3-11-1982/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1982 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.12.2011. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.V. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 08.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (advokaatidele helistamise mittevõimaldamine, kartserikaristuse kandmise ajal viie foto äravõtmine, vaietele tähtaegselt vastamata jätmine, vaiete märgukirjadeks lugemine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuses palus M.V. algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 60 lg 1 üle.

Kaebuse kohaselt kandis kaebaja ajavahemikul 06.05.2011-21.05.2011 kartserikaristust Viru Vangla osakonnas E7. Kartserikaristuse kandmise ajal saabus kaebajale pereliikmelt kiri koos viie fotoga, mis anti kaebajale kätte, kuid 19.05.2011 toimunud läbiotsimisel võeti fotod õigusvastaselt ära kui kartseris mitte lubatud esemed. Fotode äravõtmise kohta koostatud esemete leidmise ja äravõtmise akt ei vastanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetele.

Kaebaja esitas kartserikaristuse kandmise ajal ajavahemikul 16.05.2011-19.05.2011 vanglale taotlused helistamiseks vandeadvokaadile, kuid soovitud aegadel vangla helistamist õigusvastaselt ei võimaldanud. Samuti ei võimaldatud kaebajal advokaadile helistada 24.05.2011, kui osakonnas, kus kaebaja viibis, lukustati kambrid terveks päevaks.

Lisaks luges vangla õigusvastaselt kaks kaebaja poolt 13.06.2011 esitatud vaiet märgukirjadeks.

2. Tartu Halduskohtu 28.12.2011. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla tegevus kaebaja kartseris ja E7 osakonnas viibimise ajal vandeadvokaatidele helistamise mittevõimaldamisel. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata.

Kaebuse rahuldamata jätmise osa puudutavate põhjenduste kohaselt oli fotode äravõtmine kaebajalt seaduspärane. VSE § 60 lg 1 sätte mõttest ja eesmärgist ei nähtu, et kartserkambris viibivale kinnipeetavale tuleks kätte anda kõik kirjaga saabuvad esemed, sh fotod. Fotosid ei saa tõlgendada kirjadele saabunud vastustena, vastasel juhul oleksid fotod märgitud eraldi loetelus.

Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas ja kohalduvad kinnipeetava suhtes, kes kannab distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristust. Kartserikaristuse kohaldamisel ei ole Viru Vangla põhjustanud kaebajale põhjendamatuid kannatusi ega kohelnud kaebajat inimväärikust alandavalt.

Vangla luges kaebaja pöördumised õiguspäraselt märgukirjadeks ning vastas nendele kui märgukirjadele tähtaegselt. Vaide esitamiseks ei piisa pöördumise esitamisest vaide blanketil või selle pealkirjastamisest vaidena, vaid pöördumine peab olema ka sisuliselt vaie. Kuna haldusmenetluse seadus ei näe vaidemenetluses ette võimalust taotleda õigusvastasuse tuvastamist ega ka preventiivse ettekirjutuse tegemist, ei olnud kaebaja pöördumise näol tegemist vaidega.

3. M.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et fotode äravõtmine kaebajalt oli õiguspärane. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et äravõetud fotode tagakülgedel olid erasõnumid, mistõttu oli nende puhul tegemist kaebaja kirjadele saabunud vastustega. Asjakohatu ja ennatlik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja on end ise asetanud olukorda, kus tema õigusi on piiratud. Kaebaja on talle määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud ja asi on halduskohtu menetluses.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vangla luges kaebaja pöördumised õiguspäraselt märgukirjadeks ning vastas neile kui märgukirjadele tähtaegselt. Kaebaja on vaidlusalustes pöördumistes piisava selgusega ja arusaadavalt kajastanud probleemi olemust ning esitanud taotlused vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Vaiete lugemine märgukirjadeks oli alusetu, põhjendamata ja õigusvastane. Toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue on ette nähtud riigivastutuse seaduses. Kui vanglale jäid vaietes esitatud taotlused arusaamatuks, siis tulnuks vanglal aidata kaebajat puuduste kõrvaldamises või anda tähtaeg vaietes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mitte lugeda esitatud vaided põhjendamatult märgukirjadeks.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et VangS § 651 lg 2 ja VSE § 60 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus. Halduskohus on jätnud kaebaja antud küsimust puudutavad väited ja põhjendused analüüsimata ning ei ole oma seisukohta põhjendanud. Arusaamatuks jääb, kuidas on viie foto lubamine või keelamine seotud vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamisega või vangla julgeoleku tagamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

6. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ka kehtiva redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).

