3-11-2084/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2084 Haldusasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. septembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heiko Vardja määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. septembri 2011. a määrus muutmata. 2. Jätta rahuldamata Heiko Vardja taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 3. Jätta läbi vaatamata Heiko Vardja taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 29.08.2011 saabus Tartu Halduskohtule kinnipeetava Heiko Vardja kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming mis seisnes selles, et kaebuse esitaja poolt 17.08.2011 samas vanglas kinnipeetavale M.L. saadetud kiri viidi vanglaametnike poolt 19.08.2011 otse M.L. le, mitte ei saadetud seda Eesti Posti vahendusel (puudub sellekohane tempel ümbrikul). Kaebaja leidis, et eeltooduga ei ole tagatud tema õigus edastatava sõnumi saladusele. Kaebusega taotletakse eeltoodud toimingu osas tuvastada selle õigusvastasus ja

2 põhiseadusele (§ 43) mittevastavus. Halduskohus esitas 05.09.2011 järelepäringu Tartu Vanglale. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 09.09.2011. a e-kirjas, et H. Vardja ei ole vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kohustamise nõudes ning vanglale ei ole arusaadav, milline on H. Vardja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel ja milliseid tema õigusi on rikutud. H. Vardja sai kirja saata kaaskinnipeetavale, see võeti vastu ning edastati kaaskinnipeetavale. Ei ole arusaadav, kuidas kirja saatmine läbi Eesti Posti kaitseb sõnumisaladust paremini, kui kirja võimalikult kiire ja vahetu üleandmine teisele kinnipeetavale, kes asub samas vanglas. Vangla selgitas, et ka Eesti Posti kaudu saatmisel antakse kiri üle vanglateenistusele, kes edastab kirja Eesti Postile ning kirja annab adressaadile kätte uuesti vanglateenistus, kes avab kirja adressaadi juuresolekul.

2. Tartu Halduskohus tagastas 15.09.2011. a määrusega H. Vardja kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt asus halduskohus seisukohale, et antud asjas puudub kaebajal põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue Tartu Vangla tegevusele seonduvalt sellega, et kaebaja poolt 17.08.2011 samas vanglas asuvale kinni peetavale saadetud kiri viidi vanglaametnike poolt 19.08.2011 otse M.L. le, mitte ei saadetud seda talle Eesti Posti vahendusel. Sõnumisaladuse kaitsmise seisukohast ei ole erinevust, kas ühe kinnipeetava poolt teisele samas vanglas asuvale kinnipeetavale adresseeritud kiri toimetatakse adressaadile kätte vanglaametnike poolt vahetult või Eesti Posti vahendusel. Ka Eesti Posti kaudu saatmisel antakse kiri kõigepealt üle vanglateenistusele, kes edastab kirja Eesti Postile ning hiljem annab vanglateenistus kirja (kui see on adresseeritud sama vangla kinnipeetavale) uuesti kätte kirja adressaadile, avades selle enne ja võttes sealt ära keelatud esemed. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VangS § 29 lg 4 sätestab, et keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Antud asjas on kinnipeetav saatnud kirja teisele kinnipeetavale samas vanglas, kiri on vanglatöötaja poolt edasi toimetatud ja kätte antud adressaadile ning pole tuvastatud sõnumisaladuse rikkumist ega VangS § 29 lg 1 rikkumist. Eesti Posti kaudu kirja saatmine ei taga sõnumisaladuse hoidmist kuidagi teisiti kui selle vahetu kätteandmine samas vanglas asuvale kinnipeetavale vanglatöötaja poolt. Vangla ei ole rikkunud õigusnorme kirja edasitoimetamisel ühelt sama vangla kinnipeetavalt teisele, kaebus on ainetu ja perspektiivitu, kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks ning samuti ei ole vangla oma käitumisega riivanud kaebaja põhiõigusi. HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. H. Vardja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 15.09.2011. a määruse ja teha uue määruse, millega määruskaebus rahuldada ja võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on ka kaebaja poolt M.L. le varem saadetud kirjad jõudnud adressaadini ilma postitemplita ja seetõttu oli kaebajal alus kahtlustada sõnumi saladuse rikkumist. Samuti on vangla julgeolekuosakonnal kindlasti kasutuses arvutiprogramm, mis pakib kirja lahti ja ka seetõttu on alust kahtlustada sõnumisaladuse rikkumist vangla poolt, kui

3 kirjad antakse samas vanglas kohe üle vanglaametniku kaudu. Rikutud on vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 49, mis ütleb, et väljaminev kiri postitatakse. Postitamine ei tähenda kindlasti seda, et vanglateenistuja toimetab ise posti kätte. Määruskaebusele lisatud taotluses palus H. Vardja määrata talle ka riigi õigusabi advokaadi näol, sest ta soovib oma õigusi kaitsta. Hilisemalt täpsustas H. Vardja, et ta soovib riigi õigusabi saada tema esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks, et tagada sõnumisaladuse kaitse Tartu Vanglas sellega, et kõik kirjad edastataks Eesti Posti kaudu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Tartu Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtusse pöördumise aluseks on isiku õiguste rikkumine. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada toimingut, mis ei riku tema õigusi. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ning kaebus halduskohtule saab esitada üksnes see isik keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Kui kohus leiab, et vaidlustatud toiming ei riku isiku õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu seaduslikkust. Kinnipeetava õigus kirjavahetusele tuleneb VangS §-st 28, samas sätestab selle paragrahvi lõige 1, et kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. H. Vardja poolt viidatud VsKE normid, mida vastustaja on väidetavalt rikkunud, ei saanud rikkuda kaebaja õigust pidada kirjavahetust. Kinnipeetaval puudub õigust nõuda, et tema poolt saadetavad kirjas edastatakse kindlasti läbi AS-i Eesti Post, kuna vangla võib otsustada ka postiteenuse osutajat vahetada. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda, et tema poolt saadetav kiri postitataks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vanglateenistuse ametnikule edastamisest ning õigus nõuda, et temale saadetud kiri oleks edastatud temale 7 tööpäeva jooksul vanglasse saabumisest alates. H. Vardja sai kirja saata ning adressaat sai kirja kätte. Seega on halduskohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud, kuna kaebus on ilmselgelt sisutu ja perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.09.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ning H. Vardja määruskaebus rahuldamata. 6. Põhiseaduse (PS) § 43 sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isikuliselt on PS §-s 43 sätestatud õigus sõnumite saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavatele. PS §-s 43 peetakse silmas ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p 16). Erialakirjanduse käsitluse järgi sisaldab sõnum teavet isiku mõtete, veendumuste, arvamuste, kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida isik soovib jagada vaid valitud suhtluskaaslastega. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kuulub sõnumi sisu sõnumite saladuse esemelisse kaitsealasse (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-43-11, p 12). 7. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed,

4 mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seejuures võib kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2). VSKE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 25.06.2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes PS §-i 43 järgides. 8. VsKE § 49 sätestab, et väljaminev kiri postitatakse, vanglateenistujale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul. Kinnipeetavale saadetud kiri edastatakse talle allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul (VSKE § 50 lg 1). VangS § 29 lg 21 kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav kirjavahetust peab. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi eesja perekonnanimi, aadress ja kirja saatmise aeg. 9. H. Vardja väitel on Tartu Vangla tema õigust sõnumi saladusele rikkunud sellega, et vanglaametnik toimetas samas vanglas viibivale kinnipeetavale saadetud kirja adressaadile kätte vahetult, postiteenust kasutamata. Tartu Vangla ja Tartu Halduskohus on asunud seisukohale, et postiteenuse kasutamine ei taga tõhusamalt õiguse sõnumi saladusele kaitset kui vanglatöötajate poolt kirja vahetu üleandmine adressaadile, kes asub samas vanglas kirja saatjaga. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, sest ka postiteenuse osutaja kaudu vanglasse saabuvad kirjad võtab algselt vastu vanglaametnik ning postiteenuse osutajal puudub võimalus anda kiri adressaadile ise üle. Seega kontrollitakse vanglaametnike poolt kinnipeetavatele adresseeritud kirju ühtmoodi nii eespool kirjeldatud vahetul üleandmisel ja ka siis, kui kiri saabus vanglasse postiteenuse osutaja kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et vanglaametnike poolt samas vanglas viibivale kinnipeetavale adresseeritud kirja vahetu üleandmisega oleks rikutud H. Vardja õigust sõnumi saladusele.

H. Vardja väide, et Tartu Vangla kasutab vahetult üleantavate kirjade puhul arvutiprogrammi, mis „pakib“ kirjad lahti, on paljasõnaline.

10. H. Vardja viitab määruskaebuses ka sellele, et Tartu Vangla on rikkunud VSKE §-i 49, jättes väljamineva kirja postitamata.

Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud säte kohaldub väljaminevatele kirjadele, st kirjadele, mille adressaadid asuvad väljaspool selle vangla territooriumi, kust kiri välja saadeti. Käesoleval juhul asus kirja adressaat samas vanglas.

11. Mis puudutab H. Vardja taotlust riigi kulul esindaja määramiseks, siis selles osas leiab ringkonnakohus, et kaebajale riigi õigusabi andmiseks puudub käesoleval juhul alus tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg-st 1. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on H. Vardja võimeline ise oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsma. H. Vardja on esitanud ringkonnakohtule juba ise määruskaebuse ja käesoleval hetkel otsustab ringkonnakohus üksnes selle üle, kas halduskohus tagastas H. Vardja kaebuse põhjendatult või mitte. Halduskohtule esitatud kaebust ei ole

5 menetlusse võetud, mistõttu ei lahenda ringkonnakohus seda ka sisuliselt ning määruskaebemenetluses ei toimu kohtuistungit, millest riigi kulul määratud esindaja võiks kaebaja õiguste kaitse eesmärgil osa võtta. Ringkonnakohus ei näe eeltoodust tulenevalt seega võimalust, et riigi õigusabi määramine kaebajale võiks kuidagi täiendavalt aidata kaasa määruskaebuse menetlemisele ringkonnakohtus. Seetõttu jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata.

12. Taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku eluvõi asukohajärgsele maakohtule. Kuna H. Vardja viibib Tartu Vanglas, oleks sellekohane taotlus tulnud esitada Tartu Maakohtule. Tartu Ringkonnakohtul puudub seega pädevus sellise taotluse osas riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul puudub ka alus edastada see taotlus RÕS § 10 lg 7 järgi maakohtule, sest taotlusest ei nähtu reaalset vajadust ega põhjust sel alusel – isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine - riigi õigusabi saamiseks.

Einar Vene Agu Timmi

Maili Lokk