2-12-18602/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-18602 Tsiviilasi E. L., D. L. ja D. L. hagi H. L. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 3915 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse staatus Hageja I: E. L. (isikukood *, elukoht *) Hageja II: D. L. (isikukood *, elukoht *) Hageja III: D. L. (isikukood *; elukoht *) Hagejate seaduslik esindaja: A. L. (isikukood *; elukoht *; epost: *) Kostja: H. L. , (isikukood *, elukoht *) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt H. L.: 2.1. hageja I E. L. kasuks elatis 145 eurot kuus alates 10.05.2012 kuni hageja E. L. täisealiseks saamiseni *; 2.2. hageja II D. L. kasuks elatis 145 eurot kuus alates 10.05.2012 kuni hageja D. L. täisealiseks saamiseni *; 2.3. hageja III D. L. kasuks elatis 145 eurot kuus alates 10.05.2012 kuni hageja Dagmar Lai täisealiseks saamiseni * 3. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalisele.

2

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

10.05.2012 esitasid hagejad E. L., D. L. ja D. L. Pärnu Maakohtule hagi H. L. vastu elatise nõudes. Hageja nõuavad kostjalt elatist miinimummääras. 21.05.2012. a kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat H. L. teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. 12.06.2012 esita kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Käesoleva hagiavaldusega taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igaühele miinimummääras, s.o 145 eurot kuus kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad on esitanud kohtule E. L. sünnitunnistuse /tlk 3/; D. L. sünnitunnistuse /tlk 4/ ja D. L. sünnitunnistuse /tlk 5/.

Kuna kostja on kohtule esitatud vastuses hagile elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

3

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 22.12.2011 nr 169 määrusega kehtestatud töötasu alammäär on 290 eurot kuus alates 01.01.2012. Seega elatise alammäär alates 01.01.2012 on 145 eurot kuus. Hagejad E. L., D. L. ja D. L. nõuavad hagiavalduse kohaselt elatist alates hagiavalduse esitamisest 10.05.2012 summas 145 eurot kuus kuni E. L. täisealiseks saamiseni *, D. L. täisealiseks saamiseni * ja D. L. täisealiseks saamiseni *. Kostja nimetatud nõudele vastu ei vaielnud ning võttis hagi õigeks. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel esitatud hagi rahuldada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 174 1 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kumbki pool, ei hagejad ega kostja ei ole kohtule esitanud avaldusi menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 174 1 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik