2-11-33982/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-33982 Tsiviilasi

K M M hagi V M vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. märtsi 2012 otsus Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses 4032 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K M M (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M R Kostja V M (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiina Pill Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta V M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 12.03.2012 otsus muutmata. 2. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad V M kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

Tsiviilasi nr 2-11-33982

2

Harju Maakohtu menetluses oli K M M hagi V M vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga koos ning ei täida oma ülalpidamiskohustust kostja ees. Hageja elab oma ema M Rga. Kostja on lubanud tasuda hageja ülalpidamiseks elatist 192 eurot kuus, kuid ei ole kordagi oma lubadust täitnud ega muul moel hageja ülalpidamises osalenud. Arvestades hageja vajadusi ja ülalpidamiskulusid ning kostja lubadust tasuda 192 eurot kuus, palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 192 eurot kuus alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist 2 304 eurot.

Kostja vaidles elatise nõudele tagasiulatuvas osas vastu, kuna hageja oli enne hagi esitamist ja kostja kinnipidamist, s.o 28.04.2011, kostja ülalpidamisel. Hageja ja hageja seaduslik esindaja elasid koos kostjaga xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxx . M R ei omanud töökohta ega sissetulekut ja seega kõik hageja ülalpidamiseks vajaliku tagas kostja. Samuti ei nõustu kostja hageja igakuise elatise nõudega summas 192 eurot, kuna selline summa ei vasta hageja tegelikele vajadustele.

Kostja palus kohtul arvestada elatise summa kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja peeti kahtlustatavana kinni kuriteos 27.04.2011 ning kostja viibib alates sellest ajast eeluurimisvanglas. Kinnipidamise tõttu on kostja kaotanud oma töökoha ning seoses kinnipidamisega puuduvad kostjal võimalused hageja ülalpidamiseks. Hagi rahuldamine täies ulatuses paneks kostjale suure majandusliku koorma, kostjal ei oleks võimalik naasta tavapärase elurütmi juurde ning integreeruda ühiskonda. Kostjal puuduvad säästud, sissetulek, ta peab maksma igakuiselt pangalaenu 150 eurot, hetkel maksab pangalaenu kostja ema.

Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et M R ja V M alaealine laps K M M elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt tunnistati kostja 27.10.2011 Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 118 p 2 järgi ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kolm aastat ja neli kuud vangistust.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse ning tagasiulatuva elatise osas. Kohus on seisukohal, et tegemist on ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Hageja seadusliku esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis kostja teatud summasid hageja ülalpidamiseks ajal, kui nad elasid koos, s.o kuni august 2010. Pärast seda kostja hagejale ülalpidamist andnud ei ole. Kostja 06.09.2011 kohtule esitatud vastuväited selle kohta, et hageja oli enne hagi esitamist ning enne kostja kinnipidamist 28.04.2011 kostja ülalpidamisel, on tõendamata. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks hageja ülalpidamine perioodil 18.07.2010 kuni 18.07.2011. Kooskõlas lapse huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt elatis 192 eurot kuus. Hageja vajadused nimetatud summa väljamõistmiseks on tõendamata.

Käesoleval juhul puuduvad PKS § 102 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja karistuse kandmine kinnipidamisasutuses ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Nähtuvalt Harju Maakohtu 27.10.2011 otsusest pani kostja kuriteod toime hageja ja hageja seadusliku esindaja suhtes ning hageja seaduslik esindaja on kuritegude tagajärjel kaotanud töövõime 70% ulatuses ning talle on määratud II invaliidsusgrupp. PKS §116 lg 1 alusel on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ja oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja ülalpidamiskulud suuremas osas või täielikult hageja seadusliku esindaja kanda ning vähendada kostja ülalpidamiskohustust või vabastada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult kinnipidamisasutuses viibimise ajaks.

Tsiviilasi nr 2-11-33982

3

Kostja esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kostjal vara ega regulaarset sissetulekut ning kostja laenu tagasimaksed lõppevad 2011 aasta lõpul. E- kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kinnisasi asukohaga xxxxxx, xxxxx xxxx xxxx xxx . Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole varatu.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 ja 23.08.2010 määruse kohaselt oli töötasu alammääraks 2010 ja 2011 aastal 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so 19.07.2011 kuni 31.12.2011 summas 139,01 eurot ning alates 01.01.2012 summas 145 eurot. Tagasiulatuvalt perioodi 18.07.2010 kuni 18.07.2011 eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis kogusummas 1668,12 eurot (12 x 139,01 eurot).

Apellatsioonkaebus Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ning vaidlustab selle täies ulatuses. Maakohus on kohaldanud valesti PKS §-i 102. Vaadelaval juhul ei ole kohus pidanud põhjendatud aluseks elatise vähendamisel kinnipidamisasutuses viibimise fakti. Kohus on jätnud oma sellekohase arvamuse kohtuotsuses põhjendamata. Kostja on seisukohal, et kinnipidamisasutuses viibimise fakt võib olla aluseks elatise väljamõistmisel vähendada elatist alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Samuti, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, tulnuks kohtul otsuse tegemisel arvestada ka sellega, et hagejal oli reaalne võimalus elatise küsimiseks oma vanavanematelt. Kohus on oma otsuses viidanud, et kostjal on korter ja seega on kostjal vara. Selline kohtu käsitlus on vale ja korteri olemasolu ei tähenda, et kostjal oleks võimalus vaadeldaval juhul kohtuotsust täita. Esiteks on selle korteri puhul tegemist kostja elukohaga. Teiseks on kostja elukoha soetamiseks võtnud laenu ning laenukohustused tuleb kostjal katta ka täna.

Kohus on rikkunud menetlusnormi, andmata kostjale võimalust oma kõigi väidete tõendamiseks. Kohus teatas pooltele, et lahendab asja otsusega kirjalikus menetluses ja samal päeval tegi ka kohtuotsuse, jättes pooltele andmata võimaluse oma väidete tõendamiseks muude tõenditega olukorras, kus kohus otsustas kostja taotlusi mitte rahuldada. Nimelt esitas kostja kohtule taotluse dokumentide väljanõudmiseks pangalt ja tööandjalt. Kohus, otsustades asja lahendada kirjalikus menetluses, ei lahendanud neid taotlusi enne otsuse tegemist, vaid jättis need dokumendid välja nõudmata ja märkis alles kohtuotsuses, et need oleks saanud esitada lepinguline esindaja. Kohtu poolt kostja taotluste lahendamata jätmine kirjalikus menetluses ebaseaduslik ning halvendanud kostja positsiooni oma tõendamiskohustuse täitmisel.

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks puuduvad alused, see tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega väljamõistetava elatise suuruse kohta. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus õigesti kostjal muu vara olemasolust ja leidis seetõttu, et kostja on suuteline ülalpidamiskohustust kandma. Olenemata asjaolust, et kostjal sissetulekud kinnipidamisasutuses viibimise ajal puuduvad, tuleb korteri olemasolu elatise

Tsiviilasi nr 2-11-33982

4

väljamõistmisel arvestada. Kuigi elatise vähendamine alla PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PkS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealise lapse elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PkS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2 lause 3). Arvestades asjaolu, et kostja kannab karistust vägivallateo eest oma lapse ja lapse ema vastu, kostjal on vara korteri näol, oleks antud asjaoludel elatise alla miinimummääras väljamõistmine põhjendamatu ja ebaõiglane.

Kostja ei ole kohtu ette toonud elatise alla miinimummäära vähendamist tingivaid asjaolusid. Kostja on selgitanud, et korteri laenumakseid tasub tema ema ja laenude tagasimaksed lõpevad aasta lõpul (maakohtu protokoll tl 46). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma (PkS §102 lg-s 1 sätestatud üldine eeldus). Ka PkS § 102 lg 2 lausest 2 tulenevalt järeldub, et elatist alla miinimummäära välja mõista ei saa. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei annaks kostjale kuuluvate vahendite (korteriomand) realiseerimine elatise miinimummääras maksmise võimalust. Kostja väide, et korteriomandi väärtus on väiksem pangalaenu suurusest, on tõendamata ja esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Kostja uute väidete esitamist põhistanud ei ole ja seetõttu ringkonnakohus nendega arvestada ei saa (TsMS § 652 lg 4). Kuigi PkS § 102 lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile.

Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes lahendamata enne otsuse tegemist kostja taotlused laenulepingu, maksegraafiku ja andmete väljanõudmiseks, samuti kostja töölepingu väljanõudmiseks. Maakohus ei lahendanud eelistungitel vastavaid taotlusi ja teatas otsuse kuulutamise aja otsuse kuulutamise päeval. Otsuses leidis maakohus, et kostja esindajal on vastavad tõendid võimalik endal hankida ja jättis sellega tõendite väljanõudmise taotlused sisuliselt rahuldamata. Nimetatuga jäeti kostja ilma võimalusest tõendid iseseisvalt hankida. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud aga nimetatud menetlusõiguse rikkumine kaasa ebaõiget kohtuotsust. Mis puudutab laenulepingut ja selle lisasid, siis laenukohustuse olemasolu hageja ei vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et kostja kinnitusel tasub laenumakseid (suuruses 150 eurot) ema, polnud nende ja varakindlustuse suuruse tõendamine oluline. Samuti ei vaidlustanud hageja asjaolu, et kostjaga on tööleping seoses tema kinnipidamisega lõpetatud ja sellest tulenevalt vastavad töised sissetulekud puuduvad. Apellatsioonkaebusele pole apellant muid tõendeid lisanud ja nende vastuvõtmist taotlenud.

Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-11-33982

5

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm