2-11-5897/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-5897 Tsiviilasi A V hagi A V vastu elatise vähendamiseks ja A V hagi A V vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.03.2012.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

522 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A V apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A V (isikukood: xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx); Kostja/vastuhageja (apellatsioonimenetluses apellant): A V (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx), seaduslik esindaja M Kiivikas, tehinguline esindaja Ants Kuningas Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.03.2012.a otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata, jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.

2. Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.

3. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

3.1. Jätta hagi rahuldamata.

3.2. Jätta vastuhagi rahuldamata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta maakohtu menetluskulu poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulu A V´e kanda.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

2(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 14.02.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus elatise vähendamist miinimummäära, 139 euroni.

Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 12.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-5221 mõisteti hagejalt välja M K kasuks igakuine elatis 3 000 krooni (191,73 eurot) kuus kuni kostja A V täisealiseks saamiseni s.o 10.10.2016. Otsuse kohaselt on elatise suuruse määramisel, mis ületab poole alampalgast, arvestatud elatise saaja poolt makstava tulumaksuga suuruses 21%. Alates 01.01.2011 ei maksa elatise saaja saadavalt elatiselt tulumaksu. Seega oli väljamõistetud elatise suuruseks, mida M K tegelikult sai, 2 370 krooni (151,47 eurot). Kuni 01.01.2011 oli elatise maksjale tema poolt makstud elatis tulumaksuvaba, nüüd jääb tulumaks elatise maksja kanda. Sellest tulenevalt jääks hetkel väljamõistetud elatisest hageja kanda igakuiselt summa koos tulumaksuga. Hagejal on uus perekond, kuhu sünnib varsti hageja ja tema elukaaslase ühine laps. Väljamõistetud suuruses elatise maksmine seaks hageja praeguse pere halvemasse olukorda. Hageja töökohas, Politseija Piirivalveametis on kehtestatud igakuised, tasustamata puhkusepäevad, mis tingib töötasu vähenemise. Lapse ülalpidamisse peavad mõlemad vanemad panustama võrdselt ja 278 eurot kuus peaks olema lapse ülalpidamiseks piisav, millest hageja tasuks poole. Kui elatis oleks 191,73 eurot, kujuneks lapse ülalpidamiseks kokku 383,47 eurot kuus. Liites kostja kulutused, saab kokku 162,09 eurot kuus, millest ühe vanema kanda oleks 81 eurot, mitte 383 eurot. Asjaolu, et kostja ema on hetkel enda teatel tööta ja sissetulekuta, ei võta temalt kohustust osaleda lapse ülalpidamises võrdselt teise vanemaga. Hageja ei vaidlusta kostja allergiat, kuid sooviks selgitusi, millised täiendavad kulutused hügieenitarvikutele ja riietusele allergiaga seoses teha tuleb. Hagejale teadaolevalt on kostjal ainult nn külmaallergia, väga külma ilmaga tulevad näole laigud.

Hageja pöördus kohtusse seetõttu, et tulumaksuseaduse muudatus, mis vabastas elatise saaja tulumaksu tasumisest ja mille kohaselt tulumaksu vabastust ei saa elatise maksja, ei ole automaatselt aluseks elatise suuruse vähendamisele. Hagejal ei ole võimalik rohkem elatist maksta. Kui ühele lapsele maksta elatist 191 eurot ja teisele lapsele sama summa, siis hagejale ei jääks kätte miinimumpalka.

Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hagejal ei ole võimalik teha kulutusi vastuhagis esitatud määral. Vastuhagis esitatud tõendid kostja suurenenud kulutuste kohta on ülepaisutatud. Hageja on nõus, et on võimalik soetada kalleid sporditarbeid ja muid kaupu, kuid analoogseid asju saab soetada ka kasutatult ja nii oleks kostjal võimalik spordiga edasi tegeleda. Vastuhagis nõutud suuruses elatise väljamõistmine hagejalt kahjustaks hageja enda ja hageja perekonda sündinud teise lapse huve. Hageja ei suudaks tagada isegi eluasemekulude tasumist ja hageja peret ohustaks koduta jäämine. Samuti ei jätkuks esmatarbekaupade ja toidu jaoks, rääkimata suurematest kulutustest rõivastele, tervisele ja transpordile. Hageja pere elab külas, mis on lähimast poest 5 km ja

3(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 maakonnakeskuses asuvast töökohast 20 km kaugusel. Mõnevõrra suuremad transpordikulud on maapiirkonnas paratamatud, sest bussigraafikud ei võimalda käia ühistranspordiga tööl ega poes. Seoses teise lapse sünniga septembris on suurenenud kulud nii eluasemele (elekter ja vesi) kui otseselt lapse ülalpidamisele. Teise lapse ülalpidamiskulusid on aidanud finantseerida hageja elukaaslase vanemad. Lisaks on hagejal vaja teha täiendavaid kulutusi tervisele, mis on jäänud rahaliste võimaluste puudumisel tegemata. Hageja leidis, et üle 145 euro kuus ta elatist maksta ei jõua.

Kostja vastuväited ja vastuhagi 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 01.01.2011 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatus ei ole automaatne alus kohtuotsusega kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Seaduse alusel on kehtestatud elatise miinimum, mis peab igal juhul olema täidetud. Seejuures määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja ei ole arvestanud ülalpidamiskohustuse täitmisel kostja võimetest, elukondlikest vajadustest ja tervislikust seisundist tingitud täiendavate kulutustega, mis on kostja kui alaealise kasvatamisel äärmiselt olulised. Kostja on silmapaistvate saavutustega noorsportlane, kes on sportlikus tegevuses saanud auhinnalisi kohti suusatamises ja kes sportlike võimete arendamiseks osaleb treeninglaagrites ja võistlustel. Teadaolevalt on suusasport seotud iga-aastaste täiendavate ja üha suurenevate kulutustega spordiinventarile, sh riietusele, ilma milleta ei ole võimalik võimete kohane arendamine.

Ainuüksi kostja kulutused kasutatud suusasaabastele, suusakeppidele ja dressidele moodustasid 2010. aastal 3 300 krooni, millele lisandus kasutatud võistlussuuskade maksumus 3 200 krooni. Kuigi sportlike saavutuste huvides oleks kostja vajanud kasutatud võistlussuuski maksumusega 7 000 krooni, ei olnud kostja emal seda kulutust võimalik teha. Lisaks varustusele tuleb kanda kulutusi võistlustel osalemistele 30 eurot/võistluslaager, treeningutes osalemisele 25,86 eurot/kuu, spordilaagrite eest suvel 1 040 krooni, talvel 1 520 krooni ja kevadel 96 eurot.

Kokku kulub sportlike võimete arendamisele aastas vähemalt 1 014,02 eurot. Nimetatud sporditarvete ja kulutuste summa jagatuna kalendrikuule moodustab vähemalt 84,50 eurot. Lisaks spordivarustusele on kostjal olulised kulutused riietusele, transpordile, sidevahenditele, hügieenile, kooliriietusele, toidule väljaspool kodu, kulutustele silmaringi laiendamiseks ja õppetööks interneti kasutamise võimalusele, samuti kulutused sülearvuti hooldusele. Tuleb arvestada, et kostjal on alates 2006. aastast avaldunud allergiline haigus, mille ravimisega kaasnevad vältimatud täiendavad kulutused.

Transpordi kulutused on kostjal kalendrikuus keskmiselt 6,71 eurot. Eluruumi kulutustest on õigustatud 4 liikmelise perekonna puhul arvestada pool täiskasvanu kulutustest lapse kohta, so 1/6 kogu kõrvalkuludest, mis kalendrikuus on 173,49 eurot, millest kostja arvestatav osa kalendrikuus moodustub 28,92 eurot.

Elatise vähendamiseks puuduvad alused. Hageja teise lapse sünd ei ole asjaolu, mille tõttu terve elujõus mees, kes omab püsivat töökohta, oleks õigustatud maksma eelnevale lapsele elatist varasemast väiksemas suuruses. Väljamõistetud elatise vähendamine saaks olla õigustatud ainult juhul, kui satub ohtu teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Käesoleval juhul võib tekkida olukord, kus kulutšekkide kui tõendite vähesuse tõttu võidakse hagi rahuldada, olenemata kostjaks oleva lapse õigustatud huvist. Kostja ema on olnud tööta ja sissetulekuta aasta ja sisuliselt on ka kostja ema abikaasa ülalpidamisel. Hageja lähtub üksnes elementaar-matemaatikast, mitte lapse tegelikest vajadustest. Kostja on kasvueas, täielikku uuendamist vajab riietus, jalanõud ja aksessuaarid. Et hagejal on riigi

4(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 poolt võimaldatud neli täiendavat puhkepäeva, on tal võimalus leida enda võimetele vastavat täiendavat tööd. Hageja on hakanud kandma elatist kostja arvelduskontole ja selgitanud, et laps võib seda raha kasutada nagu heaks arvab. Aprillis kulus lapsel maiustustele 36 eurot, summa, mida lapse ema ei saanud jälgida, ega kasutada lapse tegelikes huvides. Laps ei ole veel aru saanud euro tegelikust väärtusest ja temale tunduvad hinnad väikesed.

08.12.2011 esitas A V vastuhagi A V vastu elatise suurendamiseks 180%-ni elatise seadusjärgsest miinimumist, mis 2011. aastal vastas 250 eurole, kuni kostja täisealiseks saamiseni ja õpingute jätkamisel gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastaseks saamiseni.

Kostja vajadused kalendrikuus on kasvanud tunduvalt suuremaks, kui hagejalt seni välja mõistetud elatis ja kostja ema sissetulek seda katta võimaldavad. Võttes arvesse, et kostja on kasvueas noor neiu, on tema vajadused riietele, jalanõudele, toidule ja hügieenivahenditele organismi püsiva kiire kasvu tõttu järjest suurenevad. Kostja on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii suusaspordis kui muudel spordialadel. Kostja reaalsed vajadused kalendrikuus on 817,39 eurot (kulud koos sporditarvete, eluasemekulude, telefonikulu ja toiduga), mida seni finantseerib peamiselt kostja ema abikaasa.

Võttes arvesse kostja elulaadi, õpinguid ja sellega seotud kulutusi, sportlikke saavutusi ja organismi kiire kasvuga kaasnevaid kasvavaid vajadusi riietele, jalanõudele, toidule, abivahenditele jne, on põhjendatud hagejalt välja mõista elatis suuruses vähemalt 180% kehtestatud elatise minimaalsest suurusest, mis 2011. aastal moodustas 250 eurot kalendrikuus. Nõutud suuruses elatise väljamõistmine ei kahjusta hageja perekonda sündinud lapse õigusi ja huve. Peale elatise maksmist jääb hageja kasutusse vähemalt 470,38 eurot. Isegi kui hageja arvestab vastsündinud lapse vajadusteks 191 eurot kalendrikuus, jääb hagejale kätte vähemalt 279 eurot. Seega jääb peale mõlema lapse huvides elatise maksmist hagejale kätte tunduvalt suurem summa, kui kehtestatud miinimumpalk.

Sageli tuleb seoses koolitööga soetada õppevahendeid, mida ei ole võimalik pikemalt ette planeerida. Enamus juhtudel ei ole planeeritav ka arstiabiga seotud kulutuste tegemine. Kostja organism vajab peale koormavaid treeninguid ja võistlusi ka energiat taastavaid spordijooke, kuid selliseid kulutusi ei ole võimalik teha. Lähitulevikus ei saa kostja enam oma võimetele ja arengule vastavalt osaleda spordis ega arendada teisi võimeid, kui hagejalt ei tule täiendavat rahalist toetust. Seega on reaalne oht, et kostja elulised vajadused jäävad rahuldamata, tema tavaline elulaad muutub ja võimed jäävad välja arendamata.

Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 07.03.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ning muutis Harju Maakohtu 12.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-5221 A Vlt väljamõistetud elatise suurust ja vähendas A Vlt väljamõistetud elatist A V kasuks (192 eurot) igakuise summani 172,50 eurot alates 07.03.2012 kuni A V täisealiseks saamiseni 10.10.2016.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on sündinud 10.10.1998. Hageja ja kostja ema M K, elavad eraldi. Hagejal ja M Kl on kostja suhtes ühine hooldusõigus. Hageja on senini maksnud kostjale elatist 191,73 eurot kuus vastavalt Harju Maakohtu 12.12.2008 otsusele.

Hageja taotles elatise vähendamist kuni seaduses sätestatud miinimumini, s.o kuni 31.12.2011

139 eurot ja 145 eurot alates 01.01.2012. Hageja leidis, et kostja soovitud ulatuses elatise väljamõistmine kahjustaks hageja enda ja hageja perekonda sündinud teise lapse huve, kuna

5(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 hagejal ei jätku sissetulekuid, et tagada oma praeguse pere eluasemekulude tasumist ja teda ohustaks koduta jäämine. Samuti ei jätkuks esmatarbekaupade ja toidu jaoks, rääkimata suurematest kulutustest rõivastele, tervisele ja transpordile.

Kostja palus vastuhagis välja mõista hagejalt elatis vähemalt 180% suuruses seadusjärgsest miinimumist, mis 2011. vastas summale 250 eurot ja alates 2012. aastast 261 eurot. Vastuhagi kohaselt on kostja reaalsed vajadused kalendrikuus 817,39 eurot, mida seni on finantseerinud kostja ema abikaasa. Võttes arvesse kostja elulaadi, õpinguid ja sellega seotud kulutusi ning kostja sportlikke saavutusi ja organismi kiire kasvuga kaasnevaid kasvavaid vajadusi riietele, jalanõudele, toidule, abivahenditele jne, on põhjendatud elatise väljamõistmine suuruses vähemalt 180% seadusega kehtestatud elatise minimaalsest suurusest.

Kohus leidis, et johtuvalt TsMS §-st 459 kuulub hagejalt väljamõistetud elatis muutmisele. 12.12.2008 kohtuotsusega hagejalt välja mõistetud igakuine elatis 3 000 krooni (192 eurot) sisaldas ka tulumaksu 21%, mille oli kohustatud maksma elatise saaja. Alates 01.01.2011 ei pea elatise saaja enam saadavalt elatiselt tulumaksu maksma. Seega on tegemist objektiivse asjaoluga, mis on tekkinud pärast 12.12.2008 kohtuotsust ja kohus ei saa seda arvesse võtmata jätta. Kuigi 01.01.2011 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatus ei ole automaatne alus kohtuotsusega kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks, on käesoleval juhul põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud elatist arvestusliku tulumaksu võrra. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et hageja perre on sündinud teine laps, hageja töötasu on keskmiselt

701 eurot kuus ja muu sissetulek hagejal puudub, mistõttu elatise maksmisel kostjale senises mahus jääks hageja teine laps halvemasse olukorda kui kostja.

Vastuhagi osas tunnustas kohus kostja kui eduka noorsportlase suuremaid vajadusi kulutusteks, kuid leidis, et lapse jaoks kulutuste tegemisel tuleb paratamatult arvestada vanemate reaalsete materiaalsete võimalustega ja vastavalt sellele korrigeerida lastele tehtavaid kulutusi. Elatise väljamõistmisel tuleb lisaks lapse põhjendatud vajadustele arvestada ka kummagi vanema objektiivset varalist seisu. Praegusel juhul on hageja sissetulekuks töötasu keskmiselt 701 eurot kuus. Kostja seaduslikul esindajal sissetulekud puuduvad ning ta on sisuliselt oma abikaasa ülalpidamisel.

Kohus leidis, et olukorras, kus kostja jaoks tehtavaid kulutusi oli võimalik pärast 12.12.2008 suurendada praegusele tasemele tänu kostja ema abikaasa materiaalsetele võimalustele, ei ole elatise suurendamine nendest võimalustest ja kostja soovitud vajadustest lähtudes põhjendatud. Kohus võttis arvesse, et kostja kui kasvueas neiu objektiivsed vajadused on oluliselt suuremad kui hageja teise, väikelapse omad, mistõttu elatise vähendamisel alla 192 euro on põhjendatud korrigeerida selle suurust ülespoole arvestusliku elatise summast, millest oleks maha arvestatud hagejalt väljamõistetud elatiselt tulumaks (151,47 eurot). Kohtu hinnangul oli võimalik määrata hagejalt kostja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 172,50 eurot kuus, mis oli hageja maksimaalsete võimaluste ja kostja minimaalsete vajaduste keskmine (145 + 200 / 2).

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja/vastuhageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja osas, milles jättis vastuhagi rahuldamata. Apellant palub teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata ja millega vastuhagi rahuldatakse. Maakohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel kostja kõiki eluvajadusi, kalduvuste ja võimetega seotud kulutusi ning kasvatamise kulutusi. Kohus on sisuliselt

6(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 arvestanud üksnes hageja paljasõnaliste tõendamata väidetega. Seega ei vasta maakohtu otsus kehtivale õigusele. Maakohus tegi lahendi, mis lähtub kohtu selgituste kohaselt hageja maksimaalsete võimaluste ja kostja minimaalsete vajaduste keskmisest. Seejuures on kohus jätnud kostja elukondlikud kulutused kolmanda isiku kanda. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas ja missuguste tõendite alusel on kohus sellised hageja maksimaalsed võimalused ja kostja minimaalsed vajadused tuvastanud ja missugusel seadusest tuleneval alusel on õigustatud jätta vastuhagis hageja elatis kolmanda isiku, kostja ema uue abikaasa kanda.

Otsusest mitte nähtava arusaamatu meetodi abil on kohus tuvastanud, et hageja keskmine sissetulek on 701 eurot kuus (mitte 867,16 eurot keskmine brutoja 720 eurot netosissetulek, nagu palgatõendis), hageja maksimaalsed võimalused on väidetavalt 145 eurot ja kostja minimaalsed vajadused 200 eurot (mitte 250 eurot, nagu selgub kulutustest ja vastuhagi nõudest). Ei ole võimalik jälgida, kuidas ja missugustest tsiviilmenetluses lubatud tõenditest ja kaalutlustest lähtuvalt on kohus tuvastanud hageja keskmise sissetuleku ja maksimaalsed võimalused ning kostja minimaalsed vajadused.

Seega ei ole otsus seaduslik ega põhjendatud. Riigikohus ega seadusandja ei ole andnud kohtule õigust ega võimalust jätta vastuhagi rahuldamata põhjusel, et menetlusvälisel isikul on rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiskulude kandmiseks. Selline lahend on otseselt lapse õigusi kahjustav, sest kolmas isik võib igal ajal vabatahtliku toetuse lõpetada. Maakohus on jätnud kostjale ettenähtud elatise isiku kanda, kes ei ole menetlusosaline ega seadusest tulenevalt kohustatud last ülal pidama. Kohus tuvastas, et lapse emal puuduvad vahendid lapse ülalpidamiseks ja nii laps kui ka lapse ema on sisuliselt lapse ema uue abikaasa ülalpidamisel.

Kohus pidi selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestama lähtuvalt lapse huvidest ja hageja võimalustest. Vastuhagi rahuldamata jättes on kohus teinud lahendi, mis on vastuolus kehtiva õiguse põhimõtetega. Kostja palus vastuhagis kohtul määrata elatis muutuva suurusena, lähtudes seadusjärgsest miinimumist ja arvestusprotsendist. Maakohtus ei ole otsuses kostja taotluse õigustatust käsitlenud, vaid on elatise määranud fikseeritud rahalise suurusena kalendrikuus. Kohtul puudus õigus eirata kostja taotlust määrata elatis muutuva suurusena, lähtudes seadusega kehtestatavast miinimumist ja seda korrigeerivast protsendist.

Põhjusel, et lapse vajadused on oluliselt muutunud alates 2008. aastast ja võttes arvesse nii hageja varalise seisundi (sh kinnisasi koos 3,5 ha suuruse põllumajandusmaaga) kui ka hageja sissetuleku, mis oli 9 kuu keskmisena 720,38 eurot (netosissetulek), ei olnud vastuhagi rahuldamata jätmine õigustatud. Kõik menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda.

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale esitati apellatsioonkaebus, s.o osas, millega elatise vähendamise hagi osaliselt rahuldati ja jäeti vastuhagi rahuldamata.

7. Maakohus lähtus nii hagi kui ka vastuhagi lahendamisel õigesti sellest, et kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamise või ka suurendamise hagi võib kuuluda

7(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 rahuldamisele juhul, kui esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused. Elatise suurust mõjutavate asjaoludena saavad seejuures kõne alla tulla üksnes need, mis on sätestatud perekonnaseaduses (PkS §-d 99-102). Nii hageja kui ka kostja mõistsid juba hagi ja vastuhagi esitades, et hagi ja vastuhagi rahuldamise eeldusena tuleb vastavalt hagejal ja vastuhagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et vahepealsel ajal, s.o perioodil alates sellest, kui jõustus elatise väljamõistmise kohtuotsus (tsiviilasjas nr 2-08-5221 tehtud Harju Maakohtu 12.12.2008.a otsus), on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutanud asjaolud. Hageja leidis, et elatise vähendamise hagi tuleb rahuldada põhjusel, et tema sissetulek on vähenenud ja tal on tekkinud uue lapse osas ülalpidamiskohustus ning et alates 01.01.2011.a ei tule kostjal enam elatiselt tulumaksu tasuda. Vastuhageja leidis, et elatist tuleb suurendada põhjusel, et vastuhageja vajadused on eelmise otsuse jõustumise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas menetlusosalised on kohtu ette toonud asjaolud selliselt, et kohus saaks jõuda veendumusele, et asjaolud on varasema kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Elatise muutmise hagi rahuldamiseks ei piisa mitte ainult sellest, kui hageja/ vastuhageja kirjeldavad ja vajadusel tõendavad tänaseid vajadusi, vaid kohtu ette tuleb tuua ka asjaolud, mille alusel saab järeldada, et asjaolud on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Esmalt hindab kohus elatise vähendamise hagi põhjendatust ning seejärel hindab kohus vastuhagi põhjendatust.

8. Hageja leidis, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et peale elatise väljamõistmise otsuse (12.12.2008.a Harju Maakohtu otsus) jõustumist muudeti seadust selliselt, et elatise saaja ei pea enam elatiselt tulumaksu maksma. See asjaolu iseenesest ei saa olla elatise vähendamise hagi rahuldamise aluseks. Kohus märgib, et enne ja pärast 01.01.2011.a kehtinud regulatsiooni järgi ei tarvitsenud elatise saaja tulumaksu maksmise koormus erineda. See, kas ja kui palju tuli elatise saajal enne 01.01.2011.a tulumaksu tasuda, sõltus tegelikult sellest, millised olid elatise saaja sissetulekud, millises osas mõjutas tulumaksu maksuvaba miinimum, kas ja millises ulatuses sai elatise saaja kasutada maksuvabastusi jne. Seega ei saa ütelda, et kuni 31.12.2010.a maksis elatise saaja elatiselt tulumaksu ning alates 01.01.2011.a seda enam teha ei tule ning et peale viidatud kuupäeva jääb elatise saajale selle võrra raha rohkem kasutada. Selleks, et tulumaksu regulatsioonis toimunud muudatusi saaks elatise vähendamise hagi alusena arvestada, tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saanuks kohus jõuda järeldusele, et kostja sissetulekutes ja maksustatavas tulus on toimunud ka reaalsed muudatused. Seda aga hageja teinud ei ole ning sellel põhjusel ei saa käesolevas lõigus käsitletud asjaolu olla konkreetse menetluse asjaolude tõttu elatise vähendamise aluseks.

9. Hageja leidis, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et peale elatise väljamõistmise otsuse jõustumist kehtestati Politseija Piirivalveametis igakuised tasustamata puhkusepäevad, mille eest hageja tasu ei saa ning et seetõttu on hageja sissetulek vähenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma sissetuleku vähendamisega seoses toonud kohtu ette asjaolusid selliselt, et need saaksid tingida elatise vähendamise hagi rahuldamise. Kohus saab tsiviilasja lahendada üksnes nende asjaolude ja tõendite alusel, mis on käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, milline oli hageja sissetulek elatishagi rahuldamise ajal – 12.12.2008.a tehtud Harju Maakohtu otsus vastavaid asjaolusid ei sisalda. Selliseid asjaolusid ei ole hageja käesoleva menetluse raames esile toonud ka mujal. Umbmäärane ja täpsustamata väide, et Politseija Piirivalveamet on määranud igakuised tasustamata puhkepäevad ning seetõttu on hageja sissetulekud vähenenud, on sedavõrd abstraktne, et selline väide ei võimalda väidet hagi rahuldamist võimaldava asjaoluna arvestada. TsMS § 459 lg 1 kohaselt saab jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamise aluseks olla see, kui elatise väljamõistmise ajaga

8(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 võrreldes on elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud. Seega ei ole määrav isegi mitte sissetuleku vähenemine vaid sissetuleku oluline vähenemine. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja kohtu ette toonud, kuigi maakohtu menetluses toodi tõendamisele kuuluvad asjaolud ja tõendamiskoormis esile, mistõttu pidi hageja mõistma, et tal tuleb kohtu ette tuua ja tõendada kõik need asjaolud, mille alusel saab järeldada, et elatise suuruse määramise aluseks olevad asjaolud on varasema elatise väljamõistmise otsuse jõustumise ajaga võrreldes muutunud.

10. Hageja leidis, et elatise vähendamise hagi tuleks rahuldada põhjusel, et hagejal sündis uus laps, kelle suhtes lasub hagejal ülalpidamiskohustus ning senises suuruses elatise maksmise korral jääks uus laps kostjaga võrreldes halvemasse seisu. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole käesolevas kohtumenetluses kohtu ette toonud asjaolusid, mis saaksid ka sellel alusel elatise vähendamist tingida. Seetõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohus mõistis 2008ndal aastal tehtud otsusega hagejalt välja 3000 krooni (191,73 eurot) suuruse elatise kuus. Maakohus tuvastas, et hageja keskmine kuu netosissetulek on 701 eurot kuus. Kostja leidis, et hageja keskmine netosissetulek on 720 eurot kuus. Isegi siis, kui lähtuda sellest, et hageja netosissetulek on 701 eurot kuus, ei saaks hagi rahuldamisele kuuluda. Nagu eespool märgitud, saab elatise vähendamise hagi kuuluda rahuldamisele juhul, kui peale elatise väljamõistmise kohtuotsuse jõustumist on olulisel määral muutunud asjaolud, mis saavad olla elatise väiksemas ulatuses väljamõistmise aluseks. Sellised asjaolud on sätestatud perekonnaseaduses (PkS §102). Seega tuleb hinnata, kas hageja on kohtu ette toonud sellised asjaolud, mis tekkisid peale eelmise kohtuotsuse tegemist ja mis kehtiva õiguse kohaselt saaksid tingida elatise määramise alla lapse vajaduste. Selle kohtuotsuse, millega elatis välja mõisteti, kirjeldavas osas (vt t I kd lk 3 jj) on märgitud, et hageja väidete kohaselt kulus 2008ndal aastal lapse vajaduste rahuldamiseks 7730 krooni. Kohus lapse vajadusi ning nende rahuldamiseks kuluva raha suurust ei kontrollinud, sest hageja ja kostja saavutasid toona kokkuleppe 3000 krooni suuruse elatise maksmiseks. PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse elatise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega tuleb reeglina määrata elatis selliselt, et selle arvelt oleks võimalik katta ülalpeetava vajadused, mida arvestatakse ülalpeetava tavalise elulaadi järgi. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja vajadused on 2008nda aastaga võrreldes vähenenud. Alla ülalpeetava vajaduste rahuldamiseks vajamineva määra võiks elatise välja mõista juhul, kui esinevad PkS §-s 102 sätestatud asjaolud. PkS §

102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada, et PkS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui vanem on lg-s 1 sätestatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus märgib, et vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda alati võrdset kasutamist. Ühetaoline kasutamine võib tähendada ka seda, et ülalpidamist andma kohustatud vanem peab teatud juhtudel panustama lahuselava lapse ülalpidamisse isegi rohkem, kui enda ja vanemaga koos elava lapse ülalpidamisse, sest vanemaga koos elava lapse kulutusi on võimalik kooselamisest tulenevalt väiksemana hoida (ühine eluase, ühine toidutegemine, transporti jm panustamine jne). Kuid isegi siis, kui käesoleval juhul panustaks hageja enam kui 700st eurost nii enda kui ka mõlema lapse ülalpidamisse võrdselt, ei saaks 191,73 eurose elatise tasumise kohustus põhjustada endale ja teisele ülalpeetavale ülalpidamise ühetaolise tagamise võimetust. Nendel põhjustel ei saa täiendava ülalpeetava lisandumine olla käesolevas asjas elatise vähendamise hagi rahuldamise aluseks. Muid asjaolusid, mis elatise vähendamise aluseks olla saaksid, ei ole hageja kohtu ette toonud.

9(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897

Eespool toodud põhjustel tuleb jätta elatise vähendamise hagi rahuldamata.

11. Järgnevalt käsitleb kohus elatise suurendamise hagiga seonduvat. Toimiku materjalidest nähtuvalt mõistis ka kostja, vastuhagi esitades, et jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurendamist saab nõuda juhul, kui peale varasema kohtuotsuse jõustumist on elatise suuruse määramise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Selliseks asjaoluks võiks olla vajaduste ja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste oluline suurenemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid vastava järelduse teha. Selles hagis, mille raames 12.12.2008.a otsusega elatis, suuruses 3000 krooni, välja mõisteti, märkis hageja (praegu vastuhageja), et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 7730 krooni (vt t I kd lk 3 jj). Kuigi kohus lapse vajadusi toona ei tuvastanud, sest hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe, leiab kohus, et lapse vajadused ei saanud toona hageja poolt väidetust suuremad olla. Seega tuleb hinnata, kas lapse vajadused, mis toona olid 7730 krooni, on tänaseks oluliselt suurenenud. Selleks, tuleb hinnata, kas vastuhageja poolt käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid võimaldavad järeldada, et vastuhageja tänaste vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused, on sellest summast suuremad. Ringkonnakohus leiab, et vastuhageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa siiski järeldada, et see nii on.

12. Vastuhageja märkis vastuhagis, et vastuhageja reaalsed vajadused kuus on 817,39 eurot. Vajaduste avamiseks esitas vastuhageja kohtule tabeli (vt t I kd lk 218 jj). Vastukostja vaidles vajadustele vastu ning leidis, et need on ülepaisutatud ja et hakkama peab saama väiksemate kuludega. Seetõttu tuleb kõiki kulusid hinnata. Kohus võtab kulude hindamisel aluseks tabeli, mille vastuhageja kohtule esitas ning milles oma vajadusi ja nendega seotud kulusid kirjeldas. Tabeli järgi ei saa põhjendatuks lugeda kulurida „muu riietus“ summas 484,05 eurot. Vastuhageja ei ole põhjendanud muu riietuse vajalikkust, kui eraldi on välja toodud väga palju erinevaid riietusesemeid. Põhjendatud ei ole ka iga-aastaselt uue koolikoti ostmine summas 38,85 eurot. Samuti ei saa põhjendatuks lugeda igapäevast taskuraha suuruses 1,6 eurot päevas ja summas 584 eurot aastas, seda eriti olukorras, kus sõprade sünnipäevad ja vaba aja veetmine on eraldi märkimisväärsete kulutustena välja toodud. Põhjendatuks ei saa pidada ka iga-aastaselt 6 paari aluspesu ostmist. Kohus loeb põhjendatuks

