3-10-2298/27 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2298 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 22. augustil 2010 Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud kaebuse, milles palus talle Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõista 18 000 kr (1150,41 euro) suurune hüvitis. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi Viru Vangla direktori 24. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 6-3/561-D ebaõiglaselt 13-ööpäevase kartserikaristusega. Kartserikaristusega tekitati kahju kaebaja tervisele, sest kartseris tekkis kaebajal gastriit, maohaavand, seedetrakti haigus ja hemorroid.

2. Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub kaebajale kahju hüvitamiseks alus, sest avaliku võimu kandja ei ole tegutsenud õigusvastaselt ning ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja viibis kartseris kehtiva ning õiguspärase käskkirja alusel ja kandis karistust kartseris, mis vastas vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1, justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 6 lg-tes 2 ja 6 ning § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kuna kartserikambri tingimused vastavad nõuetele, siis ei saanud kartserikambris viibimine 13 ööpäeva jooksul tekitada kaebajale tervisekahjustusi. Meditsiinilise õiendi kohaselt tekkisid kaebajal esinenud kroonilise iseloomuga terviseprobleemid juba enne kartserisse paigutamist.

3. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles sisuliselt palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus põhjendamata, selles on märgitud vale kaebuse esitamise aeg. Ebaõige ja tõendamata on halduskohtu seisukoht, et A. Streltsovi haigused on XXXX ja esinesid juba enne kartserikaristust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

6. Riigikohus on kuni 31.detsembrini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3- 1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ka kehtiva redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. novembri 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).

7. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesolevat kaebust pidada perspektiivituks. Halduskohus on A. Streltsovi kaebuse sisuliselt lahendanud ja selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus ei näe apellatsioonkaebuse pinnalt asjaolusid, mis võiksid anda alust halduskohtu otsuse muutmiseks.

A. Streltsov taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema õigusvastse karistamisega 13- ööpäevase kartserikaristatusega ning kartserisse paigutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjuga.

A. Streltsovi karistati Viru Vangla direktori 24. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 6-3/561-D selle eest, et olles vahistatu staatuses ei täitnud ta vanglaametniku korraldust seista loenduse ajal voodi kõrval. Seega rikkus kaebaja Viru Vangla kodukorra p 7.3 ja p 8.1.1 ning VangS § 67 p

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et distsiplinaarmenetluse materjalidega on kaebaja süü tõendatud. Seda, et kaebaja talle süüks pandud teo toime pani kaebaja ei eita, kirjutades distsiplinaarmenetluses antud seletuskirjas muuhulgas, et ta seisab ainult siis, kui tema seda tahab, aga mitte kui keegi seda soovib ning oma tahte vastaselt ei tee ta midagi (tl 62). Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine tähendab vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumist ning võib olla õigustatud üksnes juhul, kui tegemist on ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele vastava korraldusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul ei vastanud A. Streltsovile antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna ei esinenud ühtegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolu. Korralduse täitmata jätmine oli antud juhul põhjustatud kaebaja soovimatusest vanglaametnike korraldusi täita. Niisuguse teo eest karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane ning karistamisel järgiti kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus seletuse andmiseks, karistus on määratud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning on proportsionaalne. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele (HMS § 54) ja on motiveeritud.

Alusetu on väide, et ebaõige ja tõendamata on halduskohtu seisukoht, et A. Streltsovi haigused on kroonilised ja esinesid juba enne kartserikaristust. Halduskohus on otsuse p-s 18 leidnud, et karistuse kandmise tingimused ja kartserikambrid Viru Vanglas vastasid nõuetele. Toimikus on olemas fotod Viru Vangla kartserikambrist (tl 69-71). Samuti on halduskohus tuginenud Viru Vangla meditsiinilisele õiendile (tl 68), mille kohaselt kaebas A. Streltsov

1. aprillil 2010 XXXX üle ning 8. aprillil 2010 XXXX esineva valu üle. Ringkonnakohtul puudub alus nimetatud tõendites kahtlemiseks. Seega ei ole halduskohtu seisukoht, et A. Streltsovi haigused on XXXX ja esinesid juba enne kartserikaristust tõendamata ning õige on halduskohtu järeldus, et kaebajal esinesid terviseprobleemid juba enne kartserisse paigutamist.

8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust väited, et halduskohus ei saanud tagastada

A. Streltsovi 24. augustil 2010 esitatud kaebust 31. mail 2010. Halduskohus tagastas 31. mai 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1211 tõepoolest A. Streltsovi 10. mail 2010 halduskohtusse saabunud kaebuse, milles A. Streltsov taotles samuti Viru Vangla direktori 24. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 6-3/561-D tekitatud kahju hüvitamist. Kuid selles asjas oli kaebus esitatud enne, kui möödunud oli A. Streltsovi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg. Seetõttu oli A. Streltsovil antud asjas kaebuse esitamise ajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Antud määrus on jõustunud, kuna halduskohus ei võtnud sellele määrusele esitatud määruskaebust 6. septembri 2010. a määrusega menetlusse ning määruskaebuse menetlusse mittevõtmise määrust A. Streltsov ei vaidlustanud. Asjaolu, et

A. Streltsov oli vahepeal esitanud halduskohtusse samasisulise kaebuse (haldusasi nr 3-10- 2298), ei mõjutanud halduskohtu määruse jõustumist haldusasjas nr 3-10-1211 ning ei kahjustanud kuidagi A. Streltsovi õigusi. Kaebuse tagastamine haldusasjas nr 3-10-1211 ei võtnud A. Streltsovilt võimalust pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist uuesti halduskohtu poole pöörduda.

9. Eeltoodust tulenevalt on A. Streltsovi apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning see tuleb HKMS § 187 lg 3 p-i 5 alusel tagastada.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene