2-11-9612/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Marika Leimann

12.06.2012.a. Rakvere kohtumaja

2-11-9612

Sillamäe Linna hagi OÜ Arco Ehitus vastu kahju 4879.81 euro

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA Sillamäe Linn, rk 75003909, asukoht

Sillanmäe, Kesk 27; esindaja Deniss Iškin

KOSTJA OÜ Arco Ehitus, rk 10222995, asukoht Tallinn, Odra

16, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

Suuline menetlus- istung 23.05.2012 Hagi

hind-4879.81 eurot

hagi rahuldada

RESOLUTSIOON

Välja mõista OÜ-lt Arco Ehitus hageja Sillamäe Linn kasuks kahju katteks 4879.81 /neli tuhat

kaheksasada seitsekümmend üheksa 81/ eurot.

Välja mõista alates 25.02.2011 OÜ-lt Arco Ehitus hageja Sillamäe Linn kasuks viivis 8% aastas kuni

põhivõla ( 4879.81 eurot) kohase täitmiseni.

Men etluskulud

Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja

kulud jäävad kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast

päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ci välista menetlustähtaja

ennistamist.

Senine menethis-

08.03.2011 esitas Sillamäe Linnahagi OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus vastu kahju 4879.81 euro

solidaarse hüvitamise nõudes.

Harju Maakohtu 23.05.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-12405 kuulutati välja OÜ Kristiine Ehitus

pankrot (t lk 190-194), millest tulenevlt 09.06.2011 esitas tolles menetluses halduriks nimetatud Peeter

Sepper taotluse jätta hagi selle kostja suhtes läbi vaatamata.

Viru Maakohtu 13.07.2011 määrusega jäeti Sillamäe Linna hagi OÜ Kristiine Ehitus vastu läbi

vaatamata.

Seega alates nimetatud määruse jõustumisest tuleb hageja nõue lugeda esitatuks ühe kostja-OÜ Arco

Ehitus vastu.

Hageja nõuded

Sillamäe Linnavalitsuse 14.oktoobri 2010 korraldusega (t lk 5-6) nr 543-k „Riigihanke „Sillamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" pakkumuse edukaks tunnistamine" tunnistati riigihankes

„Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" (viitenumber 119848) edukaks ühispakkujate

OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ pakkumus (tlk 7-75). Pakkumuse jõusoleku

tähtaeg on 5.märts 2011.

OÜ Wolmreks Ehitus 21.detsembri 2010 kirjaga nr 503 „Pakkumusest loobumine" (t lk76) teatati OÜ

Womlreks Ehitus likvideerimisest ja et seoses sellega ei saa ühispakkujad täita riigihankes „Siliamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" (viitenumber 119848) võetud kohustusi. Sellega on

ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ esindaja teatanud, et võtab

pakkumuse tagasi ja pakkumuse tagasivõtmine tuleneb hankijast mitteolenevatel põhjustel.

Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 53 lõike 1 punkti 1 järgi kui edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi,

tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu

madalaima hinnaga pakkumuse alusel.

Sillamäe Linnavalitsuse 27.jaanuari 2011 korraldusega (t lk 77-79) nr 22-k „Riigihanke

„Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" hankemenetluse jätkamine eduka

pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral" edukaks hinna

poolest järgmine Aktsiaseltsi Vant pakkumus.

Sama korraldusega otsustati RHS § 53 lõike 2 alusel nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse

tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.

RHS § 53 lõike 2 järgi RHS § 53 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda

edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud

pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.

Aktsiaseltsi Vant ning ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ

pakkumuste (t lk 84) maksumuste vahe on 163 627.12 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku 196

352.54 krooni ehk 12 549.21 eurot.

Arvestades, et ühispakkujad OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ esitasid

pakkumuse tagatisena AS SEB Pank garantii, esitas Sillamäe Linnavalitsus 28.jaanuari 2011 kirjaga nr

7-2.5/9 garantiinõude AS-le SEB Pank (t lk 97-99).

AS SEB Pank on garantiinõude täitmisega kahju osaliselt (summas 7 669.40 eurot) hüvitanud (t lk 100).

Seega on hüvitamata kahju suurus 4 879.81 eurot.

RHS § 43 lõike 3 ja pakkumuses sisalduva (t lk 30) „Kinnituse solidaarse vastutuse kohta"

(pakkumuse lk 22) kohaselt vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

VÕS § 65 lõike 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

Sillamäe Linnavalitsuse 16.veebruari 2011 kirjadega nr 7-2.5/17 ja 7-2.5/18 nõuti kostjatelt

kohustuse täitmist (t lk 101-105).

Harju Maakohtu määrusega on välja kuulutatud OÜ Wolmreks Ehitus pankrot 21.veebruaril

2011 kell 16.00. Seega vastavalt Pankrotiseadusele kuulub nõue OÜ Wolmreks Ehitus

(pankrotis) vastu esitamisele pankrotimenetluses.

Sillamäe Linnavalitsuse 27.jaanuari 2011 korraldusega nr 22-k „Riigihanke „Sillamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse

esitanud pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral" on kostjatele edastatud tähitud

kirjaga.

Lähtudes RHS § 117 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 12, võib pakkuja esitada riigihangete

vaidlustuskomisjonile vaidlustuse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta.

RHS § 121 lõike 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme

tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste

rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

Sillamäe Linnavalitsuse 15.veebruari 2011 korraldusega nr 83-k „Hankelepingu sõlmimine"

anti nõustumus hankelepingu sõlmimiseks Aktsiaseltsiga Vant.

Kostjaid on teavitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmisest, kuid kostjad pole neid haldusakte vaidlustanud.

Seega on Sillamäe Linnavalitsus teinud Riigihangete seadusest tulenevad otsustused

hankemenetluse jätkamiseks seoses edukaks tunnistatud pakkumuse teinud pakkuja

pakkumusest loobumisega, otsustuse kahju suuruse (esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse

maksumuse ja järgmise pakkumuse maksumuse vahe) ja otsustuse kahju väljanõudmiseks.

Need otsustused on õiguspärased ja kostjad pole neid vaidlustanud.

Vastavalt ühispakkujate pakkumuses sisalduvale volikirjale (t lk 76) ja Arco Ehitus OÜ 22.detsembri 2010

kirjale nr 58 (t lk 83) on ühispakkujate esindajaks OÜ Wolmreks Ehitus. Et OÜ Wolmreks Ehitus

oli 21.detsembril 2010, pakkumusest loobumise avaldamisel likvideerimisel, siis vastavalt

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikele 5 esindas juriidilist isikut likvideerija.

VÕS § 113 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse sama normi järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas.

i J

Sillamäe Linnavalitsuse 16.veebruari 2011 kirjadega nr 7-2.5/17 ja 7-2.5/18 anti kostjatele kohustuse

täitmiseks tähtaeg 25.veebruar 2011.

VÕS § 94 lõike 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1 .jaanuari ja 1 .juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. 31.detsembril 2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäär on 1%.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. RHS § 53 lõike 2 järgi RHS § 53

lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud

pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse

maksumuse vahe osas. See tähendab, et kostjad vastutavad kahju tekitamise eest vastavalt seadusele

Kostja vastuväited

Konsortsium koosseisus OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ esitas 6.

septembril 2010 ühise pakkumuse riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine"

(viitenumber 119848). Pakkumusele oli lisatud ka ühispakkujate volikiri, mille kohaselt OÜ Kristiine

Ehitus ja Arco Ehitus OÜ volitasid OÜ Wolmreks Ehitus juhatuse liiget Hanno Muga olema

ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega

seotud toimingute tegemisel.

Sillamäe Linnavalitsuse 14. oktoober 2010. a korraldusega nr 543-k „Riigihanke „Sillamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" pakkumuse edukaks tunnistamine" tunnistati nimetatud

riigihankes edukaks ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ

pakkumus.

Sillamäe Linnavalitsus esitas 17. detsember 2010 Arco Ehitus OÜ-le kirja „Pakkuja

kvalifikatsiooni kontroll" (t lk 146-147), milles palusid esitada 22. detsembriks 2010 Sillamäe

Linnavalitsusele:

selgitus, miks ühispakkujad ei teavitanud Sillamäe Linnavalitsust ühispakkuja likvideerimisest;

selgitus, kes on riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine"

ühispakkujate OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ pakkumuse osas

ühispakkujateks ning kinnitused, et

a) ühispakkujate majanduslik ja finantsseisund vastab kvalifitseerimise tingimustele;

b) ühispakkujate tehniline ja kutsealane pädevus vastab kvalifitseerimise tingimustele;

c) pakkumus on jõus, ühispakkujad ei võta oma pakkumust tagasi ega keeldu

hankelepingu sõlmimisest;

d) hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt,

hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks

ühispakkujate volitatud esindaja volikiri.

Arco Ehitus OÜ vastas Sillamäe Linnavalitsuse 17. detsember 2010 kirjale 22. detsembril 2010.

a, milles teatas, et Arco Ehitus OÜ on andnud riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev

hoone renoveerimine" volituse OÜ-le Wolmreks Ehitus, kes on õigustatud ja kohustatud

teostama kogu hankes kõik vajalikud toimingud. Arco Ehitus OÜ ei tõendanud nimetatud kirjaga

Adu Hakile antud volitusi.

Arco Ehitus OÜ sai 28. jaanuar 2011 Sillamäe Linnavalitsuselt kirja (t lk 148), millele oli

lisatud Sillamäe Linnavalitsuse 27. jaanuar 2011 korraldus nr 22-k ärakiri.

Nimetatud

korralduse kohaselt andis Sillamäe Linnavalitsus korralduse:

Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse 14. oktoobri 2010 korraldus nr

543-k

„Riigihanke „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" pakkumuse edukaks

tunnistamine";

Tunnistada riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" edukaks AS

Vant pakkumus kui hankelepingu sõlmimisest keeldunud eduka pakkumuse esitanud pakkuja

pakkumusele hinna poolest järgmine pakkumus;

Nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt, ühispakkujatelt OÜ Wolmreks

Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ, solidaarselt kahju hüvitamist tagasi võetud

pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas summas

12 549.21 eurot, sh realiseerida pakkumuse tagatisena AS SEB Pank garantii;

Arco Ehitus OÜ esitas Sillamäe Linnavalitsusele 01. veebruaril 2011 selgituse (t lk 132), mille

kohaselt Arco Ehitus OÜ ei ole teatanud oma 22. detsember 2010 kirjas, et soovib loobuda

riigihankes „Sillamäe Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" ja Adu Hakile ei olnud

antud Arco Ehitus OÜ poolt volitust nimetatud riigihankes loobumiseks.

Arco Ehitus OÜ juhtis Sillamäe Linnavalituse tähelepanu asjaolule, et Arco Ehitus OÜ andis

pakkumuse volikirja kohaselt volituse olla ametlik esindaja hankemenetluse ja hankelepingu

sõlmimisega seotud toimingute tegemisel OÜ Wolmreks Ehitus esindajale Hanno Muga ( t lk

29), mitte Adu Haki Te. Seega on Adu Haki poolt 21. detsembril 2010 saadetud kiri õigustühine

vaidlusaluses riigihankes. Lisaks selgitas Arco Ehitus OÜ, et seoses OÜ Wolmreks Ehitus

likvideerimis-ja tolleks hetkeks pankrotimenetlusega seoses ei vastanud pakkuja hankelepingu

sõlmimise hetkeks kvalifitseerimistingimustele ja Sillamäe Linnavalitsus ei võinud hankelepingut

sõlmida tulenevalt riigihangete seaduse § 38 lg 1 punkti 2 kohaselt.

Sillamäe Linnavalitsus esitas 16. veebruar 2011 Arco Ehitus OÜ-le Kahju hüvitamise nõude,

milles nõudis, et Arco Ehitus OÜ kannaks hiljemalt 25.veebruariks 2011 Sillamäe Linnavalitsuse

arveldusarvele kahju hüvitamiseks 4879.81 eurot.

Arco Ehitus OÜ esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 27. jaanuar 2011

korralduse nr 22 kehtetuks tunnistamise nõudes. Tartu Halduskohus tegi 04. märts 2011

kohtumääruse, millega tagastas kaebuse seoses seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast mitte kinnipidamisega.

Tänaseks on määrus muutmata kujul jõustunud Tartu Ringkonnakohtu määrusega (t lk-134-

1459.

TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse

tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

Ühispakkujad OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ andsid vaidlusaluses

riigihankes volituse olla pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu

sõlmimisega seotud toimingute tegemisel Hanno MugaTe. Vastav volikiri oli lisatud ka Sillamäe

Linnavalitsusele esitatud pakkumusele. Volikirjas on selgelt ja üheselt

mõistetavalt kirjas: „ Käesolevaga volitab OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus (ühispakkujate

nimed) Adu Haki juhatuse liige ja Priit Hainoja, juhatuse liige (volitajate nimed ja ametikohad)

isikus OÜ'd Wolmreks Ehitus isikus Hanno Muga, juhatuse liige (Volitatava nimi ja ametikoht)

olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja

hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Volitatava

allkirja näidis: _______ . Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta."

Seega Sillamäe Linnavalitsus oleks pidanud kuni vastupidise ühispakkujate teate või uue

ühispakkujate volikirja esitamiseni aktsepteerima, tegema tehinguid ja

toiminguid

ühispakkujate OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ osas üksnes

isikuga Hanno Mugarga.

Arco Ehitus OÜ selgitas nimetatud asjaolu ka oma 01. veebruar 2011 kirjas

Sillamäe

Linnavalitsusele.

Kui Arco Ehitus oleks andnud volituse OÜ-le Wolmreks Ehitus, siis selliselt oleks

ka

sõnastatud volikiri.

Sillamäe Linnavalitsus, kellel oli ja on olemas ühispakkujate kehtiv volikiri eelpool kirjeldatud

sisuga, võttis vaatamata sellele oma kirjade ja korralduste kohaselt riigihankes „Sillamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimine" tegemisel aluseks esindusõiguseta isiku Adu

Haki 21. detsember 2010 kirja pealkirjaga Pakkumusest loobumine, milles väidetaval teatati

OÜ Wolmreks Ehitus likvideerimisest ja et seoses sellega ei saa ühispakkujad täita riigihankes

võetud kohustusi.

Arco Ehitus OÜ sai nimetatud kirjast teada Sillamäe Linnavalitsuse 28. jaanuar 2011 saadetud

kirjast ja ei olnud kuni selle hetkeni teadlik Adu Haki poolt sellise kirja väljastamisest. Lisaks

juhib Arco Ehitus OÜ kohtu tähelepanu asjaolule, et Arco Ehitus OÜ ei ole andnud Adu

Hakile, kes on väidetavalt allkirjastanud 21. detsember 2010 OÜ Wolmreks Ehitus poolt

esitatud kirja, volitust olla ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik

esindaja

hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel ning ühispakkujad

polnud otsustanud pakkumusest loobuda.

Arco Ehitus OÜ on seisukohal, et ühispakkujad OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja

Arco Ehitus OÜ ei ole esitanud Sillamäe Linnavalitsusele teadet esitatud

pakkumuse

tagasivõtmise kohta, vaid ühispakkujad ei vastanud seoses OÜ Wolmreks

Ehitus

likvideerimismenetlusega hankelepingu sõlmimise hetkeks kvalifitseerimistingimustele ega

riigihangete seaduses toodud nõuetele.

Riigihangete seaduse § 39 lg 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja

majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele.

RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu

hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või

taotleja kvalifitseerimata.

RSH § 38 lg 1 p 2 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankenienetlusest

mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kes on pankrotis või likvideerimisel. Seega nimetatud

paragrahvide kohaselt oleks pidanud Sillamäe Linnavalitsus, saades teada, et 6. septembril 2010.

a pakkumuse esitanud ühispakkujatest OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus

OÜ ei vasta üks ühispakkujatest riigihangete seaduses ja hankedokumentides esitatud

kvalifitseerimisnõuetele, kõrvaldama nimetatud ühispakkujad menetlusest tuginedes RHS § 38 lg

1 punktile 2.

Sillamäe Linnavalitsus oli oma 27. jaanuar 2011 korralduse nr 22-k tegemisel teadlik, et

ühispakkujad tuleks kõrvaldada riigihankest „Sillamäe Spordikompleksi Kalev

hoone

renoveerimine" kvalifitseerimistingimustele mittevastavuse kohta ja seda tõendavad nii Sillamäe

Linnavalitsuse enda vastav korraldus (27. jaanuar 2011 korraldus nr 22-k) kui ka OÜ Wolmreks

Ehitus 21. detsember 2010 kiri, kus kinnitatakse OÜ Wolmreks Ehitus likvideerimismenetluse

alustamist.

Arvestades eeltoodut (Adu Hakil polnud volitust esitada ühispakkujate loobumise avaldust ja

ühispakkujad oleks tulnud kõrvaldada riigihankest RHS § 38 lg 1 p 2 alusel) on Sillamäe

Linnavalitsus oma 27. jaanuar 2011 korralduse nr 22-k tegemisel eksinud, kui loeti ühispakkujad

OÜ Kristiine Ehitus, OÜ Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus OÜ oma pakkumuse tagasivõtnuks ja

seetõttu nõutakse solidaarselt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas summas 12 549.21 eurot, sh realiseeriti pakkumuse

tagatisena AS SEB Pank garantii.

Seega pole Sillamäe linnal alust nõuda Arco Ehitus OÜ-lt kahju hüvitamist, vaid on kohustus

tagastada Arco Ehitus OÜ-le ebaõigetel alustel realiseeritud garantiikirjast saadud kasu summas 7

669.40 eurot.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on välja kuulutanud hanke, viitenumbriga 119848, Sillamäe

Spordikompleksi Kalev hoone renoveerimiseks ja vaidlust ei ole selles, et muuhulgas esitasid

sellele ühispakkumise OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja Arco Ehitus OÜ. Hageja on

küll esitanud ühispakkumises osalenute kohta tõendi (t lk 7), milles Arco Ehitus OÜ asemel on

märgitud osalejaks OÜ Ardis Ehitus, rk-ga 1100015 ja ehkki ei hageja ei oska seletada, miks

sellina viga on tekkinud, on kostja istungil kinnitanud, et ta osales vaidlusaluses hankes ja et

tegemist on selles tõendis ilmse ebatäpsusega.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ Wolmreks Ehitus ja OÜ Kristiine Ehitus õiguslik staatus muutus

pärast nende ühispakkumise edukaks tunnistamist.

Vaidlus on selle üle, kas:

1)

ühe ühispakkumises osalenud äriühingu nimel pakkumisest loobumisest, hankijast

mitteolenevatel põhjustel pakkumise tagasivõtmisest, teatanud isikul oli selleks volitus;

2) hagejal oli õigus keelduda hankelepingu sõlmimisest nn allesjäänud ühispakkujatega ja

tunnistada edukaks järgmine pakkumus;

3) hageja pidanuks lugema ühispakkumises osalejad nõuetele mittevastavaks RHS § 38 alusel ja

4) kas sellest tulenevalt hagejal on õigus nõuda kahju RHS § 53 alusel.

Kohus leiab, et antud menetluses on olulise tähtsusega dokumendiks ühispakkuj ate volikiri (t lk

29).

Kohus leiab, erinevalt kostjast, et volitus kolme solidaarselt pakkumises osalenud äriühingu

esindamiseks on antud mitte füüsilisele isikule Hanno Mugale, vaid ühele pakkumises osalenud

äriühingule- OÜ-le Wolmreks Ehitus. Sama kinnitab ka hageja, väites, et volitust saigi anda vaid

ühele pakkumises osalejatest.

Kuna pakkumises ei osalenud füüsiline isik Hanno Muga, siis ei saa pidada asjakohaseks kostja

seisukohta, et volitatu oli Hanno Muga.

Hanno Muga nimi kajastub volikirjas tekstiliselt üksnes seetõttu, et volikirja väljaandmise hetkel

oli nimetatud isik OÜ-u Wolmreks Ehitus ainsaks seaduslikuks esindajaks. Kui volitajate tahe

olnuks volitada Hanno Mugat, kui füüsilist isikut, puudunuks igasugune põhjendatud vajadus

sõnaliselt välja tuua, et Adu Haki ja Priit Hainoja, vastavalt ülejäänud kahe ühispakkumises

osalenud äriühingute juhatuse liikemete volitavad "OÜM Wolmreks Ehitus".

Arusaamatu on kostja käsitlus, et tulenevalt Hanno Muga allkirjast volikirjal, ei saa lugeda

volituse saajaks mitte äriühingut, mis on juriidiline abstraktsioon, vaid et volitatuks on füüsiline

isik.

Mis iganes juriidilise isiku osalusega sõlmitud lepingus oleks sellise käsitluse korral võimatu

panna lepingupoole allkirjalist kinnitust. Juriidilise isiku osalemisel sõlmitud lepingus

figureeribki juriidilise isiku kui lepingupoole allkirjana füüsilise isiku allkiri. See ei tähenda

seda, et lepingupooleks oleks vastav äriühingu poolt esindajana allakirjutanud isik.

Seega lähtudes sellest, et pakkujaid esindas volikirja kohaselt hankemenetluses ja hankelepingu sõlmimisel

seotud toimingute tegemisel üks ühispakkujaks olnud äriühingutest- OÜ Wolmreks Ehitus- sai volikirjas

sätestatud toimingut teha OÜ Wolmreks Ehitus, oma igakordse seadusliku esindaja kaudu.

TsÜS § 41 kohaselt likvideerimise alustamisega lõpeb juhatuse või seda asendava organi ametiaeg.

Eeldusel, et likvideerijate osas tehakse karme koos kandega juriidilise isiku vabatahtliku lõpetamise kohta,

saab lugeda likvideerijate volitused tekkinuks arvates juriidilise isiku lõpetamise kohta vastava kande

tegemisega registrisse. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused.

Sellest hetkest, kui OÜ-u Wolmreks Ehitus vastav organ oli vastu võtnud likvideerimisotsuse ja selle otsuse

alusel oli tehtud kanne vastavasse registrisse, sai hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimisega seotud

toimingute tegemisel OÜ Wolmreks Ehitus nimel dokumente esitada-allkirjastada likvideerijaks määratud

isik. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et nimetatud isikuks oli Adu Haki.

On iseküsimus, kas ja kui palju ühispakkumises osalenud konsortsiumi liikmed omavahel eelnevalt

suhtlesid, või mis kaalutlustel vaid 3 kuud pärast pakkumise edukaks tunnistamist tekkisid asjaolud

äriühingu likvideerimiseks, kuid need ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.

Kostja esitas ka väite, et Adu Haki poolt 21.12.2010 allkirjastatud dokumendis ei ole esitatud tahteavaldust

pakkumisest loobumise kohta.

Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustuja tugineb sealjuures ka hageja poolt nimetatud riigikohtu

halduskolleegiumi lahendile nr. 3-3-1-58-06, mille p-s 11 on öeldud: "Kindlale isikule tehtud tahteavaldust

tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi

teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi."

Kohus leiab, et 21.12.2010 kirjas sisalduvat kinnitust, et „OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ

Arco Ehitus ei saa täita riigihankes /.../ võetud kohustusi", ei ole võimalik tõlgendada muul viisil, kui et

ühispakkujad on loobunud, asjaolude muutumise, tõttu hankes osalemisest.

Ühispakkujad on kinnitanud, et vastutavad täitmise eest solidaarselt. Solidaarvastutuse põhimõtete

kohaselt ei saa võlasusaldaja saada seeläbi kahjustatud, et solidaarvõlgnike sisesuhtes on mingeid

komplikatsioone.

Kohus nõustub hagejaga, kostjale 16.02.2011 saadetud kirjas (t lk 104 p 3) avaldatu osas, et ühe

ühispakkkuja likvideerimine ei tähenda automaatselt ühispakkujate mittekvalifitseerimist ja et vaatamata

OÜ-u Wolmreks Ehitus likvideerimisele vastasid teadaolevalt ülejäänud ühispakkujad oma majandus-

ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase näitajate osas

kvalifitseerimistingimustele, mistõttu puudus alus ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks

hankija algatusel.

Selles situatsioonis saanuks hankijast sõltuvalt kohtu hinnangul jätkata hankelepingu vormistamise

menetlust ühispakkumisse allesjäänud äriühingutega, kuivõrd ka hageja ise kinnitab, et kõik

ühispakkumises osalejad vastasid kvalifitseerimistingimustele.

Kohus jagab hageja seisukohta, et pakkumise edukaks tunnistamise otsustusega lõppes

hankemenetlus ja peale seda ei saanud hankija enam omal algatusel kedagi kõrvaldada.

Eksitav on kostja väide, et kuivõrd hageja pidanuks ise RHS § 39 alusel kogu menetluse kestel

kontrollima

pakkujate

vastavust,

siis

pidanuks

ta,

saades

teada

ühe

ühispakkuja

likvideerimismenetlusest, kõrvaldama hankemenetlusest ka ülejäänud pakkujad RHS § 38 alusel.

RHS § 39 kohustab hankijat kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantseisund ning tehniline

ja kutsealane pädevus vastavad kvalfitseerimise tingimustele. Ehk vastavust minimaalselt RHS

§ 40 ja 41 sätestatud nõutele.

RHS § 39 ei kohusta hankijat kogu menetluse kestel konrrollima, kas pakkuja äkki pole

likvideerimisel või pankrotis. Nimetatud asjaolu kontrollib hankija küll enne hankelepingu

sõlmimist ja võib siis omaalgatuslikult keelduda hankelepingu sõlmimisest, kuid pakkujate sel

viisil staatuse võimaliku muutumise kontrollimise kohustust ei ole hankijale pandud RHS § 39

kohaselt kogu menetluse kestel.

Antud juhul ei olnud veel sõlmitud hanekelepingut ja kuna oli teada, et pakkumiste jõusoleku

tähtaeg oli alles 05.03.2011, siis eeldavast! enne nimetatud tähtaega ei saanudki kerkida küsimust

hankelepingu sõlmimisest.

Hageja on õigesti leidnud, et ühispakkujatega lepingu sõlmimisest keeldumine ei ole toimunud

hankijast sõltuvalt ehk et hankijast ei sõltunud OÜ Wolmreks Ehituse likvideerimismenetluse

alustamine.

OÜ Wolmreks Ehitusel oli kohustus teavitada hankijat nimetatud asjaolust, seda tehti. Tulenevalt

asjaolust, et tegemist oli ühispakkumisega (OÜ Wolmreks Ehitus oli volitatud esindama kõiki

ühispakkujaid), oli edasi hageja otsustada, kas ta kasutab võimalust jätkata siiski muutunud

asjaoludele vaatamata hankemenetlust kahe ühispakkumisse allesjäänud äriühinguga või keeldub

hankelepingu sõlmimisest seetõttu, et pole enam sellist ühispakkujate koosseisu, kes oli kinnitanud

hankelepingu täitmise tagamist üksnes solidaarselt.