7. M.V. apellatsioonkaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Apellatsioonkaebuses vaidlustab M.V. halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebus kartserikaristuse kandmise ajal fotode äravõtmise ja vangla poolt M.V. pöördumiste märgukirjadeks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti on M.V. seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et VangS § 651 lg 2 ja VSE § 60 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Halduskohus on kaebuse antud nõuete osas sisuliselt läbi vaadanud ning rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei näe esitatud apellatsioonkaebusest aluseid halduskohtu otsuse muutmiseks.

Kartseris lubatud esemed on toodud VSE § 60 lg-s 1. Fotosid nende esemete hulgas nimetatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et VSE § 60 lg 1 mõttest ja eesmärgist ei nähtu, et kartserkambris viibivale kinnipeetavale tuleks kätte anda kõik kirjaga saabuvad esemed, sh fotod. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et äravõetud fotosid ei saa tõlgendada kirjadele saabunud vastustena. Kui asuda vastupidisele seisukohale, muutuks VSE § 60 lg 1 suuresti sisutuks, sest põhimõtteliselt on võimalik kirjale vastuseks saata paljusid esemeid, mida kartserisse ei lubata, kirjutades neile teksti. Sellega, et nõue lubada kartseris omada perekonnaliikmete ja lähedaste fotosid on ilmselgelt perspektiivitu, on nõustunud ka Riigikohus 15.12.2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-11. Kartserikaristuse ajal fotode äravõtmist ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja on kartserikaristuse aluseks olnud käskkirja vaidlustanud, samuti võimalik distsiplinaarkaristuse määramise tühistamine.

Kaebaja on viidanud ka sellele, et fotode äravõtmise akt (tl 28) ei vasta HMS § 56 nõuetele, kuna seal puuduvad igasugused viited faktilistele alustele, põhjendused ja kaalutlused. Ringkonnakohus antud väidetega ei nõustu. Aktis on välja toodud faktilised asjaolud (läbiotsimisel avastati kartserikambrist fotod) ja põhjendus, miks fotod ära võeti (kartseris mittelubatud). Kuna fotode puhul on tegemist kartseris mittelubatud esemetega, puudus vanglal antud juhul kaalumisruum ning seetõttu puudus vajadus ka aktis kaalutluste esitamiseks. Samas, isegi kui nõustuda, et fotode äravõtmise aktis esinesid puudused, ei muudaks see fotode äravõtmist iseenesest õigusvastaseks, sest nagu eelnevalt tuvastatud, oli fotode näol tegemist kartserikambris mittelubatud asjadega.

8. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta VangS § 651 lg 2 ja VSE § 60 lg 1 põhiseaduspärasuse osas. Halduskohus on antud küsimuse osas esitanud põhjendused kohtuotsuse p-s 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et eelnimetatud sätted on põhiseadusega kooskõlas ning ei pea seetõttu vajalikuks antud sätete põhiseaduspärasust täiendavalt analüüsida.

9. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses ka tema 13.06.2011 esitatud vaiete vangla poolt märgukirjaks lugemise õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud taotlus mõjutada kaebaja õigusi. Vaietes taotles M.V. vangla toimingu, mis seisnes advokaadile helistamise mittevõimaldamises ning kartserikaristuse ajal fotode äravõtmises, õigusvastasuse tuvastamist ja vanglale ettekirjutuste tegemist. Haldusmenetluse seadus ei näe vaidemenetluses ette võimalust taotleda õigusvastasuse tuvastamist ega ka preventiivse ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei oleks isegi M.V. pöördumiste vaidena käsitlemisel olnud vanglal võimalik neid rahuldada. Samuti ei ole enam võimalik anda kaebajale võimalust vaides esinevaid puudusi kõrvaldada, sest mõlema nõudega on kaebaja pöördunud kohtusse ning advokaadile helistamise mittevõimaldamise osas on kaebus ka rahuldatud. Seega ei ole kaebuse esitamine antud tuvastamisnõuete osas kaebaja õiguste kaitseks vajalik, mistõttu ei ole täidetud HKMS § 38 lg-s 4 märgitud tuvastamiskaebuse esitamise eeldus.

10. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant esitada määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, määruskaebuse Riigikohtule.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits