3-12-721/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-721

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-721 Haldusasi R.P. kaebus Saku Vallavalitsuse ehitusja planeerimisteenistuse kirjale 13.03.2012 nr 7- 2.1/10/2828.2 selle tühistamiseks ja kohustamisnõudes tagada naaberkinnistu (xxxxx kinnistu) ehitise vastavus tuleohutusnõuetele. Menetlusosalised Kaebaja: R.P. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada R.P.’i kaebus nõudega tühistada Saku Vallavalitsuse ehitusja planeerimisteenistuse 13.03.2012 kiri nr 7-2.1/10/2828.2 ja kohustamisnõudes tagada naaberkinnistu (xxxxxxx kinnistu) ehitise vastavus tuleohutusnõuetele selle esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUDS JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.04.2012 esitas R.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse ehitusja planeerimisteenistuse kirjale 13.03.2012 nr 7-2.1/10/2828.2 ja tasus esitatud kaebuselt riigilõivu summas 15.97 eurot. Kohtukaebuses leiti vallavalitsusel puudub õigus mitte väljastada ehitusluba kaebajale kuuluvale elamule asukohaga xxxxx põhjusest, et xxxxxx poolt ei ole täidetud kehtivaid tuleohutusnõudeid; vallavalitsus ei täida xxxxx suhtes EhS § 72 lg 1 ja on xxxxxx omaniku alusetult vabastanud tuleohutusnõuete täitmisest; vallavalitsus rakendab kaebaja suhtes ebavõrdset kohtlemist sundides teda täitma ja võtma endale ebaproportsionaalseid kohustusi määrates xxxxxx suhtes tuleohutusmeetmeid kasutusele võtma kaebajal. 2. 09.04.2012 kohtumäärusega jäeti R.P.i kaebus käiguta. Esmalt tuli kaebajal määratleda kaebuse nõue. Kaebuse täpsustuses oli vajalik näidata ära, missuguseid õigusi ja missugune seadus tagab temale vastava õiguse. Samuti ei selgunud

3-12-721

2 kaebusest, keda tuleks kaasata vajadusel 3.isikutena juhul, kui kaebaja määrab nõuded ja need võiksid puudutada teise isiku õigusi. Kohus hoiatas kaebajat, et juhul kui selgub, et kaebuse esitajal puudub tegelikult kaebeõigus, siis on kohtul õigus esitatud kaebus tagastada. 3. 24.04.2012 esitas R.P. kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja märkis, et soovib Saku Vallavalitsuse 13.03.2012 ehitusprojekti läbivaatamise kohta koostatud vastuse nr 7- 2.1/10.2828.2 tühistamist ja soovib, et vallavalitsus lõpetaks xxxxx suhtes tegevusetuse, st et nõuaks selle ehitise suhtes tuleohutusnõuete täitmist, mis oli ette nähtud selle ehitise suhtes. 4. 02.05.2012 esitas kohus nõude Saku Vallavalitsusele, eesmärgiga kindlaks teha ja otsustada, kas kaebaja poolt vaidlustatud vallavalitsuse vastuse nr 7-2.1/10/2828.2 puhul võiks olla tegemist haldusaktiga, millega võidi kaebaja suhtes otsustada ehitusloast vms keeldumine. 5. 09.05.2012 vastuskirjas kohtunõudele selgitas Saku Vallavalitsus olukorda järgmiselt. Kaebajale kuuluval kinnistul xxxxxx Kiisa alevikus toimub omavoliliselt elamuks laiendatud aiamaja seadustamine läbi ehitusloa väljastamise menetluse, mis on sätestatud ehitusseaduse §-des 22 ja 23. Ehitusseaduse § 12 näeb ette, et ehitamine peab toimuma vastavalt projektile. Vallavalitsuse 13.03.2012 kirjas nr 7-2.1/10/2828.2 on märkused kaebaja poolt 07.03.2012 esitatud korrigeeritud ehitusprojektile, mis on registreeritud vallavalitsuses 12.03.2012 reg nr 7-2.1/10/2830.6 all. Vastav märge korrigeeritud ehitusprojekti saamise kohta on tehtud ehitusloa taotluse esileheküljele. Vallavalitsuse 13.03.2012 vastuse näol on tegemist tavalise ehitusloa taotluse menetlemise menetlemisdokumendiga, milles palutakse kõrvaldada esitatud ehitusprojektis esinevad puudused ning võtta uuele lahendusele Põhja-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus. Harju Maavalitsuselt saadud Harju maakonnas asuvate aiandusühistute mitteametlikust nimekirjast nähtub, et arhiivinumbri 161 all olevale aiandusühistule „Kaja” anti ühine ehitusluba nr 88 22.09.1971, mille alusel ehitati ka aiamajad xxxx ja xxxxx ning mis vastasid tol ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Aianduskooperatiiv „Kaja” maa-ala plaanilt, mis on koostatud 1983 aprillis, on näha, et aiamajad planeeriti kahe kaupa gruppidesse ja iga kahese grupi vahel on suurem ehitiste vaba ala. Maa-ala plaanilt on näha, et krundi 5 ja krundi

6 hoonestusalade vaheline ala on väiksem kui krundi 5 ja krundi 4 ning krundi 6 ja krundi 7 hoonestusalade vahelised alad. Seega xxxxx ja xxxxx kruntidel asuvad ehitised, mis on ehitatud 26.07.1971 kinnitatud ehitusprojekti alusel 22.09.1971 väljastatud ehitusloa nr 88 alusel ja mis asuvad ehitusprojektiga määratud ehitusõiguse alal, vastavad tol ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Kuna kinnistu xxxxx omanik laiendas omavoliliselt aiamaja üksikelamuks, siis on ka kinnistu xxxxxx omanik kohustatud rakendama vajalikke tuleohutusnõudeid. Vallavalitsusel puuduvad andmed ehitustegevuse kohta kinnistul xxxxxxx. 6. 10.05.2012 kohtumäärusega jäeti kaebus teist korda käiguta. Kohus selgitas , et vallavalitsuselt saadud andmetest saab kohus järeldada, et kaebuse esitaja kinnistul xxxxx Kiisa alevikus oli toimunud omavoliline ehitamine ja selleks, et ehitist seadustada (aiamaja ehitamine laiendamise teel elamuks) taotleb kaebaja ehitusluba. Seega viiakse läbi ehitusloa väljastamise menetlust ning vastustaja poolt ei ole võimalik kaebaja ehitusloa taotlust edasi menetleda senikaua, kuniks kaebaja ei esita nõutavat kooskõlastust. 7. Kuivõrd kohtule nähtus, et eelmärgitud kooskõlastuse nõue tuleneb seadusest, mida ka kaebaja ei saa ilmselgelt eitada, selgitas kohus kaebajale, et kohtul ei ole selliseid volitusi ja pädevust, et saaks seadusest tulenevat nõuet ignoreerida ja kaebus oleks selles nõudes perspektiivitu. Esitada ei saaks kohtule ka kohustamisnõuet väites, et vald on tegevusetu (mida kaebaja ehitusloa menetluse kohta selgelt ei ole ka väitnud), kuna antud juhul on lahendamisel kaebaja ehitusloa taotlus, mille suhtes valla tegevusetust ei esine. 8. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude seotult xxxxxx kinnistuga ja soovib, et sinna ehitataks tulemüür. Asjaolu, et kaebaja on mingil põhjusel soovinud enda ehitusloa taotluses ette näha tulemüüri ehitamist xxxxxx kinnistule, ei ole ega saa olla põhjuseks, et lugeda xxxxxx kinnistu suhtes mingit tegevusetust. Kaebuse esitajal ei ole võimalik planeerida teise isiku kinnistule midagi, kuna teise kinnistu omanik ei saaks ühineda kaebaja ehitusloa taotluse aluseks oleva projektiga ja ta seda ka ei ole teinud. Kohus on teinud kindlaks, et xxxxxxx

3-12-721

3 kinnistu osas ei ole vallas lahendamisel ehitusloa taotlust, seega puuduvad vallal nõuded xxxx kinnistu suhtes. Kuna vald ei teosta xxxxx suhtes ühtegi menetlust, siis ei saa ka väita, et vald oleks xxxxx suhtes tegevusetu. Kohus selgitas kaebuse esitajale veel ka seda, et kaebusel ei ole perspektiivi ka juhul, kui isegi teisel kinnistul peaks olema tulemüür ja seda seal ei ole. Kaebaja saab esitada ehitusprojekti vaid enda kinnistu kohta. Teisel kinnistul tulemüüri olemasolu või selle puudumine ei vabasta kaebajat tulemüüri rajamisest juhul, kui seda nõutakse nt Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt.

9. Kohtule esitatud materjalide põhjal nähtub, et vald ei ole veel vallavalitsus keelduvat otsust teinud, vaid ta on teinud menetlustoimingu ja palunud projekt viia kooskõlla selle normidega, samuti on ta palunud võtta kooskõlastus Päästekeskuselt. Seega võib olla tegemist menetlustoiminguga, mille puhul saaks esitada mitte tühistamisnõude vaid õigusvastasuse tuvastamise nõude, kuid selleks peab nähtuma kaebaja õiguste rikkumine (põhjendatud huvi).

10. Kohus juhtis kaebaja tähelepanuta asjaolule, et viimane keskendub liialt xxxxx kinnistule jättes esitamata mistahes tõendid selle kohta, et kaebajale kuuluva xxxxx kinnistu ehitusprojekt vastab seaduse nõuetele.

11. Kohus selgitas lisaks, et sõltuvalt, mitu nõuet kaebaja soovib kohtule esitada, tuleb tasuda riigilõiv. Kui kaebaja soovib esitada 3 nõuet, mis on märgitud esialgses kaebuses, siis tuleb tasuda riigilõivu iga iseseisva nõude pealt. Uuel vastamisel märkis kaebaja, et ta esitab hoopiski 2 nõuet. Riigilõivu on kaebuselt tasutud vaid ühelt nõudelt. Kohus selgitas, et juhul, kui isik ei määra, millise nõude eest on riigilõiv tasutud, kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

12. Uuel vastamisel 28.05.2012 teatas kaebaja, et jääb siiski Saku Vallavalitsuse 13.03.2012 kirja nr 7-2.1/10/2828.2 tühistamisnõude juurde ja taotleb kohtu kaudu Saku Vallavalitsuse kohustamist lõpetama xxxxx suhtes tegevusetu käitumine, mis põhjustab xxxxx krundil asuvast ehitisest tulenevat ohtu inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Kaebaja tasus kohustamisnõudelt täiendavalt riigilõivu 15.97 eurot.

13. Kaebust oli R.P. pidanud vajalikuks täiendada vaid Saku Vallavalituse 09.05.2012 kohtunõudele saadetud vastusega ja kaebaja teabenõudele Päästeametilt saabunud 17.05.2012 vastuskirja nr 1.2-6/26-2 tsiteerimisega. Nende kirjade põhjal on teinud kaebaja järelduse, et xxxx ei vasta asjakohastele ohutusnõuetele ja on ebaseaduslik ehitis ning leidnud, et Saku Vallavalitsus ei saa omavolilise ehitise ehk olematu ehitise suhtes esitada kaebajale ebaproportsionaalset nõuet vabastades sellega xxxx omaniku seadusjärgsetest kohustusest, olenemata sellest, et xxxxx kinnistul ei toimu praegu mingit ehitustegevust ega selle planeerimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja R.P.i sooviks Kiisa alevikus xxxxx kinnistul omavoliliselt elamuks laiendatud aiamaja seadustamine läbi ehitusloa väljastamise menetluse. Kaebaja poolt vallale esitatud xxxxx kinnistul asuva aiamaja juurdeja ümberehituseks üksikelamuks korrigeeritud ehitusprojektis oli ette nähtud täiendava tulemüüri rajamine ja seda mitte xxxxx kinnistul asuva hoone juurde, vaid naaberkinnistu xxxxx aiamajale. 15. Saku Vallavalitsus on juba 13.03.2012 kirjas nr 7-2.1/2828.2 märkinud, et kunagisele Aianduskooperatiivile „Kaja“ väljastati 22.09.1997 aastal kõikidele kruntidele ühine ehitusluba nr 88. 1983 aasta geodeetilise mõõdistuse plaanilt selgub, et hoone xxxxx krundil oli siis juba olemas. 1984 aastal koostatud a/k „Kaja“ hoonestuse korrektuurprojektiga (Harju RAJ.RSN TK Ehituseja Arhitektuuri osak. tootmisgrupp, töö nr 30-84) on muudetud hoonestust võrreldes esialgse (1971) lahendusega ning on määratud ehituskeelualad kruntidel vastavalt tollel ajal kehtinud tuletõrjenormidele.

3-12-721

4 Seega vastupidiselt kaebaja arusaamisele on krundil xxxxx aiamaja püstitatud seaduslikul alusel ja selleks aluseks on ehitusluba nr 88. Mõlemad krundid, st nii xxxxx kui xxxxx vastasid 1971 aastal kehtinud tuleohutusnõuetele ja vastaksid sellele ka täna, kui kaebaja ei oleks ise oma ajamaja ehitanud ümber üksikelamuks. Kui kaebaja leiab, et ka teisel kinnistul on tehtud ebaseaduslikke ümberehitisi, siis tuleks need alles tuvastada, kuna kaebaja eksib, et need on juba tuvastatud. Kaebaja teabenõudele esitatud Päästeameti kiri 17.05.12 a nr 1.2-6/26-

2 seda tuvastust ei asenda ja selle alusel ei ole ka keegi kohustatud järelvalvet alustama, kuna see on antud vastuseks kaebaja teabenõudele, seda kirja ka ei ole väljastatud muudele isikutele ning seda ei olnud olemas ajal, kui vallavalitsuse ametnik esitas oma seisukoha.

16. Et kaebajal on praegu käsil xxxxxx krundil omavoliliselt aiamajast üksikelamuks ehitatud ehitise seadustamine, tuleb ehitise seadustamisel läbida ehitusloa menetluse ja ehitusprojekti koostamise menetlus ja lähtuda hetkel kehtivatest õigusaktidest, vaidlust sellest ei nähtu. Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks esitada õigusnormi, mis välistaks, et kaebaja taotluse lahendamine ei eeldaks ehitusprojekti ning et vallavalitsuse ehitus-ja planeerimisteenistus ei saaks esitada kooskõlastuse nõuet tuleohutuse osas ka seadusest tuleneval alusel.

Ehitusseaduse § 12 nõuab ehitusprojekti olemasolu, sj kooskõlastust Põhja- Eesti Päästekeskuselt. Juhul, kui xxxxx ehitise omanik soovib täna oma kinnistul alustada ehitustegevusega, peab ka tema vältimatult lähtuma kehtivast seadusest. Kuid nii kaebaja kui ka Saku Vallavalitsuse kinnitusel sellist soovi xxxxxx kinnistu omanikul tänaseni tekkinud veel ei ole, ka ei ole kaebaja esitanud andmeid, et naaberkinnistu omanik on nõustunud mingi kaebaja konkreetse lahendusega ja soovib selle realiseerimist või vastupidiselt, et isik kaebaja ettepanekust või lahendusest on keeldunud või et leiti ühine lahendus, kuid vald seda ei aktsepteeri.

Tulenevalt eeltoodust iseenesest valla nõue esitada xxxxxx krundi omanikul kooskõlastustega ehitusprojekt, mis vastab käesoleval ajal kehtivatele normidele ning mille lahendusega nähakse ette ehitustöid ainult omal krundil, veel ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna tegelikult on valla ametniku sooviks, et oleks esitatud tuleohutusnõuete osas kooskõlastusega projekt, mida esitatud ei ole. Kaebaja ei ole uuel vastamisel enam ka selgitanud ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et tal on õigus esitada enda nimel ehitusprojekte kolmandale isikule kuuluvale ehitisele.

17. R.P. kohtu poolt viidatud puudusi ei kõrvaldanud, seega ei ole ta kohtule ka esitanud tõendeid, et tema poolt esitatud ehitusprojekt vastaks seaduse nõuetele (viidatud EhS §§ -de 22, 23, 12, § 18 ja selle lg 5 tulenevalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 67 „Nõude ehitusprojektile“), mistõttu ei oleks ka kohustamisnõudega vallavalitsuse vastu võimalik saavutada eesmärki, mille kohaselt tuleks väljastada temale ehitusluba. Vastustajaks märgitud isik ei teeks takistusi asja lahendamiseks, kui on esitatud kooskõlastus Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt.

Kuna puudub EhS § 23 lg 2 p 3 kohane ehitusprojekt, ei aitaks kaebuse esitajat ühegi eesmärgi saavutamiseks ka nt tühistamisnõude muutmine tuvastusnõudeks või kohustamisnõudeks. Kuna xxxxxx soovitakse aiamajast üksikelamuks laiendatud ehitus seadustada läbi ehitusloa taotlemise menetluse, siis ehitusprojekti koostamisel tuleb ka lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10. 04 määrusega nr 315 kinnitatud „Ehitisele ja selle osale esitatavatest tuleohutusnõuetest“. Koostöös Põhja- Eesti Päästekeskusega on kaebajal võimalik välja selgitada tuleohutusnõuete võimalik rakendus tema enda kinnistul, mida kaebajal aga ei ole esitada, kuigi oma vastuses 25.05.12 ta märgib, et on olemas kooskõlastus Põhja-Eesti Päästekeskuselt tingimusega, et xxxxxxx rakendab tuleohutusmeetmeid/tulemüüri.

Kaebaja ei ole sellist kooskõlastusega dokumenti kohtule esitanud, ka nähtub vallalt saadud informatsioonist ja kaebajale esitatud vastustest, et sellist kooskõlastust, ka tingimuslikku, tegelikult olemas ei ole. Eeldades, et kaebaja peab selleks teabenõudele esitatud vastust, mille kaebaja lisas, saab järeldada, et projekti kooskõlastust kaebajal ei ole. Samas nähtub, et kaebaja ei ole isegi ka seda vastust vallale esitanud, kuna vastus teabenõudele on saadud 17.05.12.a., seega ei saanud see olla vallavalitsuse vastuse aluseks, kuna

3-12-721

5 vallavalitsus vastas kaebajale varem, so 13.03.12.a. Sj nähtub ka Päästeameti vastusest, et ka nemad kinnitavad/selgitavad, et kui esitatakse ehitusprojekt, siis on vajalik nende kaasamine, mis tähendab teisisõnu, et nad kas kooskõlastavad seejärel esitaud projekti või siis vastupidiselt, ei tee seda, see sõltub asjaoludest ja kooskõlastamiseks esitatavast projektist. Vastustaja ei ole tegevusetu ning vallavalitsus ei ole veel saanud keelduvat otsust teha. Isegi juhul, kui vallavalitsuse kirja seletav osa oleks kuidagi õigusvastane, ei muudaks see asjaolu, et kaebajalt nõutakse ettenähtud projekti, st seal peab olema kooskõlastus Põhja-Eesti Päästekeskuselt.

Kaebaja ei ole ka ise märkinud, et projekti nõue oleks vale ja et ta ei pea projekti esitama. Projekti esitamist ta pidas vajalikuks, vastupidiselt ei oleks ta seda esitanud, kuid kaebaja eksib, et tal on juba olemas vajalik kooskõlastus projektil, kuna kohtule sellist dokumenti ei ole senimaani esitatud. Isegi juhul, kui käsitleda valla poolt kooskõlastamise nõude esitamist soovina tuvastada õigusvastase takistuse tegemist valla poolt kaebajale vajaliku haldusakti andmiseks, siis ikkagi nähtus, et kooskõlastamise nõude esitamine tuleneb seadusest ja kaebajal kooskõlastust esitada ei ole.

Kuigi kaebaja on märkinud veel, et xxxxxx kinnistu suhtes on järelevalve tegemata mitmel erineval põhjusel, ei ole xxxxxx ehitist kellegi poolt tunnistatud ebaseaduslikuks ehitiseks ja vastavat menetlust algatatud. Kuigi kaebaja lisab fotod xxxxx kinnistu olukorrast, ei ole see asjakohane, kuna kohtule ei ole esitaud nõuet, mis sunniks kontrollima, kas xxxxxxx tuleohutuse ja reoveega on seotud kellegi terviseoht, keskkonnaoht. Asjaolu, et kaebaja on püüdnud pidada läbirääkimisi, kuid need on edutud, ei selgita samuti, missuguse nõudega see oleks seotud ja mis nõudeid kaebaja vallale on esitanud.

Saku Vallavalitsusele esitati kaebaja poolt ehitusloa saamiseks projekt ja kui Põhja-Eesti Päästekeskus kooskõlastab projekti, ei näe vald takistusi kaebaja taotluse lahendamisel, vähemalt esialgsetel andmetel. Täpsustamata asja sisulisi asjaolusid tasus küll kaebaja riigilõivu kahe nõude eest, kuid arvestades kohtu selgitusi ei saa kohus kaebust edasi menetleda, sest kaebajal puudub asjas ilmselge kaebeõigus. Samas ei ole R.P. võtnud arvesse mitte ühtegi kohtu selgitust kaebuste perspektiivituse kohta ega esitanud kohtule avaldust kaebusest loobumise kohta.

Kaebaja viimane vastus näitab, et ta esitab endiselt tühistamisnõude kirjale 13.03.12.a., kuid eelnevast nähtus, et tegemist ei ole haldusaktiga, seega ei saa tühistamisnõude esitamine viia kaebajat soovitud eesmärgile; samas kui kohus veelkord ka kaebuse käiguta jätaks, nähtuks ikkagi, et tegemist on toiminguga, mis veel ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna ei lahenda kaebaja taotlust lõplikult ning kaebaja ekslikult arvab, et kooskõlastuseks saab olla või seda asendada vastus teabenõudele. Kaebajal ei ole nõutavat kooskõlastust, seega ei saa vastuseks kaebajale esitatud nõue esitada kooskõlastus, olla vale ja kaebaja õigusi rikkuv.

Kui Põhja-Eesti Päästekeskus on kaebaja esitatud projektile kirjutanud oma kooskõlastuse või muule projektile märkinud ja leidnud, et hoopiski xxxxx peab rakendama tuleohutusmeetmeid ning kaebaja seda ei pea tegema, ka siis saab vastustaja võtta seisukoha kaebaja taotluses, kuna vastustaja sõltub antud juhul eelnevast kooskõlastusest. Tal ei ole kaalutlusõigust jätta kooskõlastuse nõue esitamata ka siis, kui tema muud seisukohad oleksid projekti suhtes valed. Kuna kaebaja endiselt märgib, et kohustamisnõudeks oleks vallavalitsuse tegevusetuse lõpetamine xxxxxx suhtes ja selle nõude sisuks märgib endiselt, et tuleb kõrvaldada teisel krundil asuvast ehitisest tulenev oht inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale, siis nähtub, et kaebaja ei ole sellist järelvalvemenetlust taotlenud, vähemalt ta on lisanud vaid e-kirjast nähtuva informatsiooni, et ta peab projektiga ja kooskõlastusnõudega seotult xxxxxx ebaseaduslikuks ehitiseks.

Seega on kaebajal võimalus taotleda valla pädevatelt organitelt ehitus vms järelevalve teostamist ja kui sellest keeldutakse, siis ta saab võtta seisukoha, kas saadud vastus on õiguspärane ja kas järelevalve menetluse taotlust lahendades rikuti tema õigusi. Kuid kohus selgitab, et reeglina ei ole kohtul võimalik kohustada haldusorganit teostama järelvalvet, kui sellist õigust ei tulene vahetult seadusest.

18. Kokkuvõtvalt märgib kohus järgmist.

3-12-721

6 Kehtiva HKMS § 120 lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigikohus on 10. 11. 2009. a otsuses nr 3-3-1-84-08 selgitanud, et kaebuse esitamine võib olla võimalik kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena, kuid sellisel juhul peavad erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Kohus oli juba kaebuse käiguta jätmisel hinnanud tühistamisnõude asjakohasust ja käesolevalt märgib, et hindab iga nõude alusel kaebaja kaebeõigust ja nõude perspektiivi. Antud juhul jääb kohus seisukohale, et kaebaja saab kohtusse esitada nõude toimingu suhtes, kuid ei saa esitada haldusakti tühistamise nõuet ja kui kaebaja sellise nõude esitas ning sellest ei tagane, tuleks tühistamisnõue jätta rahuldamata juba põhjusest, et tegemist on toiminguga ja tühistamisnõuet ei saaks rahuldada. Haldusaktiga rikutud subjektiivseid õigusi nii tühistamiskaebuse kui ka toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi alusel esitatav tuvastamiskaebus eeldab samuti subjektiivsete õiguste rikkumist vaidlustatud haldusaktivõi toiminguga. Tühistamistaotluse ja tuvastamisnõude esitamiseks nähtuvalt eelnevast puudub kaebajal aga kaebeõigus (subjektiivsete õiguste riive). Tühistamisnõue kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastamisele.

Riigivastutuse seaduse (RVS ) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 46 lg 2 seob sellises nõudes kaebeõiguse toimingu sooritamisest keeldumise, toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumise või toimingu taotlemisega, va tegevusetuse ja viivituse korral. Kuna kaebaja ei ole eelnevalt kohustamistaotlusega haldusorgani poole pöördunud, vastustaja ei ole sellest tulenevalt ka tegevusetu ega viivituses, siis kohus tagastab kaebuse kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmise tõttu ((HKMS § 121 lg 1 p 4)

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda, kui selleks tekivad seaduslikud alused.

19. Tule nevalt HKMS § 104 lg 5 p 2 tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Karin Kalmiste Kohtunik