2-12-8037/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-12-8037 Tsiviilasi

R. R. R. R. elatise nõudes Tsiviilasja hind 2073,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus HagejaR. R. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Seaduslik esindaja: J. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja: R. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx , xxxxx-xxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista tagasiulatuvalt R. R. alates xx. xxxxxx xxxx xxxx xx.xxxxxxxxx xxxx.a elatis R. R. 139 eurot ja 1 sent (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 1 sent) ja alates xx. xxxxxxx xxxx xx.xxxxx xxxx.a elatis R. R. 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku summas 2073 eurot ja 76 senti.

2. Välja mõista R. R. alates xx. xxxxx xxxx R. R. 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni Remy Rak’i täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxxx xxxx.a. või põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21.a saamiseni.

3. Väljamõistetud elatis kanda lapse seadusliku esindaja J. R. arveldusarvele nr 221018269285 Swedbank selgitusega – lapse elatis järgneva kuu eest hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

2 (4)

4. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord TsMS §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on kostja R. R. .09.2010.a. sündinud lapse R. R. . Kostja ei ole alates 2011.a. märtsikuust last rahaliselt toetanud. Lapse vajaduste rahuldamiseks taotleb J. R. lapse seadusliku esindajana lapse isalt elatise väljamõistmist igakuiselt miinimum summas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammääras.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 15.märtsil 2012 (tl.10)

R. R. ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.5-6) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

3 (4) Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusega nr. 254 oli kehtestatud alates 01.01.2008 töötasu alammäär 278,02 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusega nr. 90 oli kehtestatud alates 01.07.2009 töötasu alammäär 278,02 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr.169 on alates 01.01.2012 kehtestatud töötasu alammäär 290 eurot kuus. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, lg 4 alusel ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

Sünnitunnistusega (tl.4) on tõendatud, et R. R. 28.09.2010.a. sündinud lapse R. R. . Lapse ema on J. R. .

Tuginedes PKS § 77 lg 2 mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.04.2011.a. kuna hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapsele elatist tasunud peale kooselu lõppemist märtsis 2011.

Hagiavalduses on soovitud elatise väljamõistmist miinimummääras. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, oli elatise miinimumsumma ajavahemikul 01.04.2011 kuni 31.12.2011.a. 139,01 eurot kuus. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, on elatise miinimumsumma alates 01.01.2012.a. 145 eurot kuus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik eraldi hinnata lapse vajadusi.

Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise kandmist enda pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lapse ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine last kasvatava vanema pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest.

4 (4) Kuna kohus on käesoleva otsusega kostjalt elatise välja mõistnud ning TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistanud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, on vajadus hagi tagamise järele ära langenud. Seetõttu tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lg 5 alusel tühistada.

Epp Tombak Kohtunik/