2-12-17404/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-17404

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2012, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Roland Põdra vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

59,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MiniCredit (rk 11551909; asukoht Viru Väljak 2

Tallinn 10111; klienditeenindus@minicredit.ee); esindaja

Ingrid Nook; ingrid@minicredit.ee

Kostja: Roland Põder (ik 39011072726, elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Roland Põdralt AS MiniCredit kasuks:

-

tasumata krediidisumma 59,47 eurot,

-

viivis 59,47 eurot;

-

intress 31,32 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Välja mõista Roland Põdralt AS MiniCredit kasuks menetluskuluna riigilõiv 63,91 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on AS MiniCredit hagi Roland Põdra vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata laenusumma 127,82 eurot, intress

31,32 eurot, meeldetuletustasu 25,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 127,82 eurot ning

viivis 1,5% tasumata laenusummalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni laenusumma

täieliku tasumiseni (tl 6).

Kostja kinnitas, et on hagejale teostanud makseid kokku 1400 Eesti krooni ulatuses (tl 30).

28.05.2012 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus sõlmima kompromissi 312,52 euro

peale (tl 42). 30.05.2012 esitas kostja maksekorraldused kahe tasutud makse kohta (tl 44-45).

Hageja selgitas, et on koostanud kostjale mitu maksegraafikut, mida kostja ei ole asunud täitma,

seega on hageja teinud enda poolt kõik võimaliku ja jääb seetõttu hagis esitatu juurde (tl 47).

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja väitel on kostja poolt tasutud summad

arvestatud maksegraafiku sõlmimise katteks vastavalt maksegraafiku punktis 2 sätestatule.

Esimene maksegraafik on koostatud 17.11.2011, teine 30.12.2011, kolmas 18.01.2012 ning

neljas 20.03.2012. Kostja tasus 1000 Eesti krooni 21.11.2009, seega juba enne maksegraafikute

sõlmimist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et lähtuda tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st

115. VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest

ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks. Hagiavalduse esitamise ajal oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine:

põhivõlg 59,47 eurot, sissnõutavaks muutunud viivis 1128,77 eurot ja intress 31,32 eurot.

Hageja taotles kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Asja

materjalidest nähtub, et hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1128,77 eurot,

kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 127,82 eurot, sidudes kõrvalnõuete suuruse põhinõude

suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude

sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud

viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise

lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole

antud olukorras lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas

ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise

väljamõistmiseks ning mõistab välja viivise üksnes põhivõla, s.o 59,47 euro ulatuses. Kohus

leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 59,47 eurot, intress 31,32 eurot ning

viivis 59,47 eurot.

Käeolev kohtuotsus on tehud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 405 lg 1 sätestatud

menetluse kohaselt. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab lihtmenetluse otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 448 lg 41 kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata

tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule

soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik