2-12-20743/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-12-20743

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Otsuse kuupäev 18.06.2012

Tsiviilasja number 2-12-20743

Hagi hind 1263,07 €

Tsiviilasi

IK vs VK elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: IK (isikukood XXX); Hagejate seaduslik esindaja: AK (isikukood XXX) Kostja: VK (isikukood XXX)

Menetlus kirjalik

Menetlustoiming Lõpplahend

Resolutsioon

Tsiviiltoimik 2-12-20743

- 2 -

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista VK (isikukood XXX) poja IK (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, tagasiulatuvalt alates 28. maist 2011, poja ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).

3. Anda IK seaduslikule esindajale AK (isikukood XXX) õigus käsutada elatusraha, milline on välja mõistetud VK lapse IK ülalpidamiseks.

4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Asjaolud, menetluse käik, kohtuotsuse põhjendused

Hageja esitas 28.05.2012 kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 25.05.2011 kuni XXX, õppimise korral kuni XXX, miinimummääras, so pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagiavalduse kohaselt abiellusid AK ja VK XXX. XXX sündis abielust poeg I, kes elab oma ema juures aadressil XXX Tallinnas. Novembris 2010 kooselu lõppes ning 28.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-37108 abielu lahutati. Hageja seaduslik esindaja on arvel Eesti Töötukassas alates 29.02.2012, mille kinnituseks on kohtule esitatud Eesti Töötukassa otsuse koopia. Hagi esitamiseni ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatist andnud. Alates novembrist 2010 elab kostja perekonnast lahus. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja igakuise elatise miinimummääras tagasiulatuvalt alates 25.05.2011. Kohus võttis hagi menetlusse 29.05.2012. Kostja on 14.06.2012 saadetud vastuses kirjutanud järgmist: Kostjal puuduvad vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ning menetleb seda. Kostja soovis leida hageja esindajaga kontakti, et leppida kokku hagejale

Tsiviiltoimik 2-12-20743

- 3 - elatise tasumise üksikasjades. Selle eesmärgiga helistas ta hageja esindajale korduvalt, et küsida tema pangakonto numbrit elatise ülekandmiseks. Kahjuks ainus variant, millega oli hageja esindaja nõus, oli tema kindel soov esitada vastav hagi kohtusse. Elatise tasumise kohtuvälise kokkuleppe alusel lükkas hageja esindaja tagasi täielikult. Seega leiab kostja, et käesolev hagi jõudus kohtusse üksnes hageja esindaja soovil ning kostja igasugused katsed leida kohtuväline lahendus on seega ammendatud. Käesoleval ajal on kostja töötu, seda oli ta ka abielu lahutamise ajal. Tunnistades oma vastutust elatise tasumiseks teatab kostja, et hetkel puuduvad tal sissetulekuallikad ning ta elab oma emaga viimase kulul. Samas otsib kostja tööd pidevalt ning alustab hagejale elatise tasumist esimesel võimalusel kui hakkab regulaarset töötasu saama. Selleks on vaja tal teada hageja esindaja pangakonto numbri. Kostja palub elatis välja mõista hagi esitamise ajast mitte tagasiulatuvalt, kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 28.08.2028. Lähtudes kostja rahalisest seisundist palub kostja kehtestada käesolevas menetluses elatise suuruseks alampalgast pool ehk 145 € kuus. Kostja leiab, et asja lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses ilma asja kohtuistungil arutamata. Kostja leiab, et kohtukulud peaks hageja esindaja kandma, kuna ta loobus resoluutselt küsimuse kohtuväliselt arutada ning ei soovinud oma pangakonto numbrit teatada, et kostja saaks sinna elatist kanda hageja kasuks, vaid soovis teha seda üksnes hagi kohtusse esitamise teel.

Seega on kostja oma kirjalikus vastuses haginõude – maksta lapsele igakuist elatist miinimummääras õigeks võtnud. Kostja pole nõus üksnes elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt.

Kohus leiab, et hagi elatise nõudes alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis).

Tsiviiltoimik 2-12-20743

- 4 - PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).

PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tsiviiltoimik 2-12-20743

- 5 -

Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist on samuti põhjendatud.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel ja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

Kostja ei ole kohtul tõendanud, et ta on osalenud hageja ülalpidamises ajal, mille eest elatist nõutakse, so PKS § 108 toodud tingimustel.

Miinimummääras elatise nõudmist ei pea hageja hagis üldse põhjendama. Hagi kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud pärast pere purunemist ja abikaasade faktilist lahkuminekut. Kostja ei ole oma vastuses neid asjaolusid ka ümber lükanud. Kostja pole tõendanud kohtul ka oma sissetulekute puudumist ega või sissetuleku allikaid ja nende suurust.

Hagiavaldus esitati kohtule 28.05.2012.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt igakuise elatise miinimummääras välja alates 28.05.2011, so üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus ei leia kostja argumente hinnates ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei suuda teenida tööga nii suures ulatuses raha, et oma ainus laps saaks miinimummääras elatist temalt, st PKS §-st 101 lg 1 sätestatud summat. Kostja seisukohaga, miks ta ei saa või ei suuda hagejale elatusraha maksta tagasiultuvalt aasta enne hagi esitamist, kohus ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanemakohustust ka tagasiulatuva perioodi eest. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta tagasiulatuva aja eest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja on töövõimeline 27- aastane mees ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealist last ülal pidama temale igas kuus vähemalt miinimummääras elatist andes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2007 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 on väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Seega töövõimelise kostja viide varalisele seisundile on alusetu. Alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ei esine. Kostja peab leidma endale niisugused sissetulekuallikad, mille olemasolu lubab tal enda kohustuste täitmisega toime tulla.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühe lapse kohta 2011.a olla väiksem kui 139,01 € ja alates 01.01.2012 väiksem kui 145 €. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (PKS § 99 lg 1 ja

Tsiviiltoimik 2-12-20743

- 6 - 2). Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, siis tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Kohus ei saa elatist välja mõista kuni hageja õpingute lõpetamiseni kahel põhjusel: Hageja ei õpi veel ega pole teada, et ta õpiks pärast täisealiseks (so 18-aastaseks) saamist. Kui hageja saab täisealiseks ja õpib (st kui esineb PKS § 97 p 2 asjaolu), peab pöörduma hageja ise kohtusse elatisehagiga.

Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS 173 lg 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Raivo Einula Kohtunik