2-11-65068/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-65068

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. juuni 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-65068

Tsiviilasi

Inge-Õilme

Noobeli

hagi

Mare

Lauri

vastu

12 427,99 euro nõudes

Tsiviilasja hind

11 504,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Inge-Õilme Noobel (isikukood 46302182711; elukoht

XXXX);

hageja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law

Office OÜ; asukoht Narva mnt 13A, 10151 Tallinn; e-post

marko@be.ee)

kostja Mare Laur (isikukood 45601262716; XXXX);

kostja lepinguline esindaja advokaat Aivar Hint (OÜ Tartu I

Advokaadibüroo; asukoht Raekoja plats 13, 51004 Tartu; e-

post hintaivar@hot.ee)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Inge-Õilme Noobeli hagi Mare Lauri vastu 12 427,99 euro nõudes rahuldamata

nõude aegumise tõttu.

2. Jätta poolte menetluskulud Inge-Õilme Noobeli kanda.

3. Välja mõista Inge-Õilme Noobelilt riigilõiv 678 (kuussada seitsekümmend kaheksa)

eurot ja 23 senti riigituludesse.

Anda

Inge-Õilme

Noobelile

tähtaeg

riigilõivu

tasumiseks

riigituludesse

(Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606

Swedbank AS, viitenumber mõlema konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv

tsiviilasjas nr 2-11-65068“) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu

vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu

Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise hageja suhtes kohtutäituri

kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb Inge-Õilme Noobelil tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist viivitamata Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

2(5)

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 1-4, 68-71, 95-99)

Hagiavalduse kohaselt kanti 28.11.2008 Inge-Õilme Noobeli (hageja) pangakontole korteri

müügilepingu täitmiseks sissemakse summas 193 400 krooni. Hageja pangakaart oli Mare Lauri

(kostja) käsutuses. Viimane kuritarvitas temale usaldatud pangakaarti ja võttis omavoliliselt

perioodil

01.12.2008

kuni

04.12.2008

hageja

kontolt

välja

sularaha

kogusummas

180 000 krooni, so 11 504,10 eurot. Kuna kostja ei ole korduvatele pärimistele vaatamata eelpool

nimetatud summat hagejale tagastanud, nõuab hageja kostjalt 11 504,10 euro väljamõistmist.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivitusintressi seadusjärgses määras ajavahemiku

01.12.2008 kuni 27.12.2011 eest summas 923,89 eurot.

Hageja hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Alternatiivselt

võib tegemist olla rikkumiskondiktsiooniga – alusetust rikastumisest tuleneva nõudega õiguse

rikkumise korral.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 427,99 eurot (põhinõue

11 504,10 eurot ja viivitusintress 923,89 eurot) tekitatud kahju katteks või alternatiivselt alusetu

rikastumise teel saadu hüvitamiseks koos rikkumisega saadud tuluga. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja sai rikkumise toimumisest teada

2009. aastal. Lisaks tasus kostja 08.12.2009 hageja nõudmisel 1060 krooni, mis on käsitletav

kostja poolt nõude tunnustamisena.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 17.11.2008 notariaalsest

müügilepingust (omandi üleandmiseta) (tl 10-14), 19.12.2011 notariaalsest avaldusest (tl 15-16),

konto väljavõttest perioodil 23.11.2008 kuni 05.12.2008 (tl 17), konto väljavõttest perioodil

01.12.2008 kuni 31.12.2008 (tl 101-104) ning 08.12.2009 maksekorraldusest nr 484 (tl 105).

Kostja vastus (tl 62-63, 80-81, 113-115)

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja väitel ei ole ta alusetult omandanud hageja pangakontole korteriomandi müügist laekunud

raha. Kostja hinnangul on hagis esitatu tõendamata. Isegi juhul, kui oletada, et hageja versioon

toimunust omaks mingitki tõeväärtust, on hageja nõue aegunud. Hagist nähtuvalt leidsid

väidetavad toimingud aset ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008. Kuna hageja tegi samal

perioodil ja peale seda internetipangas erinevaid ülekandeid, oli ta teadlik kõigist tema kontol

toimunud arveldustest. Ei ole usutav, et keskmisele inimesele jääb kohese tähelepanuta

kinnisasja müügist laekunud 11 504,10 euro „kadumine“ arvelduskontolt. Samas on hagi kohtule

esitatud 30.12.2011, seega peale kolme aastast aegumistähtaega. Kostja arvates puuduvad

seaduses sätestatud sündmused, mis oleksid aegumise katkestanud või peatanud. Kostja kandis

3(5)

08.12.2009 hageja pangakontole 1060 krooni, kuid maksekorralduse selgitusse ei ole märgitud,

et tegemist oleks kahju hüvitise, alusetu rikastumisena saadu tagastamise või hageja poolt muu

hagis nõutava summaga. Eelmärgitud summa andis kostja hagejale laenuks juuksepikenduste

tegemiseks. Seega on nimetatud makse seotud muu võlasuhtega, mida kinnitavad ka hageja enda

senised avaldused – nimelt ei ole hageja nimetatud makset (pidades seda osaliseks kohustuse

täitmiseks) oma nõudest maha arvestanud. Kostja rõhutab, et tal on olnud hagejaga mitmeid

erinevaid võlasuhteid. Hageja oli kostja hea sõbratar ja poolte vahel oli usalduslik suhe kuni

suveni 2011.

Kostja taotles kirjalikus menetluses vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas.

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Kostja on taotlenud asjas vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 12 427,99 eurot,

millest 11 504,10 eurot on põhinõue ja 923,89 eurot viivitusintress 27.12.2011 seisuga.

Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi rikkumiskondiktsiooni sätete alusel ja kuivõrd

tegemist on pahauskse rikkujaga, siis nõuab hageja lisaks saadu harilikule väärtusele ka

rikkumisega saadud tulu väljaandmist.

Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu viimase poolt ajavahemikus

01.12.2008 kuni 04.12.2008 hageja pangakontolt hageja nõusolekuta sularaha väljavõtmisest

kogusummas 180 000 krooni, so 11 504,10 eurot.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohtu hinnangul on hageja esitanud kostja vastu õigusvastaselt (omandi rikkumisega) tekitatud

kahju hüvitamise nõude.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Objektiivse teokoosseisu olemasolu ning teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse VÕS

§ 1050 kohaselt kahju tekitaja süü olemasolu.

Käesolevas asjas on hageja väitnud, et usaldas oma pangakaardi kostja kätte, kuid mingit õigust

arvelduskontolt raha välja võtta ta kostjale ei andnud. Kostja kuritarvitas hageja usaldust ja võttis

omavoliliselt hageja kontolt välja sularaha kokku 180 000 krooni. Eeltoodust tuleneb, et

nimetatud kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejale kahju – vähenes tema varanduslik seisund –

mille hüvitamist ta kostjalt taotleb.

TsÜS § 150 lg-st 1 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai

või pidi teada saama. Antud sätte kohaldamiseks tuleb seega kindlaks teha, millal hageja sai

teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama.

Kahju hüvitamise aluseks olevad teod toimusid ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 (tl 17,

101-104). Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et 01.12.2008 on hageja kontolt võetud välja

50 000 krooni (5 × 10 000), 02.12.2008 50 000 krooni (5 × 10 000), 03.12.2008 50 000 krooni

(5 × 10 000) ning 04.12.2008 30 000 krooni (3 × 10 000). Samas nähtub hageja pangakonto

väljavõtetest, et hageja on nimetatud ajavahemikus teinud ise pangaülekandeid: 01.12.2008

Lenneli Noobelile ning 03.12.2008 ja 04.12.2008 OÜ-le Horizon Travel. Järgmise makse on

hageja teinud 09.12.2008 Maksu- ja Tolliametile. Seega sai hageja hiljemalt 09.12.2008 enda

4(5)

pangakontolt ülekannet tehes (2008. aasta maamaksu tasudes) teada (või pidi teada saama)

asjaolust, et kostja on ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 võtnud omavoliliselt tema

kontolt välja sularaha kogusummas 180 000 krooni. Kuivõrd hageja sai kahjust (sularaha

väljavõtmisest) ja kahju hüvitama kohustatud isikust (kostjast) teada hiljemalt 09.12.2008, siis

tuli hagejal oma kahjunõude maksmapanekuks esitada kohtule hagi kolme aasta jooksul

nimetatud asjaoludest teadasaamisest. Hageja on esitanud kohtule hagi 30.12.2011 (tl 1, 5), seega

pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostja) võib keelduda oma kohustuse täitmisest

vastavalt TsÜS § 142 lg 1 teisele lausele. Kuna hageja nõue on aegunud juba TsÜS § 150 lg 1

järgi, siis ei oma tähendust TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne aegumistähtaeg.

Kohtu hinnangul ei ole aegumine katkenud ja uuesti alanud TsÜS § 158 tähenduses. Nimetatud

sätte kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega,

kusjuures nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises,

intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohtule esitatud maksekorraldusest

nr 484 (tl 105) nähtub, et kostja tegi 08.12.2009 hagejale ülekande saaja soovil (korraldusel)

summas 1060 krooni. Makse selgitusest ei tulene, et tegemist oleks kahju hüvitise, alusetu

rikastumisena saadu tagastamise või hageja poolt muu hagis nõutava summaga, mistõttu ei saa

antud makset pidada haginõude tunnustamiseks. Kostja väitel on poolte vahel olnud erinevaid

võlasuhteid ja hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Kohtu arvates on põhjendatud

kostja seisukoht, et sisuliselt ei ole hageja ise vaidlusalust makset nõude tunnustamiseks

pidanud, kuna ei ole hagis ega hilisemalt kohtule esitatud menetlusdokumentides oma nõuet

temale osaliselt tasutud summa võrra vähendanud.

TsÜS § 150 lg 2 näeb ette, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses

kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja

möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Seega annab

TsÜS § 150 lg 2 lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude. Tegemist on

õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõudega, mille sisuks on alusetust rikastumisest saadu

väljaandmine, kusjuures see nõue tekib siis, kui õigusvastaselt kahju tekitamise nõue ise on

TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Kohus tuvastas eespool, et hageja nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi on

aegunud. Kuigi selle nõude eeldused on üldjuhul samad lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega,

tuleb TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks muuhulgas tuvastada, kas kahju tekitaja (kostja) on lisaks

kahju tekitamisele kannatanu (hageja) arvel ka rikastunud ehk kas kostja on hagejale kahju

põhjustanud ja selle kahju põhjustamisega hageja arvel rikastunud. Isegi kui asuda seisukohale,

et kostja on ajavahemikus 01.12.2008 kuni 04.12.2008 hageja kontolt sularaha välja võttes

käitunud õigusvastaselt, olles selles ka süüdi, ja hageja saanud kahju, siis ei ole hageja kordagi

väitnud ega tõendanud, et lisaks hagejale kahju tekitamisele on kostja paralleelselt hageja arvel

ka rikastunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole täidetud eeldused TsÜS § 150 lg 2

kohaldamiseks.

Riigikohus on 14.11.2007 kohtulahendi nr 3-2-1-101-07 p-s 11 leidnud, et hagi tuleb jätta

rahuldamata vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud

asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude

olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid

vastuväiteid. Kuivõrd hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue on aegunud, hageja

ei ole väitnud, et lisaks kahju tekitamisele oleks kostja hageja arvel ka rikastunud ning

kohustatud isik on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus Inge-Õilme Noobeli hagi

Mare Lauri vastu 12 427,99 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Kuna

hageja nõue on aegunud, on käesolev vaheotsus käsitatav lõppotsusena, sest kohus asja nõude

aegumise tõttu edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

5(5)

16.01.2012 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas hageja

riigilõivu maksmisest osaliselt, so 678,23 euro ulatuses, üksnes hagiavalduse esitamisel ning

määras hagejale hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 600 euro tasumise igakuiste

150 euro suuruste osamaksetena nelja kuu jooksul alates 2012 jaanuarikuust iga kuu 25-ndaks

kuupäevaks. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 600 eurot (tl 58, 79, 84, 106).

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 ning § 179 lg-te 1 ja 5 alusel

välja mõista riigilõiv 678,23 eurot riigituludesse.

Kohtunik