Ühispakkuja Arco Ehitus OÜ saanuks ehk esitada nõude OÜ Wolmreks Ehitus vastu, kui ta leidis,

et ta saanuks ja tahtnuks edasi osaleda hankemenetluses ja kui ta leidis, et ühispakkumise

sisesuhtest tulenevalt on OÜ Wolmreks Ehitus alusetult ja põhjendamatult hankijale

hankemenetlusest pakkumises tagasivõtmise kohta teadet esitades talle kahju tekitanud.

Kohtule ei ole teada, kas kostja on oma nõuded vastavasse pankrotimenetlussse ka esitanud.

Sisesuhte võimalik problemaatika ei saanud olla hagejale aluseks hankelepingu sõlmimata

jätmiseks, küll aga kui pakkujad, oma pädeva esindaja kaudu, omaalgatuslikult võtavad pakkumise

tagasi, ei ole hankijal muud valikut, kui RHS § 53 alusel tunnistada edukaks järgmine

hanketingimustele vastav pakkumine.

Kahjunõude arvutuslikus osas vaidlustust ei ole esitatud.

Nõude materiaalõigusliku alusena tuleb käsitleda RHS § 53 lg 2 (sätte sisu on refereeritud otsuse

haginõuet käsitlevas osas) ning nõude ulatuse ja sisu aluseks on VÕS § 127.

VÕS § 127 sätestatu kohaldub nii lepingu kui muu kohustuse rikkumisest,

deliktist

vms.tulenevale kahjunõudele. Säte on kohaldatav ka muudest seadustest, antud juhul RHS-st

tulenevale kahjuhüvitusnõudele.

Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine. Antud juhul

on hagejal kahju tekkinud, sest hageja pidi kostjaga seotud ühispakkumise edukaks tunnistamise

otsust muutma ja valima järgmise, rahaliselt kallima pakkumise.

Kostja on küll esitanud väite, et deliktiõigusliku kahju nõude komponendina ei ole täidetud põhjusliku seose

tõendamise nõue, kuid kohus sellega ei nõustu.

Kohus leiab, et olemas on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kui üks

ühispakkumises osalenud äriühingust ei oleks (napilt kolm kuud) pärast pakkumise edukaks tunnistamist

võtnud vastu otsust likvideerimismenetluse kohta, oleks edukaks tunnistatud pakkumine jõudnud järgmise

etapina hankelepingu sõlmimiseni, sest ei esinenud mingeid muid asjaolusid, miks ei oleks saanud

ühispakkumises osalenutega asuda hankelepingut sõlmima. Ja sellisel oleks jäänud ära hageja vajadus

tunnistada edukaks järgmine, rahaliselt kallima, pakkumise tegija.

Seega 06.12.2010 osaniku otsusega muutus OÜ-u Wolmreks Ehitus ja 23.05.2011 kohtumäärusega muutus

OÜ Kristiine Ehitus õiguslik staatus ja kui kostja leiab, et ta saanuks ka üksi hankelepingu täitmisega

hakkama, siis saanuks ju algusest peale osaleda soolopakkumisega. Kui ta oli valmis osalema vaid ühiselt,

siis ei ole praegusel vaidlusel perspektiivi.

Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et hageja peaks kostjale tagastama ebaõigetel alustel

realiseeritud garantiikirjast saadud kasu, kuid vastav haginõet kas vastuhagina või iseseisva hagina esitatud

ei ole.

Leheküljelised viited uuritud ja asja lahendamisel arvestatud tõenditele on tehtud haginõuet ja

kostja vastuväiteid sisaldavas osas.

Kostja on loobunud tuginemisest haldusasja nr 3-11-498 menetlemisega seotud tõenditele.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30

päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/

Marika Leimann

Kohtunik