2-12-15755/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-12-15755

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohus Kohus Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Raivo Einula

Määruse Määruse Määruse Määruse kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev

14. juuni 2012

Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-12-15755

Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi AK AK AK AKversus versus versus versus AK AK AK AKelatise nõudes elatise nõudes elatise nõudes elatise nõudes

Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming Menetlustoiming

Poolte k Poolte k Poolte k Poolte kompromissi kinnitami ompromissi kinnitami ompromissi kinnitami ompromissi kinnitamine ne ne ne ja menetluse ja menetluse ja menetluse ja menetluse lõpetamine lõpetamine lõpetamine lõpetamine

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad o Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: AK AK AK AK(isikukood XXX XXX XXX XXX) o Hageja seaduslik esindaja: Hageja seaduslik esindaja: Hageja seaduslik esindaja: Hageja seaduslik esindaja: NH NH NH NH(isikukood XXX XXX XXX XXX) o Hageja Hageja Hageja Hageja lepinguline esindaja: lepinguline esindaja: lepinguline esindaja: lepinguline esindaja:

Tsiviiltoimik 2-12-15755

Janika Drobot Janika Drobot Janika Drobot Janika Drobot o Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: AK AK AK AK(isikukood XXX) o Kostja lepinguline esindaja: Kostja lepinguline esindaja: Kostja lepinguline esindaja: Kostja lepinguline esindaja: Valentina T Valentina T Valentina T Valentina T

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: 1. 1. 1.

1. Kinnitada Kinnitada Kinnitada Kinnitada hageja hageja hageja hageja AK AK AK AK seadusliku esindaja seadusliku esindaja seadusliku esindaja seadusliku esindaja NH NH NH NH ja ja ja ja ko ko ko kostja stja stja stja AK AK AK AK ko ko ko kompromiss mpromiss mpromiss mpromiss, mille , mille , mille , mille kohaselt kostja kohaselt kostja kohaselt kostja kohaselt kostja AK AK AK AK tasub tasub tasub tasub alates 01. alates 01. alates 01. alates 01. juulist juulist juulist juulist 2012 2012 2012 2012 oma oma oma oma tütre tütre tütre tütre AK AK AK AK ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas igakuiselt elatist summas igakuiselt elatist summas igakuiselt elatist summas 150 (ükssada (ükssada (ükssada (ükssada viis viis viis viiskümmend) kümmend) kümmend) kümmend) € kuni kuni kuni kuni AK AK AK AK täisealiseks täisealiseks täisealiseks täisealiseks saamiseni saamiseni saamiseni saamiseni XXX XXX XXX XXX või kuni elatise suuruse muutmiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni, , , , kusjuur kusjuur kusjuur kusjuures es es es igakuine igakuine igakuine igakuine elatusraha tuleb tasuda elatusraha tuleb tasuda elatusraha tuleb tasuda elatusraha tuleb tasuda NH NH NH NH pangakontole nr pangakontole nr pangakontole nr pangakontole nr XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX. 2. 2. 2.

2. Natalja Hropunoval on õigus elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha Natalja Hropunoval on õigus elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha Natalja Hropunoval on õigus elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha Natalja Hropunoval on õigus elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha tuleb tuleb tuleb tuleb kasutada kasutada kasutada kasutada AK AK AK AK ülalpidamiseks. ülalpidamiseks. ülalpidamiseks. ülalpidamiseks. 3. 3. 3.

3. Lõpetada menetlus Lõpetada menetlus Lõpetada menetlus Lõpetada menetlus kohtu kohtu kohtu kohtuasjas nr 2 asjas nr 2 asjas nr 2 asjas nr 2-12-15755 15755 15755 15755 seoses poolte kompromissi seoses poolte kompromissi seoses poolte kompromissi seoses poolte kompromissi kinnitamisega. kinnitamisega. kinnitamisega. kinnitamisega. Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Pooled ja nende esindajad on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub Kohtumäärus jõustub Kohtumäärus jõustub Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega selle kättetoimetamisega selle kättetoimetamisega selle kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I.I.I.I. ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

Tsiviiltoimik 2-12-15755

Harju Maakohtu menetluses on AK, kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema NH, hagi AK vastu elatise nõudes. Hagi on menetlusse võetud 23.04.2012 kohtumäärusega. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on kohtuistungil 13.06.2012 jõudnud kompromissini ja avaldanud, et nad soovivad asja lahendada kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt kostja tasub alates 01.07.2012 tasub kostja elatist hagejale igakuiselt summas 150 eurot kuus kuni hageja AK täisealiseks saamiseni so XXX.

II. II. II.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks laps AK ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema NH) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on kompromissi kinnitamise ajal elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

Tsiviiltoimik 2-12-15755

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes alaealise lapse huvidest ning hageja, tema seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

Kompromissi on võimalik täita. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada.

Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse

Tsiviiltoimik 2-12-15755

kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

Raivo Einula