2-10-34845/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-34845

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. juuni 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-34845

Tsiviilasi

CKE Inkasso OÜ hagi Kallaste linna vastu 27 807,91 euro

(435 099,26 krooni) ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

24 663,19 eurot (385 895 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

CKE Inkasso OÜ

(registrikood

11512890;

asukoht

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat

Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo; asukoht

Uus-Tatari 25/Veerenni 13,

10134

Tallinn;

e-post

hannes@reinmaa.ee);

kostja Kallaste linn Kallaste Linnvalitsuse kaudu (registrikood

75006492; asukoht Sõpruse 4, 60104 Kallaste linn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (Advokaadibüroo Tark

Grunte

Sutkiene;

asukoht

Kaluri 2,

51013

Tartu;

e-post

margo.lemetti@tgslegal.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada CKE Inkasso OÜ hagi Kallaste linna vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kallaste linnalt CKE Inkasso OÜ kasuks 28 084 (kakskümmend kaheksa

tuhat kaheksakümmend neli) eurot ja 51 senti, millest 23 260,45 eurot on põhinõue ja

4824,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.04.2012 seisuga.

3. Välja mõista Kallaste linnalt CKE Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt

23 260,45 eurolt alates 04.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada

põhinõuet.

4. Poolte menetluskulud jaotada järgmiselt: hagiavalduselt tasutud riigilõiv jätta 94%

ulatuses Kallaste linna kanda ja 6% ulatuses CKE Inkasso OÜ kanda ning poolte muud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

2(7)

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-7)

17.11.2008 sõlmisid OÜ Moreen ja kostja ehituse töövõtulepingu nr 1, mille kohaselt kohustus

OÜ Moreen teostama Kallaste linnas töid vastavalt hinnapakkumisele 790 895 krooni eest

lõpptähtajaga 30.07.2009. OÜ Moreen täitis oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt ning

kostja võttis tehtud tööd vastu, allkirjastades üleandmis/vastuvõtu akti nr 1. 30.11.2008 väljastas

OÜ Moreen kostjale arve nr 5211 summas 790 895 krooni, mille kostja kohustus tasuma hiljemalt

10.12.2008. Kostja on täitnud oma lepingulise kohustuse osaliselt, tasudes tehtud töö eest

405 000 krooni. Kostjal on tasumata 385 895 krooni.

OÜ Moreen loovutas 25.01.2010 oma nõude kostja vastu hagejale. Kuna kostja on oma

lepingujärgse kohustuse täitmisega viivituses, siis on hageja arvestanud alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest, so alates 11.12.2008 kuni 19.07.2010, so hagi kohtusse esitamise aeg,

viivist seadusjärgses määras. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis

49 204,26 krooni.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 435 099,26 krooni (põhinõue

385 895 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 19.07.2010 seisuga 49 204,26 krooni) ning

lisanduva viivise põhinõudelt alates 20.07.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses

määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopiad 17.11.2008 ehituse töövõtulepingust nr 1, tehtud tööde

üleandmis/vastuvõtu aktist nr 1, 30.11.2008 arve-saatelehest 5211, teatisest nõude loovutamise

kohta, hageja 15.03.2010 vastusest kostja kirjadele 02.02.2010 ja 15.01.2010, kostja 02.02.2010 ja

15.01.2010 kirjadest ning viivise arvestusest (tl 9-22).

Kostja vastus hagile (tl 27-30)

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt on hagi alus täielikult tõendamata. Kostja märgib, et kohtule esitatud leping ei ole

tõendina kasutatav, sest lepingu lahutamatuks osaks on hinnapakkumine, mida hagile lisatud ei ole.

Lisaks erineb lepingus sätestatud töövõtu hind arvel märgitud summast. Samuti ei ole tööde

üleandmis/vastuvõtu akt käsitletav dokumendina, sest sealt ei nähtu akti allkirjastamise kuupäev ega

akti allkirjastanud isikud. Ka ei nähtu aktist, mille alusel on vastu võetud näiteks ettevalmistavad

tööd. Puuduvad kaetud tööde aktid. Arve-saateleht 5211 on kostja jaoks sellisel kujul arusaamatu

tõend. Esiteks ei ole nimetatud arvet kostja raamatupidamises ja hageja ei ole millegagi tõendanud

selle kostjale saatmist. Teiseks on arvel käibemaksumäär 20%, mis sel ajal veel ei kehtinud, mistõttu

tundub kostjale, et arve on vormistatud tagantjärgi. Käesoleval ajal on tõendamata ka hageja väide

arve osalise tasumise kohta. Sõltumata muudest vastuväidetest viitab kostja asjaolule, et lepingu

kohaselt oli tasumise tähtajaks 30.08.2009 ning enne seda kuupäeva arvestatud viivis on

põhjendamatu isegi põhinõude paikapidavuse korral. Lisaks leiab kostja, et vaidlusalune leping on

tühine esindaja volituste puudumise tõttu, mistõttu ei saa leping ega selle alusel koostatud

dokumendid olla hagi aluseks. Kostja märgib, et Kallaste linnavara eeskirja kohaselt otsustab laenu

ja muude varaliste kohustuste võtmise üldjuhul linnavolikogu ja kui varalisi kohustusi võetakse kuni

50 000 krooni ja varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja

muude varaliste kohustuste võtmise linnavalitsus. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja

muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. Kuna lepingu on

allkirjastanud linnapea eeskirjas määratletud pädevust ületades (volikogu otsuseta) ja lepingut ei ole

3(7)

hiljem heaks kiidetud, on leping tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja

selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja rõhutab, et sellel alusel

esitatud nõue eeldab aga hageja poolt alusetu rikastumise fakti ja tehtud tööde mahu tõendamist.

Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 36-42)

Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohtadega ja jääb hagiavalduses toodu juurde.

Hageja hinnangul on hagi alus tõendatud hagile lisatud dokumentidega. Kuna lepingus eneses on

toodud keskväljaku asfalteerimise hinnapakkumine, saab lepingut pidada terviklikuks dokumendiks.

Tööde kogumaksumuseks oli 790 895 krooni koos käibemaksuga. Eeltoodut kinnitab lepingus

märgitud hinnapakkumine, kostjale esitatud arve-saateleht ja üleandmis/vastuvõtu akt – kõigil on

tasumisele kuuluvaks summaks märgitud 790 895 krooni ja seetõttu tuleb lepingus märgitud töövõtu

hinda pidada lepingupoolte veaks. Kuivõrd kostja on arve-saatelehe alusel hagejale osaliselt makseid

tasunud, siis ei saa kokkulepitud summas olla kahtlust. Arve osalise tasumisega on kostja

aktsepteerinud arvel näidatud kogusummat. Hageja hinnangul on üleandmis/vastuvõtu akt käsitletav

dokumendina vaatamata sellele, et aktil ei ole märgitud tellija ega töövõtja nime ja akti

allkirjastamise kuupäeva. Akt on allkirjastatud, selles on selgelt näha tellija Kallaste Linnavalitsus ja

töövõtja OÜ Moreen. Samuti on aktis kirjas, et akt allkirjastati novembris 2008. Kuivõrd aktis on

eraldi välja toodud tehtud tööd etappide kaupa, siis saab kõnealuse akti alusel lugeda ka

ettevalmistavad ja kaetud tööd vastuvõetuks. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kaetud tööde akte, ei

muuda tööde üleandmis/vastuvõtu akti kehtivust. Hageja märgib, et temale jääb arusaamatuks kostja

väide, mille kohaselt ei ole kostja raamatupidamises arve-saatelehte, sest kostja on OÜ-le Moreen

teinud kuuel korral ülekandeid, viidates makse selgituses arve numbrile ja väljastamise kuupäevale.

Hageja arvates kinnitab eeltoodu arve-saatelehe 5211 olemasolu kostja raamatupidamises. Arve ei

ole tagantjärgi vormistatud. Asjaolu, et arvel on märgitud käibemaksumäär 20%, ei tõenda ega

kinnita arve tagantjärgi vormistamist. Hageja saatis kostjale arve posti teel. Fakti, et kostja on arve

kätte saanud enne detsembrit 2008, kinnitab kostja poolt 23.12.2008 tehtud ülekanne. Hageja on

seisukohal, et hagis esitatud viivise arvestus on põhjendatud. Kostjal oli tehtud tööde eest tasumise

kohustus peale tööde üleandmis/vastuvõtu akti allkirjastamist, mis käesoleval juhul tehti novembris

2008. Kostjale väljastatud arve koostamise kuupäevaks on 30.11.2008 ja maksetähtajaks 10.12.2008.

Kuna kostja on arve osaliselt tasunud ja sellega aktsepteerinud arvel märgitud tingimusi, siis on

hagis esitatud viivise arvestus põhjendatud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et leping on tühine

esindaja volituste puudumise tõttu. Kallaste linna põhimääruse kohaselt esindab linnapea Kallaste

linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud

pädevusele. Asjaolu, et Kallaste linnavara eeskiri seab linnapea esindusõiguse volitusele piirid, ei tee

sõlmitud lepingut tühiseks, sest OÜ Moreen ei olnud teadlik linnapeale kohalduvatest volituse

piirangutest.

Hageja esitas kohtule panga väljavõtted kostja poolt arve osalise tasumise kohta (tl 44-49).

28.03.2012 esitas hageja alltöövõtja AS Talter tööde üleandmise akti peatöövõtjale OÜ-le Moreen

ning selle alusel esitatud arve ning AS Talter poolt OÜ-st Geoprojekt tellitud tööde

teostusmõõdistuse (tl 100-102)

28.02.2011, 27.12.2011, 03.04.2012 ja 16.05.2012 kohtuistungid (tl 68, 87-88, 103-104, 127-132)

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hagi aluseks olevad

asjaolud on tõendatud nii dokumentaalsete tõendite kui tunnistajate ütlustega. Kostjal on osaliselt

täitmata ehituse töövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus, so 385 895 krooni ehk

24 663,19 euro ulatuses. Kuna lepingu kohaselt oli tehtud tööde eest tasumise tähtajaks 30.08.2009,

siis arvestab hageja viivist alates 31.08.2009. Viivis 03.04.2012 seisuga on 79 947,41 krooni, so

5109,57 eurot. Viivist on arvestatud ühes määras, so seadusjärgse määra minimaalseima määra järgi.

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagi vastuses esitatud seisukoha juurde, et

hageja nõude aluseks olev leping on tühine. Kostja ei vaidlusta enam pärast hageja poolt 16.05.2012

teostusjooniste üleandmist OÜ Moreen poolt tööde teostamise fakti. Kuivõrd ehitustöödega

kaasnevad dokumendid on töö lepingutingimustele ja ühtlasi ka seaduse nõuetele vastavuse

4(7)

eelduseks, siis saab lugeda töö üleantuks alates 16.05.2012. Kuna leping on tühine, peab kostja

hagejale tasuma vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kuid teostusjoonisel toodud andmetest

lähtudes ehk 238 m äärekivi paigaldamise eest. Seega on hageja nõue alusetu 62 m äärekivi

paigaldamise eest, mis rahalises väljenduses teeb 21 948 krooni (238 m × 300 krooni + käibemaks

18%). Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega esiteks seetõttu, et töö koos dokumentidega

üleandmine toimus 16.05.2012 ja seega ei ole kostja olnud tasumisega viivituses. Teiseks ei ole

viivisenõudel alust hageja enda vastuolulise ja ebakorrektse käitumise tõttu. Juhul, kui kohus peab

siiski õigustatuks viivist rakendada, siis palub kostja seda vähendada olulises ulatuses, kuna on

püüdnud otsida hagejaga kompromissi ning olnud valmis nõuetekohase dokumentatsiooni saamisel

faktiliselt teostatud tööde eest tasuma. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd

kostja on teinud korduvalt hagejale ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga, sh ettepaneku

esitada teostusmõõdistus, kuid hageja on sellest keeldunud. Samas esitas hageja teostusjoonise alles

16.05.2012. Kui hageja oleks esitanud dokumendid jaanuaris 2010 või kasvõi koos hagiga, siis oleks

olnud võimalik kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Eeltoodu õigustab poolte

menetluskulude enda kanda jätmist.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. 16.05.2012 kohtuistungil määras kohus jätkata poolte nõusolekul asja läbivaatamist kirjalikus

menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel (tl 132).

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

3. Kohtule esitatud lepingu (tl 10-13) kohaselt sõlmisid Kallaste Linnavalitsus (tellija e kostja) Jaak

Üpruse isikus ja OÜ Moreen (töövõtja) juhataja Juss Maureri isikus 17.11.2008 ehituse

töövõtulepingu nr 1 Kallaste linnas keskväljaku asfalteerimiseks (koos ettevalmistustööde ja

äärekivide paigaldusega) ning löökaukude remontimiseks vastavalt töövõtja hinnapakkumisele

summas 790 895 krooni (töövõtu hind 670 250 krooni, millele lisandub käibemaks 18% summas

120 645 krooni). Nimetatud leping allub võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-s 1 ette nähtud

regulatsioonile, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

4. Hageja väitel on OÜ Moreen täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö –

nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud osaliselt,

so 405 000 krooni ulatuses (tl 44-49). Töövõtja on 25.01.2010 loovutanud lepingust tuleneva nõude

kostja vastu CKE Inkasso OÜ-le (hageja) (tl 16).

5. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.

Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti.

6. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 385 895 krooni ja viivise arvestuse

kohaselt (tl 115) on 03.04.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 79 947,41 krooni.

7. Kohustuse täitmise nõude esitamise üheks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu. Kostja väitel on hageja nõude aluseks olev leping tühine puuduste tõttu esindusõiguses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille

piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Lepingu sõlmimisel on Kallaste Linnavalitsust

esindanud linnapea Jaak Üprus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1

kohaselt esindab linnapea linna seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud

5(7)

korras oma pädevuse piires. Sama põhimõte tuleneb veel KOKS § 50 lg 1 p-st 2 ja Kallaste linna

põhimääruse § 24 lg 1 p-st 2, mille kohaselt linnapea esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust

vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Tegemist on seega

seadusest tuleneva esindusõigusega (seadusjärgse esindusõigusega) TsÜS § 117 lg 2 tähenduses,

mille ulatus määratakse seadusega (TsÜS § 120 lg 1).

Kallaste Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr 106 kohaselt (tl 113) eelnes ehituse töövõtulepingu

nr 1 sõlmimisele hankekonkurss, mille parimaks pakkujaks kinnitati OÜ Moreen poolt tehtud

pakkumine summas 790 895 krooni koos käibemaksuga. Korraldusest nähtuvalt tuli Kallaste

linnapeal Jaak Üprusel sõlmida OÜ-ga Moreen töövõtuleping.

Kohus märgib, et välises suhtes (esindatav ja kolmas isik), mis reguleerib, milliste tehingute

tegemisel saab esindaja esindatavat esindada, on esindaja esindusõigus üldjuhul piiramatu, samas kui

sisesuhtes (esindatava ja esindaja vahelises suhtes) võidakse esindatavale ette näha olulisi piiranguid

esindusõiguse teostamiseks. Kostja väitel tuleneb linnale rahaliste kohustuste võtmisel piirang

Kallaste linnavara eeskirja §-st 11, mille lg 1 sätestab, et laenu ja muude varaliste kohustuste

võtmise otsustab üldjuhul linnavolikogu. Kui varalisi kohustusi võetakse kuni 50 000 krooni ja

varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja muude varaliste

kohustuste võtmise linnavalitsus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kuulub linnavolikogu

ainupädevusse laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta

eelarvega. Kohtu arvates ei mõjutanud ega piiranud vastavad sisesuhtest tulenevad piirangud

esindaja esindusõiguse ulatust välissuhtes, kuna sisesuhtest tulenevad piirangud ei kajastu

esindusõiguse aluseks olevas seaduses (TsÜS § 120 lg 1). Seega on sisesuhtest tulenevaid kohustusi

rikkuv esindaja (linnapea) tegutsenud tehingu tegemisel (OÜ-ga Moreen töövõtulepingut sõlmides)

esindusõiguse piires ning tema poolt esindatava nimel tehtud tehing kehtib esindatava suhtes.

8. Tellija peamiseks kohustuseks on VÕS §-s 637 väljendatud tasu maksmise kohustus töövõtjale.

Lepingu p 4.1 järgi tasub tellija töövõtjale üleandmis-vastuvõtmis aktiga tehtud tööde eest peale

tööde üleandmis-vastuvõtmis akti aktsepteerimist hiljemalt 30.08.2009.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda

ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS

§ 637 lg 4). Töö vastuvõtmine eeldab tellijapoolset tahteavaldust.

Kohtule esitatud tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu akti nr 1 (tl 14) kohaselt on tellija töö vastu

võtnud novembris 2008, allkirjastades akti. Kuna kostja on tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu akti

allkirjastanud, siis kinnitab kostja allkiri aktil tema tahteavaldust töö vastu võtta. 16.05.2012

kohtuistungil (tl 127-132) kinnitasid tunnistajatena üle kuulatud lepingupoolte esindajad Juss Maurer

ja Jaak Üprus, et kokkulepitud töö teostati pärast lepingu sõlmimist peaaegu kahe nädala jooksul,

võeti seejärel pretensioone esitamata lepingu allkirjastanud isikute poolt vastu, misjärel esitas

OÜ Moreen kostjale lepingukohase arve, mida kostja asus poolte kokkuleppel osamaksetena täitma,

tehes seda kuni linnavõimu vahetuseni Kallaste linnas. Tunnistajate ütluste kohaselt toimus

samaaegselt töö vastuvõtmisega ka töö juurde kuuluvate dokumentide üleandmine. Kohtul ei ole

alust tunnistajate ütlustes kahelda. Tunnistajate ütlusi kinnitavad tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu

akt nr 1 (tl 14), 30.11.2008 koostatud arve-saateleht 5211 (tl 15) ja maksekorraldused ajavahemikus

23.12.2008 kuni 10.07.2009 (tl 44-49) kostja poolt OÜ-le Moreen lepingu täitmiseks teostatud

ülekannete kohta.

Vaidlust ei ole selles, et Kallaste keskväljakul teostas töid alltöövõtjana AS Talter. Kohtule esitatud

tehtud tööde akti (tl 100) kohaselt andis alltöövõtja peatöövõtjale tehtud töö (sh keskväljaku

ettevalmistustööd koos asfalteerimise ja äärekivide paigaldusega) üle 25.11.2008, mis omakorda

kinnitab tellitud töö valmimist novembris 2008. Arvelt nr T 435/3310 (tl 101) nähtub, et töö on

teostatud täies mahus ning peatöövõtjal alltöövõtjale tehtud töö suhtes pretensioone ei ole.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on

õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg-le 1.

6(7)

9. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.

Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine

on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus

on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine.

10. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist 385 895 krooni ulatuses (790 895 – 405 000)

vastavalt hinnapakkumisele (lepingu p-s 3) ja tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu akti alusel

väljastatud arvele. Kohtu arvates kuulub hageja tasunõue rahuldamisele osaliselt.

16.05.2012 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AS Talter projektijuht Benno Paasi ütluste

kohaselt teostati keskväljakul töid OÜ Geoprojekt teostusmõõdistuse alusel. Mõõdistus tehti

töömahu teadasaamiseks, selle alusel tehti tööd ja esitati arve peatöövõtjale. Kallaste keskväljaku

äärekivi ja asfaltkatte teostusmõõdistusest (tl 122-123, 102) nähtuvalt paigaldati keskväljakule suurt

äärekivi 102 m ja väikest äärekivi 136 m, kokku seega 238 m. Samas mahus on peatöövõtjale töid

teostanud ka alltöövõtja (tl 100), kuid OÜ Moreen on lepingu p-s 3 näidatud hinnapakkumises (tl 11)

ja tehtud tööde üleandmis/vastuvõtu aktis (tl 14) märkinud äärekivide paigalduse mahuks 300 jm

ühikuhinnaga 300 krooni. Lepingupoolte esindajad, tunnistajatena üle kuulatud Juss Maurer ja Jaak

Üprus, on kinnitanud 16.05.2012 kohtuistungil, et tegemist on vastuoluga, millele pooled ei ole enne

tähelepanu pööranud.

Töövõtuleping on tasuline leping, kuid töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu vaid tehtud töö eest.

Kohus on seisukohal, et hageja tasunõue on õiguslikult põhjendatud teostusmõõdistuses näidatud

mahus, mis vastab tegelikult tehtud tööde mahule. Eeltoodust tulenevalt kujuneb äärekivide

paigalduse maksumuseks 71 400 krooni (238 m × 300 krooni), millele lisandub käibemaks 18%

(12 852 krooni), kokku seega 84 252 krooni hageja poolt nõutud 106 200 krooni asemel

(300 m × 300 krooni + käibemaks 18%). Seega on hageja nõudnud kostjalt alusetult 21 948 krooni

hüvitamist (106 200 – 84 252). Kohtu põhjendustest lähtuvalt on hagejal kostja vastu

töövõtulepingust tulenev tasunõue summas 363 947 krooni (790 895 – 21 948 – 405 000), so

23 260,45 eurot.

11. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes kostjalt

nii sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Hageja viivise arvestuse (tl 115) kohaselt on 03.04.2012 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 79 947,41 krooni ehk 5109,57 eurot. Hageja on viivist arvestanud

alates 31.08.2009, lähtudes võlgnetavast summast 385 895 krooni ja viivise määrast 8% aastas

(0,0219% päevas), kuigi seadusjärgne viivisemäär on vaidlusalusel perioodil olnud ka kõrgem.

Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega, kuid palub juhul, kui kohus peab siiski õigustatuks viivist

rakendada, vähendada seda olulises ulatuses, kuna on püüdnud otsida hagejaga kompromissi ja

olnud valmis nõuetekohase dokumentatsiooni saamisel faktiliselt teostatud tööde eest tasuma.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu p-st 4.1 nähtub, et tellija Kallaste Linnavalitsus kohustus töövõtjale OÜ-le Moreen tasuma

üleandmis-vastuvõtmis aktiga tehtud tööde eest peale tööde üleandmis-vastuvõtmis akti

aktsepteerimist hiljemalt 30.08.2009. Kohus on tuvastanud, et tehtud tööd võeti vastu novembris

2008, misjärel esitas OÜ Moreen 30.11.2008 kostjale arve-saatelehe 5211, mille alusel on kostja

ajavahemikus 23.12.2008 kuni 10.07.2009 teinud töövõtjale lepingu täitmiseks ülekandeid kokku

kuuel korral kogusummas 405 000 krooni. Seega on kostja oma lepingulise kohustuse – maksta

7(7)

tehtud töö eest tasu – täitnud üksnes osaliselt, rikkudes sellega lepingut, mistõttu on hageja pärast

maksetähtaja möödumist lisaks lepingu täitmisele õigustatud viivist nõudma.

Lepingust tulenevalt jäi kostja oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse 31.08.2009. Kuna

hagimenetluses leidis tuvastamist, et kostja võlgneb hagejale lepingujärgse tasuna 363 947 krooni,

siis on kostja olnud rahalise kohustuse täitmisel 363 947 krooni maksmisega viivituses 947 päeva

(31.08.2009 kuni 03.04.2012), mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

75 480,06 krooni (363 947 × 947 × 0,0219%), so 4824,06 eurot.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nimetatud sättest tuleneb, et

kohus võib võlgniku taotlusel vähendada ebamõistlikult suurt viivist, kaaludes seejuures võlgniku ja

võlausaldaja huve. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtumenetluses väitnud, et tasumisele kuuluv

viivis on ebamõistlikult suur. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul loetud ülemäära suureks

viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Antud juhul on põhinõue 23 260,45 eurot ja

viivisenõue 4824,06 eurot, mis on ligi viis korda väiksem põhinõudest. Kohtu arvates ei ole tegemist

ebamõistlikult suure viivisega. Hageja on kogu viivituses oldud perioodil arvestanud viivist

seadusjärgse määra minimaalses määras (8% aastas).

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Viivise põhieesmärgiks on

rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine

ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on

sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt

hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 23 260,45 eurolt alates

04.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet

kokku põhinõude suurusega.

12. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kokkuvõttes hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

summaks 28 084,51 eurot (23 260,45 eurot põhinõude ja 4824,06 eurot sissenõutavaks muutunud

viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise seadusjärgses määras

alates 04.04.2012 kuni põhinõude 23 260,45 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba

sissenõutavaks muutunud ja lisanduv viivis) ei või ületada põhinõuet.

13. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi osalist rahuldamist arvestades seisukohal, et hagi

esitamisel tasutud riigilõivust tuleb 94% jätta kostja ja 6% hageja kanda (kohus rahuldas

24 663,19 euro suuruse põhinõude 23 260,45 euro ulatuses) ning poolte muud menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

Kohtunik