3-12-358/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-358

Haldusasi

OÜ Rinolle ja Metallikaubanduse Grupp OÜ kaebus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kohustamiseks

tagastada

697 555,12

eurot

ja

alternatiivselt Metallikaubanduse Grupp OÜ nõue

maksta neile välja 697 555,12 eurot

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: OÜ Rinolle;

Metallikaubanduse Grupp OÜ;

Esindaja: v. adv. Madis Mahlapuu.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet,

Esindaja: Andreas Aas.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. 16.05.2007 kandis Rinolle OÜ 10 914 366 krooni maksuhalduri pangakontole 21013264447,

maksekorralduse viitenumbriga 1011002436 ja selgitusega „AS Rinolle maksuvõla tasumine“.

Raha hoiustati maksuhalduri kontol numbriga „396“.

2. 13.02.2009 kandis maksuhaldur seoses uuele elektroonilisele arvestussüsteemile üleminekuga

(süsteemi „Apex“ loomine) kontolt „396“ seal oleva summa (10 914 366 krooni) Rinolle OÜ

„Apex“-süsteemi raames vastloodud ettemaksukontole. Uue süsteemi erinevuseks võrreldes

vana süsteemiga oli muuhulgas ettemaksukontol olevate summade suhtes tagastusnõude

esitamise võimalus e-maksuametis.

3. 20.03.2009 esitas Rinolle OÜ maksuhaldurile tagastusnõude täitmise taotluse summas 10 900

000 krooni.

4. 01.04.2009 peatas maksuhaldur otsusega nr 12-4/335 esitatud tagastusnõude täitmise taotluse

kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

tegemiseni põhjendusega, et Rinolle OÜ tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise

tunnuseid ning on alustatud kriminaalmenetlus.

5. 15.04.2009 andis maksuhaldur Rinolle OÜ-le korralduse nr 12.2-3/3941-1 teabe andmiseks ja

dokumentide esitamiseks, et kontrollida Rinolle OÜ ja Larcover OÜ, Betox Group AS ning

Maxcell OÜ vaheliste tehingute sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust maksustamisperioodil

detsember 2003 kuni detsember 2004.

6. 02.09.2009 andis maksuhaldur Rinolle OÜ-le muutva tingimusega maksuotsuse nr 2.2-

3/3941-2, millega jättis rahuldamata Rinolle OÜ 02.03.2009 esitatud käibemaksu tagastustaotluse

summas 10 900 000 krooni, määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 12 485 164 krooni

ja luges maksuotsusega määratud summa 10 14 871 krooni ulatuses täidetuks. Maksuotsuse

tegemise seisuga oli Rinolle OÜ ettemaksukontol enammaks summas 10 914 871,18 krooni.

23.12.2009 esitas Rinolle OÜ halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-

09-3096). Halduskohus lõpetas menetluse, kuna kaebus oli esitatud tähtaega järgimata. Kaebaja

määruskaebused jäid rahuldamata ka kõrgemates kohtuastmetes. Seega on maksuotsus

jõustunud. 30.05.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse maksuotsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks (haldusasi nr 3-11-1334). Halduskohus tagastas kaebuse läbivaatamatult

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna kaebaja ei oleks kaebusega saanud oma eesmärki

saavutada ning kaebaja poolt põhjendatud huvina esile toodud kahju hüvitamise nõue oleks

ilmselgelt

perspektiivitu.

Kaebaja

määruskaebused

jäid

rahuldamata

ka

kõrgemates

kohtuastmetes.

7. 20.02.2012 esitasid Rinolle OÜ ja Metallikaubanduse Grupp OÜ halduskohtule ühiskaebuse

maksuhalduri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja toimingu sooritamise kohustamiseks.

Rinolle OÜ on nõude maksuhalduri vastu loovutanud Metallikaubanduse Grupp OÜ-le.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

8. Rinolle OÜ poolt tsiviilhagi tagamiseks kantud rahasummat enam maksuhalduri

deposiitkontol ei ole. Samas ei ole selge selle summa kasutamise seaduslik alus Rinolle OÜ

maksukohustuse täitmiseks. Tsiviilhagi tagamiseks tehtav rahaülekanne ei ole ülekanne

kohustuse täitmiseks, vaid tulevikus tekkida võiva kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmise

tagamiseks.

9. Vara arestimine on reguleeritud KrMS §-s 142. Kuigi seadustik ei reguleeri otseselt sularaha

deponeerimist kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks, tuleb Rinolle OÜ poolt maksuhalduri

deposiitarvele tehtud ülekannet selgelt mõista kui ülekannet, mille eesmärk oli tsiviilhagi

tagamine KrMS § 142 lg 1 tähenduses. Ülekande eesmärki kinnitab ka see, et kokkulepitud

summa kattus tsiviilhagi summaga.

10. Tallinna Linnakohtu 04.02.2005 vara arestimise määruses toodud õiguslik alus kinnisvara

arestimiseks on KrMS § 142 lg-d 1,2, 8 ja 9. Kohus arestis määrusega sama vara, mille osas

ringkonnaprokurör nõustus 15.01.2007 kirjas nr PRP-13/06/55 nende aresti alt vabastamisega

raha deponeerimisel maksuhalduri kontole. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Rinolle OÜ

poolt raha deponeerimise õiguslik alus oli KrMS § 142 lg-s 1 sätestatud eesmärgi täitmine.

Mingeid muid õiguslikke aluseid raha deponeerimiseks ei olnud ning puudus ka sellekohane

pooltevaheline mõttevahetus. Rinolle OÜ ei ole kunagi avaldanud maksuhaldurile ega

prokurörile, et ta teeb rahalise ülekande mingitel teistel eesmärkidel kui kriminaalasjas tsiviilhagi

tagamiseks.

11. Rinolle OÜ poolt maksuhalduri deposiitarvele kantud raha kandis maksuhaldur 11.11.2009

täies ulatuses 02.09.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/3940-2 määratud summade osaliseks

täitmiseks. Maksuotsuse lk-l 2 on märgitud, et 16.05.2007 on AS Rinolle kandnud Maksu- ja

Tolliameti pangakontole eeltoodud tsiviilhagi katteks ettemaksu summas 10 914 366 krooni.

Samas märgitakse, et osaühingu ettemaksukontol on summa 10 914 871,88 krooni.

Maksuotsusest ei selgu, kuidas sai raha tsiviilhagi erikontolt ettemaksukontole.

12. Kaebajad on seisukohal, et käesolevas asjas puudus maksuhalduril seaduslik alus juhinduda

Rahandusministri 19.12.2008 määrusest nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate

nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord”. Nimetatud määrus

sätestab nn ettemaksukonto mõiste ja selle kasutamise korra. Käesolevas asjas ilmneb

maksuhalduri vastusest eelnevalt osundatud teabenõudele, et Rinolle OÜ poolt tasutud summa

kanti ettemaksukontole. Siiski on maksuhalduri vastus osaliselt ebaselge ajahetke osas, millal

vastav summa kanti ettemaksukontole. Nii kasutab maksuhaldur oma vastuses teabenõudele

erinevaid mõisteid – vastuse p-s 3 märgib maksuhaldur, et summa oli nähtav isikule e-

maksuametis (Rinolle OÜ tegi ülekande enne ettemaksukonto süsteemi käivitumist, sest

rahandusministri vastav määrus jõustus 03.01.2009); vastuse p-s 4 märgib maksuhaldur, et

summa oli pidevalt Rinolle OÜ arvestuses; vastuse p-s 5 osundab maksuhaldur maksuotsuse

sõnastusele, mille kohaselt vastav summa oli ettemaksukontol. Eelnevast teeb Rinolle OÜ

järelduse, et ajaliselt selgelt määratlemata hetkel on maksuhaldur sooritanud toimingu

maksukorralduse seaduse ja haldusmenetluse seaduse tähenduses ning kandnud Rinolle OÜ

poolt tsiviilhagi tagamiseks makstud summa ettevõtte ettemaksukontole. Selle toimingu

sooritamisest ettevõtet ei teavitatud, välistades sellega kaebeõiguse toimingu vastu. Juhul, kui

Rinolle OÜ oleks saanud teada maksuhalduri vastavast toimingust, olnuks tal võimalik see

vaidlustada.

13. Maksuhalduri ettemaksukontole kohustuse arvestusse kandmise alusdokumentide loetelu on

antud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 § 2 lg-s 1: maksu- ja maksete deklaratsioonid;

haldusaktid; kohtuotsused; maksuteated. Nimetatud loetelu on ammendav. Selles loetelus

puudub alus Rinolle OÜ poolt tsiviilhagi tagamiseks tasutud rahasumma kandmiseks

ettemaksukontole. Määruses puudub diskretsioon laiendavaks tõlgendamiseks. Riigikohus on

järjekindlalt erinevates õigussuhetes põhiseaduse § 113 kohaldamisel asunud seisukohale, et kõik

avalik-õiguslikud rahalised kohustused tuleb sätestada seadusega (Riigikohtu 12.10.2011 otsus

asjas nr 3-4-1-15-11, p 19). Kuivõrd rahandusministri 19.12.2008 määruses esitatud

ettemaksukontole kohustuse arvestusse kandmise alusdokumendid on kõik suunatud mingi

seadusest tuleneva kohustuse täitmisele, siis tähendaks tsiviilhagi tagamiseks kantud summa

kandmine ettemaksukontole määruse reguleerimisala laiendamist ilma seadusest tuleneva aluseta.

14. Asjaolu, et Rinolle OÜ tegi rahaülekande maksuhaldurile vabatahtlikult, ei muuda selle

ülekande olemust. Ülekanne tehti arestitud vara vabastamiseks aresti alt. Arestiga piiratakse isiku

õigust oma vara käsutada ning selline piirang on avalikes huvides s.o eesmärgiga tagada

kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi rahuldamise korral selle täitmine või saavutada muud

kriminaalmenetluse eesmärgid. Kuid nende eesmärkidega ka vara arestist tulenev piirang piirdub.

Käesolevas asjas on pärast tsiviilhagi tagasivõtmist maksuhaldur rahuldanud tema enda poolt

teises menetluses määratud maksukohustuse tsiviilhagi tagamiseks ülekantud rahasumma arvelt.

Sellega on toimunud omandiõiguse riive ning tõusetub küsimus, milline oli sellise riive seaduslik

alus.

15. Rinolle OÜ poolt maksuhalduri deposiitarvele tsiviilhagi erikontole kantud summa kandmine

tema ettemaksukontole on toimunud meelevaldselt ning õigusvastaselt. Rahandusministri

19.12.2008 määruse nr 51 §-s 1 määratletud reguleerimisala on järgmine: „Käesolevat korda

rakendatakse Maksu- ja Tolliametile maksukohustuslase poolt deklareerimisel või muudel alustel

tekkiva maksukohustuse või muude kohustuste (trahvid jms) ning tagastusnõuete arvestusse

kandmisel, võlgnikule kohustuste summast teatamisel, kohustuse summa tasumisel ja arvestusse

kantud kohustuse summa tasutuks märkimisel ning tagastusnõude täitmisel“. Rinolle OÜ poolt

ei tehtud maksuhaldurile rahaülekannet mitte ühelgi eelnimetatud eesmärgil.

16. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul puudub õigusnorm, mille alusel on võimalik

kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks tehtud rahaülekannet kasutada sama maksukohustuslase

maksukohustuste täitmiseks – seda vähemalt siis, kui maksukohustuslane ei anna selleks

nõusolekut. Veelgi enam, puudub ka seaduse alusel antud määrus, mis võimaldaks isiku varalisi

õigusi sellisel viisil piirata. Nii ei sätesta ka rahandusministri 19.12.2008 määrus nr 51 alust isiku

poolt tsiviilhagi tagamiseks tehtud rahaülekande kandmiseks ettemaksukontole.

17. Nõustudes raha ülekandmisega maksuhalduri deposiitkontole ei olnud Rinolle OÜ-l võimalik

ette näha, et sellega annab ta võimaluse ka kriminaalmenetlusega mitteseotud menetlustes

tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmiseks tema tahtest sõltumatult. Seda põhjusel, et täidetud

ei olnud õigusselguse nõue.

18. Käesolevas asjas on kaebajad seisukohal, et isegi asjakohase nõustamise abiga ei oleks Rinolle

OÜ-l olnud võimalik ette näha seda, et kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks tehtav rahaülekanne

läheb ametivõimude täieliku kontrolli alla ning seda võidakse kasutada tema maksukohustuste

täitmiseks. Ettenägemise võimalust ei olnud vastava kohtupraktika puudumise tõttu ning ka

sellepärast, et õigusnormide tõlgendus eelnevalt esitatud loogilistel alustel sellise tõlgenduse

välistab.

19. Rinolle OÜ leiab, et käesolevas asjas ei tulenenud tema varaliste õiguste piiramine (mis on

kaitstud põhiseaduse § 32 lg-s 2 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni 1. protokolli artiklis 1) mis seisnes kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks tehtud

rahaülekande kandmises ettemaksukontole ning selle järgnevas õigusvastases kasutamises,

kehtivast õigusest. Kuivõrd puudus sellekohane seaduslik alus, siis ei võinud isik sellist

ametivõimude käitumist ka ette näha.

20. Eeltoodust tulenevalt tulnuks maksuhalduri poolt hagist loobumise tulemusena

kriminaalasjas tagastada hagi tagamiseks tsiviilhagi erikontole kantud raha. Saavutamaks

maksuhaldurile tsiviilhagi tagamiseks kantud raha tagastamist, pöördusid kaebajad ühiselt

maksuhalduri poole taotlusega 02.01.2012. Maksuhaldur jättis oma vastusega taotluse

rahuldamata. Käesolevas kaebuses esitatud faktilised asjaolud ei jäta kahtlust selles, et ülekande

eesmärk oli selgelt tsiviilhagi tagamine kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses ning sellisena

on kõik asjaosalised ülekannet selle tegemise ajal ka mõistnud. Maksuotsuse lk 2 märgib MTA

sõnaselgelt, et raha kanti MTA pangakontole tsiviilhagi katteks.

21. Käesolevas haldusasjas on tuvastatud, et vastustaja esitas maakohtule kriminaalasjas esitatud

tsiviilhagist loobumise avalduse 17.02.2010. Maksuhaldurile tsiviilhagi tagamiseks teostatud

rahasumma kandis maksuhaldur erikontolt Rinolle OÜ ettemaksukontole 13.02.2009. Seega

toimus tsiviilhagist loobumine ligikaudu üks aasta pärast seda, kui vastustaja teostas toimingu –

kandis Rinolle OÜ poolt tsiviilhagi tagamiseks kantud raha ettemaksukontole. Sellega on leidnud

kinnitamist väide maksuhalduri meelevaldse käitumise kohta. Maksuhalduril puudus nii enne kui

ka pärast tsiviilhagi tagasivõtmist õiguslik alus deposiiti kantud raha ülekandmiseks

ettemaksukontole.

22. Kui maksuhaldur oleks käitunud õiguspäraselt, oleks ta pidanud pärast tsiviilhagist loobumist

pöörduma Rinolle OÜ poole küsimusega, kuidas teostada deposiiti kantud summa tagastamine.

Sellisel juhul oleks maksuhaldur saanud teada, et Rinolle OÜ on vastava nõude loovutanud

Metallikaubanduse Grupp OÜ-le ja maksuhalduril tekkinuks kohustus summa ülekandmiseks

viimasele. Maksuhaldurilt tuli sellist käitumist eeldada MKS § 126 lg 3 alusel, mis seab tagatiseks

antud rahasumma kandmisele ettemaksukontole üheaastase tähtaja olukorras, kus nõue on

lõppenud ning isik ei ole esitanud taotlust tagatise tagastamise kohta. Antud juhul ei olnud

Rinolle OÜ-l võimalik seda õigust kasutada.

23. Vastus võimalikule küsimusele, miks osapooled ei teavitanud maksuhaldurit nõude

loovutamisest, on selles, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel puudub kohustus ametivõimude

teavitamiseks nendevahelistest tehingutest ja kokkulepetest. Osaühingud oleksid maksuhaldurit

vastavast kokkuleppest nõude loovutamise kohta teavitanud niipea, kui maksuhaldur oleks neile

teatanud tsiviilhagist loobumisest.

24. Käesolevas asjas omab tähtsust ka see, et ei maakohus ega maksuhaldur ei teavitanud

kirjalikult Rinolle OÜ-d tsiviilhagist loobumisest. Seetõttu ei saanud Rinolle OÜ asuda

lahendama küsimust deposiiti kantud raha tagastamise kohta.

METALLIKAUBANDUSE GRUPP OÜ ALTERNATIIVNÕUE

25. Metallikaubanduse Grupp OÜ täiendas halduskohtule esitatud kaebust alternatiivse õigusliku

alusega. Halduskohtule esitatud kaebuses lähtus Metallikaubanduse Grupp OÜ sellest, et

tsiviilhagi tagamiseks kantud rahasumma arvelt on maksuhaldur rahuldanud teises menetluses

määratud maksukohustuse pärast tsiviilhagi tagasivõtmist kriminaalmenetluses. Käesolevaks

ajaks on selgunud, et vastav toiming teostati enne tsiviilhagi tagasivõtmist. Kaebuses asus

Metallikaubanduse Grupp OÜ seisukohale, et kaebuse menetlusõiguslikuks aluseks ei ole

riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 seetõttu, et raha anti maksuhaldurile kui avaliku võimu kandjale

õiguslikul alusel tsiviilhagi tagamiseks, kuid maksuhaldur ei ole seda tagastanud. Seejuures lähtus

osaühing eeldusest, et tsiviilhagist loobumise avaldus esitati maksuhalduri poolt enne deposiiti

tsiviilhagi tagamiseks kantud rahasumma ülekandmist Rinolle OÜ ettemaksukontole.

26. Metallikaubanduse OÜ ja Rinolle OÜ sõlmisid nõude loovutamise ja tasaarvelduse

kokkuleppe 31.07.2009. Vastavalt kokkuleppele loovutas Rinolle OÜ täies ulatuses

Metallikaubanduse Grupp OÜle maksuhaldurile tsiviilhagi tagamiseks ülekantud summa.

Maksuhaldur kandis deposiidist Rinolle OÜ ettemaksukontole summa, mis tegelikkuses oli

Metallikaubanduse OÜ omand. Summa ülekandmiseks teise osaühingu (Rinolle OÜ)

ettemaksukontole ning selle arvelt Rinolle OÜ võimaliku maksukohustuse rahuldamine tähendab

õiguslikult Metallikaubanduse Grupp OÜle seda, et temale kuuluv raha on ilma õigusliku aluseta

üleantud Rinolle OÜ maksukohustuse täitmise kaudu riigile.

27. Metallikaubanduse Grupp OÜ tegutses õiguskindluses, et juhul, kui maksuhaldur loobub

kriminaalasjas esitatud tsiviilhagist või kui tsiviilhagi jääb rahuldamata, tuleb deposiiti kantud

rahasumma vabastada ning anda üle Metallikaubanduse Grupp OÜ-le kui summa omandajale

võlaõigusliku lepingu kaudu. Õiguskindlus tulenes muuhulgas MKS § 126 lg.1 p-st 2, mille

kohaselt maksuhaldur vabastab tagatise siis, kui nõue on lõppenud. Järelikult tuleb asjas

kohaldada alternatiivselt riigivastutuse seaduse § 22 lg-t 1, mille kohaselt isik võib avaliku võimu

kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui

seadus ei sätesta teisiti. Kohaldades seda sätet käesolevale haldusasjale ilmneb, et

Metallikaubanduse Grupp OÜ suhtes esineb õigusnormis kirjeldatud olukord – alates 31.07.2009

Metallikaubanduse Grupp OÜle kuulunud rahasumma on antud ilma õigusliku aluseta üle

kolmanda isiku – Rinolle OÜ – ettemaksukontole. Metallikaubanduse Grupp OÜ-l on seetõttu

õigus riigivastutuse seaduse alusel taotleda rahasumma tagastamist. Seega taotleb

Metallikaubanduse Grupp OÜ alternatiivselt halduskohtult riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 alusel

tagastada 697 555, 12 eurot, mille maksuhaldur on ilma õigusliku aluseta andnud üle Rinolle OÜ

ettemaksukontole.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

28. Vastustaja on seisukohal, et sooritatud toiming ei rikkunud Rinolle OÜ õigusi. Tegemist oli

puhtalt formaalse maksuhalduri elektroonilise arvestussüsteemi muudatusega, mis väljendus

teistsuguse kasutajaliidese kasutuselevõtus ja klientidele lisavõimaluste andmises e-maksuametis.

Muudatus toimus terve maksuhalduri süsteemi ulatuses ja puudutas kõiki kliente. Sellesisulise

muudatuse sisseviimise kohta avaldas maksuhaldur ka pressiteate 2008 aasta lõpus, mistõttu on

kaebajate väited toimingust teavitamata jätmisel otsitud ja ei vasta tõele. Olukorras kus teostatud

toiming ei oma kaebajate jaoks õiguslikku tähendust ning läbi toimingu teostamise ei ole kahju

tekkinud, on sellesisulised väited asjakohatud.

29. OÜ Rinolle poolt tasutud rahasumma pidi jääma maksuhalduri arvelduskontole kuni

kriminaalasjas kohtulahendi jõustumiseni. Ajal, mil OÜ Rinolle esitas maksuhaldurile

tagastustaotluse, oli tsiviilhagi jätkuvalt kohtu menetluses ning polnud ära langenud kahjunõude

tagamise vajadus. Maksuhalduri arvelduskontole vabatahtliku rahasumma tasumise näol ei ole

tegemist vara arestimisega KrMS § 142 tähenduses. KrMS § 142 lg 2 kohaselt arestitakse vara

prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. OÜ Rinolle poolt

16.05.2007 ülekantud rahasumma kohta puudub kriminaalmenetluses tehtud vara arestimise

määrus ning rahasumma ühelt arvelduskontolt teisele arvelduskontole ülekandmine ei vasta

kriminaalõiguslikule vara arestimise mõistele.

30. Kuna OÜ Rinolle ei tasunud maksuhalduri arvelduskontole kantud rahasummat ühegi MKS

§ 31 lõikes 1 nimetatud sissenõutava kohustuse katteks, siis oli MKS järgi tegemist rahalise

sissemaksega, millel puudus sissemakse tegemise hetkel seadusest tulenev vastukohustus. MKS §

105 lg 2 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus tulevikus tekkivate rahaliste kohustuste

tasumise kindlustamiseks teha maksuhaldurile makseid enne rahalise kohustuse tasumise

tähtpäeva või jätta muul viisil tekkinud tagastusnõue (MKS § 33) tulevaste rahaliste kohustuste

katteks.

31. Rinolle OÜ esitas aga vastupidiselt oodatavale käitumisele 02.03.2009 maksuhaldurile

tagastustaotluse, milles taotles tasutud 10 914 366 kroonist 10 900 000 krooni tagastamist isiku

arvelduskontole. Tagastustaotluse esitamisel väljendas OÜ Rinolle oma käitumisega vaikimisi

nõustumust selle kohta, et rahasumma asus ettemaksukontol. Juhul kui OÜ Rinolle oleks

pidanud 10 914 366 krooni kandmist ettemaksukontole õigusvastaseks, siis oleks isik esitanud

vastavasisulise vastuväite ning ei oleks taotlenud tagastusnõude täitmist.

32. Maksuhaldur alustas tagastusnõude põhjendatuse kontrollimiseks kontrollimenetlust, mille

tulemusena selgus, et tagastustaotlus summas 10 900 000 tuleb jätta rahuldamata, määrates

maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma 12 485 164 krooni ning

tasaarvestades maksuotsusest tuleneva tasumiskohustuse 10 914 781 krooni ulatuses (Põhja

maksu- ja tollikeskuse 02.09.2009 maksuotsuse resolutsioon). Põhja maksu- ja tollikeskuse

02.09.2009 maksuotsus on jõustunud.

33. MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud rahalise kohustuse

tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval

tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused

tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine

jooksvalt ilma sellekohase taotluseta. MKS § 105 lg 4 järgi maksuteate (§ 88) alusel tasumisele

kuuluva või maksuotsusega (§ 95) määratud maksusumma tasaarvestamine maksukohustuslase

tagastusnõudega toimub 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest arvates, kui

maksukohustuslane ei taotle varasemat tasumist.

34. OÜ Rinolle maksekorralduse selgitusse oli kirjutatud „maksuvõla tasumine“. Maksuhalduri

toimingu näol oli tegemist formaalsusega, mis ei puudutanud Rinolle OÜ õiguseid ega kohustusi.

Maksuotsus, mille alusel peeti Rinolle OÜ ettemaksukontolt kinni 10 914 871 krooni, on kehtiv.

Sellisele järeldusele on jõudnud ka kohtud haldusasjades 3-09- 3096 ja 3-11-1334.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused

on järgmised.

36. Seoses Metallikaubanduse Grupp OÜ alternatiivnõude lubatavuse märgib kohus järgmist.

Kohus andis kaebajale võimalus esitada selgitused seoses tsiviilhagist loobumise avalduse

esitamise ajaga, samuti taotlus menetluskulude väljamõistmiseks hiljemalt 05.06.2012 kell 16.00.

Metallikaubanduse Grupp OÜ alternatiivnõue riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 alusel vastustaja

poolt talle 697 555, 12 euro tagastamiseks on esitatud 05.06.2012, seega tähtaegselt.

37. Seoses kaebuse tähtaegsusega leiab kohus, et kohustamiskaebust rahasumma tagastamiseks

tuleb lugeda tähtaegseks, kuna ehkki vastustaja väidab, et uue ettemaksukonto loomine

13.02.2009 pidi olema kaebajale e-maksuametist nähtav, puudub vaidlus selles, et kaebajat sellest

eraldi ei teavitatud. 2008 aastal avaldatud pressiteadet ei pea kohus teatavakstegemiseks endise

HKMS § 9 mõttes. Kaebajad pöördusid taotlusega summa tagastamiseks vastustaja poole

31.12.2011 ja said keelduva vastuse 19.01.2012 ning sellest kuupäevast algab ka kaebetähtaja

kulg. Seega on kaebus summa tagastamiseks esitatud HKMS § 46 lg 2 mõttes. Kohustamisnõue

sisaldab aga endas nõuet vastustaja poole deposiitkontol olnud raha ettemaksukontole kandmise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

38. Vaidlust ei ole selles, et Rinolle OÜ kandis ise raha maksuhalduri deposiitkontole selleks, et

tema kinnistud aresti alt vabastaks. Seega on asjakohatud kaebaja viited kriminaalmenetluse

seadustiku vara arestimise sätetele, kuna vaidlusalust rahasummat ei ole kaebajal arestitud.

Haldusasjas puuduvad aga tõendid, mis kinnitaks kaebaja väiteid, et „kokkuleppe kohaselt tekib

Rinolle OÜ-l tsiviilhagi rahuldamata jätmisel õigus kogu summa tagasisaamisele.“ Tõenäoliselt

peab kaebaja silmas Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.01.2007 kirja (tlk 29-31), mille viimases

lõigus on märgitud: „.. kui AS Rinolle soovib nimetatud kinnistuid kasutada oma äritegevuses,

on võimalik ettevõttel kuriteoga tekitatud kahju, s.o summas 12 191 413 krooni kanda MTA

deposiitarvele, kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.“ Kohtu hinnangul ei saa

nimetatud kirjas väljendatud kuidagi tõlgendada aga selliselt, nagu oleks maksuhaldur andnud

kaebajale siduva lubaduse mitte tasaarvestada maksuhalduri valduses olevaid kaebaja rahalisi

vahendeid juhul, kui selliseks tasaarveldamiseks esineb maksukorralduse seadusest tulenev alus.

Lisaks kõigele ei ole Rinolle OÜ suhtes toimuvas kriminaalmenetluses seni tehtud kothuotsust.

39. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ega tõendist maksuhalduri kohustust hoida Rinolle OÜ

tasutud summat maksuhalduri pangakontol 21013264447 (kontol numbriga „396“).

Maksuhaldur kandis raha loodud ettemaksukontole 13.02.2009, 20.03.2009 esitas Rinolle OÜ

maksuhaldurile tagastusnõude täitmise taotluse summas 10 900 000 krooni, mille maksuhaldur

01.04.2009 peatas kuni kriminaalasja lõppemiseni. 02.09.2009 andis maksuhaldur Rinolle OÜ-le

muutva tingimusega maksuotsuse nr 2.2-3/3941-2, millega jättis rahuldamata Rinolle OÜ

02.03.2009 esitatud käibemaksu tagastustaotluse summas 10 900 000 krooni, määras tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 12 485 164 krooni ja luges maksuotsusega määratud summa 10 14

871 krooni ulatuses täidetuks.

40. Maksuhalduril ei oleks olnud õigust hoida kinni kaebaja poolt kriminaalasja raames tasutud

summat peale seda, kui tsiviilhagi võeti tagasi ning kui oleks puudunud muud alused kaebaja

rahale sissenõude pööramiseks. Käesoleval juhul aga andis maksuhaldur 02.09.2009 Rinolle OÜ-

le muutva tingimusega maksuotsuse nr 2.2-3/3941-2, millega jättis rahuldamata Rinolle OÜ

02.03.2009 esitatud käibemaksu tagastustaotluse summas 10 900 000 krooni, määras tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 12 485 164 krooni ja luges maksuotsusega määratud summa 10 14

871 krooni ulatuses täidetuks. Nimetatud maksuotsus on jõustunud ja maksuhalduril on õigus

seda sisse nõuda. Maksuotsuse täitmine ei olnud takistatud (näiteks käimasoleva haldusasja

raames seatud esialgse õiguskaitse tõttu). Maksuhalduril oli õigus 02.09.2009 maksuotsusest

tulenevaid summasid sisse nõuda. Maksuhaldur esitas Harju Maakohtule tsiviilhagist loobumise

avalduse 17.02.2010. Kaebaja õigusi oleks rikkunud see, kui vahemikus 02.09.2009 kuni

17.02.2010 oleks maksuhaldur üritanud tsiviilhagi raames sisse nõuda sama summat, mis juba

02.09.2009 maksuotsuse raames tasaarveldati. Küsimus ei ole selles, millisel kontol maksuhaldur

raha hoidis, vaid selles, kas tal oli kaebaja vastu kehtiv nõue. 02.09.2009 maksuotsus on kehtiv ja

vastustajal puudusid takistused selle täitmiseks tema valduses oleva kaebaja rahaga tasaarvelduse

tegemiseks. Sega jättis vastustaja õigustatult rahuldamata kaebaja 31.12.2011 taotluse 697 555,12

euro tagastamiseks. Maksuotsuses ettemaksukontol oleva raha tasaarveldamise vaidlustamiseks

oleks aga kaebaja pidanud tähtaegselt vaidlustama 02.09.2009 maksuotsuse, mida ta ei teinud.

Sellise halduskaebuse raames oleks saanud esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse

ettemaksukontolt raha väljamaksmiseks. Kaebaja on jätnud nimetatud võimaluse kasutamata.

41. Vaidlust ei ole selles, et nõude 31.07.2009 dateeringuga loovutamise lepingust Rinolle OÜ

ega Metallikaubanduse Grupp OÜ maksuhaldurit ei teavitanud. Kaebajate kinnitusel puudus neil

selleks kohustus, kuna tegemist oli kahe eraisiku vahelise lepinguga, mis avalikku võimu ei

puudutanud. Tehes 02.09.2009 maksuotsusega tasaarvelduse Rinolle OÜ maksuvõla osas Rinolle

OÜ poolt maksuhaldurile tasutud summaga, ei toiminud maksuhaldur Metallikaubanduse Grupp

OÜ suhtes õigusvastaselt, kuna maksuhaldur ei olnud nõude loovutamisest sootuks teadlik, sest

lepingupooled jätsid mingil seletamatul põhjusel ise maksuhalduri lepingust teavitamata (ehkki

lepingu esemest tulenevalt - nõue maksuhalduri vastu – oleks igati loogiline sellest

maksuhaldurit viivitamatult teavitada). Seega puudub alus rahuldada ka Metallikaubanduse

Grupp OÜ alternatiivnõuet. Kohtu hinnangul saaks Metallikaubanduse Grupp OÜ pöörduda

nimetatud nõudega 31.07.2009 dateeringuga nõude loovutamise lepingust tulenevalt hoopis

Rinolle OÜ vastu, kelle kohustus maksuhalduri ees Metallikaubanduse Grupp OÜ hinnangul

õigustamatult vähenes.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda

Kadriann Ikkonen

kohtunik