3 paari aluspesu ostmise ja kulutuse summas 40 eurot. Iga-aastaselt ei ole põhjendatud ka 18 paari sokkide ostmine, eriti olukorras, kus spordivarustus, sh spordisokid on eraldi välja toodud. Kohus loeb põhjendatuks sokkide vajaduse aastas 4 paari hinnaga kokku 10 eurot. Aluspesule lisaks tõi vastuhageja välja vajadusena osta iga-aastaselt 4 paari alussärke. Kohus loeb põhjendatud kuluks 2 alussärki kuluga 14 kokku eurot. Kohus ei nõustu vastuhagejaga, et iga-aastaselt tuleb soetada kaks uut triiksärki. Kohus loeb põhjendatud vajaduseks 1 triiksärgi kuluga 25 eurot. Kohus ei nõustu vastuhagejaga, et iga-aastaselt on põhjendatud osta 4 uut seelikut. Seda eriti olukorras, kus vastuhageja tõi eraldi esile ka kulutused teksapükstele. Kohus loeb põhjendatud kuluks seelikute osas 15 eurot. Põhjendatud ei ole ka iga-aastaselt 6 T- särgi ostmine. Kohus loeb põhjendatud vajaduseks iga-aastaselt uute T- särkide ostmise osas 2 särki kuluga 11,8 eurot. Vastuhageja tõi esile, et iga-aastaselt tuleks lisaks seelikutele osta veel püksid, jakk ja püksid ja kolm paari teksapükse ning kolm polopluusi ja jooksupüksid. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa. Nii nagu nende, kui ka eespool kirjeldatud kulutuste osas, ei ole usutavaks muudetud, et kasvav laps iga-aastaselt kõikidest viidatud riietest välja kasvab või et kõik need riided läbi kuluvad. Oluline on veel see, et spordiriietus on esile toodud eraldi. Põhjendatuks saab pidada polopluusi ja kahe paari pükste vajaduse summas 58 eurot, mille asemel saab järgmisel aastal osta samas vääringus mõne teise riideeseme. Ei ole välistatud, et teatud hetkel võib olla põhjendatud see, et lapsele tuleb

10(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 osta näiteks 6 T- särki või korraga teksad ja pidulikum riietus, kuid olukorras, kus vanemate varalised võimalused on piiratud, tuleb riietusele kuluvaid vahendeid kulutada kokkuhoidlikult ja otstarbekalt. Vastuhageja tõi esile, et osta tuleks kaks paari kevad-sügis saapaid kokku hinnaga 72 eurot. Ringkonnakohus sellist kulu põhjendatuks lugeda ei saa. Lisaks kevad-sügis saabastele tõi vastuhageja kuluna esile veel suviseid jalanõusid, mitu paari, talvesaapad ja talve botased. Kevad-sügis saabaste kuluks saab lugeda 35 eurot.

Jope põhjendatud kuluks ei saa lugeda vanemate piiratud võimaluste korral 89 eurot. Korraliku uue talvejope saab soetada ka 50 euro eest. Iga-aastaselt uue salli ostmist ei saa samuti põhjendatuks lugeda. Vastuhageja leidis, et iga-aastaselt tuleks osta neli paari erinevaid suvejalatseid. Sellist kulu ei saa põhjendatuks lugeda, eriti veel, kui vastuhageja tõi eraldi esile vajaduse osta talvesaapad, talvebotased ja kevad-sügis saapad. Suvejalanõude põhjendatud kuluks saab lugeda maksimaalselt 35 eurot. Korralikud laste talvebotased saab soetada ka 50 euro eest.

Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud ka seda, et koolis kulub lisaks kooliaasta alguses 57,1 euro eest ostetavatele koolitarvetele veel 60 eurot kunsti ja käsitöö tarvetele. Vastava kulu saab põhjendatuks lugeda üksnes 15 euro ulatuses. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud ka seda, et iga aasta oleks vaja hooldada arvutit kuus korda aastas kokku hinnaga 90 eurot ja et laps peaks selle kinni maksma. Vastavat kulu arvestada ei saa. Vanemate piiratud rahaliste võimaluste korral ei saa põhjendatuks lugeda ka ehete ostmist iga-aastaselt summas 90 eurot.

Vastuhageja ei ole põhjendanud „muude ravimite“ ostmise vajadust olukorras, kus eraldi on välja toodud kulutused plaastritele, silmatilkadele, kõrvatilkadele, allergiarohtudele, vitamiinidele, valuvaigistitele, omega 3-le, palavikualandajatele ja ACC-le. Vastuhageja ei ole põhjendanud ka vajadust osta iga-aastaselt kaks treeningmütsi. Kohus loeb põhjendatuks 1 mütsi kulu summas 20 eurot aastas. Ka igaaastaselt uue kiivri ostmist ei saa pidada põhjendatuks. Seda kulu tuleb vähendada poole võrra selliselt, et kiiver ostetakse kahe aasta peale ning aastaseks kuluks saab lugeda 25 eurot.

Ka iga-aastaselt uute suusaprillide ostmist ei saa põhjendatud kuluks lugeda. Kohus vähendab kulu poole võrra 42 euroni, arvestusega, et prillid ostetakse kahe aasta tagant. Vastuhageja ei ole esile toonud, milles seisneb veel eraldi kulu treeningvarustusele, kui sportimise kulud on väga detailselt esile toodud (vastuhageja tõi võistlusvarustusele lisaks esile, et tal tuleb iga aasta osta kahed suusad, kahed suusasaapad, kahed kepid, mütsid, kiiver, puhv, kindad treeningjope, suusajope, spordisokke, soojenduspesu, suusadress jne). Ka see kulu summas

211 eurot tuleb nimetatud põhjusel jätta arvestamata. Kuigi noore sportlase jaoks on uute suuskade hankimine põhjendatud, ei ole vastuhageja siiski kohtu jaoks usutavaks muutnud seda, et vältimatult vajalik on osta iga-aastaselt kaks paari suuski ja keppe, mistõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks iga-aastaselt ühe paari suuskade ja ühe paari suusakeppide ostmise ja sellest tulenevalt tuleb vastuhageja kuluarvestusest maha arvestada vastavalt 250 ja 60 eurot, samuti ühtede suusasaabaste kulu summas 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka uue kirjutuslaua ostmine iga viie aasta tagant, mistõttu tuleb see kulu arvestusest välja jätta. Vastuhageja arvestas toiduraha 365 päeva eest summas 7 eurot päevas. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud toidukulu vajadust hinnaga 7 eurot päevas, seda olukorras, kus laps saab ühe korra päevas koolis süüa ja elab kodus, kus valmistatakse tervele perele süüa ning seetõttu on toidukulu väiksem. Praeguste põhjendustega ei saa pidada põhjendatuks toidukulu mitte rohkem, kui 5 eurot päevas. Samuti on oluline see, et vastuhageja arvestuste kohaselt viibib ta 50 päeva aastas laagrites, mille eest on arvestatud märkimisväärne kulu. Selle 50 päeva eest ei saa toiduraha arvestada ning see tuleb kuluarvestusest maha arvata. Vastuhageja märkis interneti kuluks, mida tuleb lapse kanda jätta, 10 eurot kuus. Elion pakub mitte parimat, kuid vajadusi rahuldavat interneti paketti täishinnaga 16 eurot kuus, millest saaks lapse kuluks arvestada mitte rohkem kui ¼, mis teeb

4 eurot kuus ja 48 eurot aastas. Seega ei saa põhjendatud interneti kuluks lugeda mitte 120 eurot aastas vaid 48 eurot. Pesupulbri osas on võimalik osta jaekaubandusest allergikutele

11(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 mõeldud pesuvahendit alla 4 euro pakend, mistõttu loeb kohus põhjendatud kuluks 4 eurot pesupulbri pakendi kohta ning seetõttu tuleb pesupulbri kulu arvestada 60 euro asemel 48 eurot. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud vajadust osta palsamit hinnaga 8,32 eurot pudel. Palsami kuluks saab lugeda 15 eurot. Ka šampooni osas ei saa lugeda põhjendatud kuluks 8,32 eurot pudeli kohta. Põhjendatud kulu saaks siin olla mitte rohkem kui 21 eurot. Vastuhageja ei ole usutavaks muutnud vajadust osta iga-aastaselt uued päevitusriided, mistõttu ei saa seda kulu põhjendatuks lugeda. Ka kahe paari kinnaste soetamise kulu vajadust ei ole usutavaks muudetud, eriti olukorras, kus kõik trenniga seonduvad kulud, on eraldi välja toodud. Kohus loeb põhjendatuks kinnaste soetamise iga-aastase kulu summas 10 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ka vastuhageja poolt välja toodud ühekordseid kulusid nagu 520 eurone jalgratas, 225 eurosed rullusuusad, suusakott ja uus mobiiltelefon panna igakuise elatusraha sisse. Rullsuuskade vajadust ei ole usutavaks muudetud, samuti ei ole usutavaks muudetud seda, et lapsele tuleks osta 520 eurone jalgratas. Olukorras, kus laps teeb väga tihedalt trenni, viibib vähemalt 50 päeval aastas laagrites, osaleb võistlustel jne, ei ole ilmselt kohane hankida kohe ja kõiki sportimisega seotud vahendeid. Ka mobiiltelefoni on võimalik hankida järelmaksuga ning erinevate telefoniteenuste paketi osana, mille kulu jääks vastuhageja poolt arvestatud telefoni kulu sisse.

13. Kui arvestada vastuhageja poolt esile toodud kuludest maha need kulud, mille osas ei ole vastuhageja kulude vajalikkust piisavalt usutavaks muutnud ja kui lähtuda seejuures vastuhageja enda poolt esitatud arvestusest, ei tule aastane kulutuste summa mitte suurem kui 5825,82 eurot, mis teeb kuu kohta 485,49 eurot. Kuivõrd vastuhageja esitas eelmise hagi, milles põhjendas, et lapse vajadused ühes kuus on 494,03 eurot, siis ei saa praegune kuluvajadus olla suurem, kui see, millele vastuhageja eelmises menetluses tugines. Seetõttu ei ole vastuhageja usutavaks muutnud ega tõendanud, et praegune kuluvajadus on varasemaga võrreldes suurem, liiatigi oluliselt suurem, mistõttu ei saa elatise suurendamise hagi rahuldamisele kuuluda. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd vastuhagis toodud kuludest ja vajadustest mitmed on ülepaisutatud (vt käesoleva otsuse eelmist punkti) annab see asjaolu aluse kahelda ka muude kulude täielikus põhjendatuses. Nendel põhjustel tuleb jätta ka vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 14. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, sest nii hagi kui ka vastuhagi jäetakse rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures vastuhageja käsitlusega sellest, et selline menetluskulude jaotus võiks olla äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

12(12) Tsiviilasi nr: 2-11-5897 Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav