aset ei leidnud ning nimetatud äriühingute arvete kasutamise tegelikuks eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvale hoidumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et juhul, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud (vt RKHK nr 3-3-1-50-03). Kohus leiab, et maksuhalduril tekkis kogutud tõendite pinnalt põhjendatult kahtlus, et kaebaja on osalenud maksupettuses ning kaebaja üldsõnalised väited, et kõik tehingud olid seaduslikud ning kinnitatud vastavate dokumentidega ei kummuta antud järeldust.

18. Vaidlustatud maksuotsuse andmise ajal kehtinud TuMS §-le 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt olid väljamaksed, mille kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ning kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ettevõtlusega mitteseotud kulu sama paragrahvi lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p-i 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga (vt RKHK nr 3-3-1-34-07 p 15). Kuivõrd OÜ-de Hanzanno, Heliport, Natali-M, Tehnobalt Grupp, Sandernet ja Altipex nimel väljastatud arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud, pole ka põhjust arvata, et nende alusel tehtud väljamaksed võiksid tegelikkuses olla seotud kaebaja ettevõtlusega. Eeltoodust lähtuvalt on tulumaksu määramine õige.

19. Maksuotsuses tuvastati, et OÜ Trikonte on füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavate töötasu väljamaksete deklareerimata jätmisega tahtlikult kõrvale hoidnud maksude tasumisest. OÜ Trikonte poolt vähem deklareeritud järgmistele isikutele töötasudena väljamakstud summasid: A. A., V. P., M. B., S. S., S. A., V. N., J. G., T. K., R. M., V. Y., P. T., M. K., M. K., V. T., J. J., J. L., J. L., G. K., J. Z., N. A., T. P., S. K.. Kaebaja leiab, et üksnes töötajate väidetest ei piisa asumaks seisukohale, et OÜ Trikonte on jätnud deklareerimata palgaväljamakseid ning muid tõendeid peale töötajate seletuste ei ole.

Asjas puudub vaidlus, et OÜ-s Trikonte toimus palga maksmine valdavalt sularahas. Kõik eelnimetatud töötajad kinnitasid maksumenetluses OÜ-s Trikonte töötamist. Töötajatelt saadud seletustes selgus töötajate seletustest, et nende palk oli tegelikkuses suurem OÜ Trikonte poolt deklareeritust või ilmnes, et OÜ Trikonte ei olnud üldse kajastanud oma raamatupidamises ja maksuhaldurile esitatud aruandluses töötajatele tehtud väljamakseid. Samuti selgus, et töötajaid vahetus tihti ning osaliselt on OÜ Trikonte kasutanud tööjõudu, keda ei olnud ametlikult tööle vormistatud. OÜ Trikonte poolt maksumenetluses esitatud palgateatistel on märgitud kõigil

8 töötajatel ühesugune tööpäevade ja töötundide arv. Samas tuvastas maksuhaldur, et töötatud tundide arv OÜ Trikonte poolt esitatud tööajagraafikutes on erinev palgateatistel märgitud töötundide arvust ning tööajagraafikud kinnitavad, et OÜ Trikonte objektidel on töötanud osaliselt töötajad, kellele tehtud väljamakseid ei ole OÜ Trikonte üldse deklareerinud. Kuivõrd OÜ Trikonte 22 töötaja ütlusi maksumenetluses kinnitavad OÜ Trikonte tööajagraafikud, on olnud maksuhalduril põhjendatud alus väita, et OÜ Trikonte on jätnud deklareerimata palgaväljamakseid.

20. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja seda tõendanud ega maksumenetluse käigus tuvastatut ümber lükanud. Vastuväited on paljasõnalised ja põhjendamata. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg-st 2 ei ole kaebuse rahuldamata jätmise korral vaja kõiki vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendusi üle korrata. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis esiletoodud põhjendustega.

21. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. HKMS § 253 lg-s 3 on sätestatud, et kohus tühistab kohtuotsusega (ka) esialgse õiguskaitse, kui kaebus jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 22.02.2010 määruse punktiga 4 rahuldati avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28.10.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4714-16 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril oleks lubatud maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid. Tulenevalt HKMS § 253 lg-st 3 peab kohus tühistama esialgse õiguskaitse, sest kaebus jäi rahuldamata. HKMS § 249 lg 4 kohaselt peaks aga esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtima üldjuhul kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastasel korral võib menetlusosaline esialgset õiguskaitset ka kohe uuesti taotleda ning see ei oleks menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. Samas ei ole taoline vastuolu olemuslik. HKMS § 252 lg-s 3 on sätestatud, et esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Arvestades asjaolu, et lähtuvalt HKMS § 249 lg-st 4 peaks (varasem) esialgse õiguskaitse määrus kehtima (siiski) kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis eelnimetatud printsiibi järgimiseks määrab kohus HKMS § 252 lg 3 alusel, et esialgse õiguskaitse abinõu tühistatakse alates 21.07.2012. Taoliselt on HKMS § 249 lg-s 4 ja § 253 lg-s 3 sätestatud põhimõtted ühtlasi ka tasakaalus.

Enno Loonurm Kohtunik