2-11-23473/33 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-23473

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-23473 Tsiviilasi

GJ hagi SJ´i vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: GJ(isikukood XXX, elukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Irina K (XXX); Kostja: SJ (isikukood XXX, elukoht: XXX); Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Ilya Zuev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, tel 0411, e-post: ilya.zuev@sadekov.ee). Kohtuistungi toimumise aeg

06.06.2012.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Hageja GJ

• Hageja esindajad OS ja IK

• Kostja SJ

• Kostja esindaja Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada GJ´i (hageja) ning SJ´i (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Hageja GJja kostja SJ on kokkuleppinud, et nad lõpetavad kinnisasja kaasomandi, mis asub XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) selliselt, et pooled kohustuvad müüma korteriomandi, mis on poolte ühisvaraks kuue (6) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2-11-23473 1.2 Pooled müüvad kompromissi punktis 1.1. nimetatud korteriomandi mitte vähem kui

40 000 (neljakümne tuhande) euro eest. Korteriomandi müügist saadud raha jagavad pooled võrdsetes osades.

1.3 Juhul, kui pooled ei suuda korteriomandit aadressil XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) müüa kuue (6) kuu jooksul, on neil õigus pöörduda korteriomandi realiseerimiseks kohtutäituri poole. 2. Kummagi poole kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 3. Vabastada hageja GJ 28.07.2011.a. määruse alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 4. Vabastada kostja SJ 28.02.2012.a. määruse alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-23437, GJ hagi SJ´i vastu ühisvara jagamise nõudes. 6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK GJ esitas 20.05.2011.a. Harju Maakohtule hagi SJ´i vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 04.08.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja sai hagimaterjalid koos 04.08.2011.a määrusega isiklikult 09.08.2011.a kätte, kuid jättis hagile vastamata.

01.09.2011.a. rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja jättis hagile kohtu määratud tähtajaks vastamata. Ühtlasi ei olnud kostja esitanud taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kostja sai 01.09.2011.a tagaseljaotsuse isiklikult kätte 05.09.2011.a.

Kostja esitas 16.09.2011.a Harju Maakohtule kaja, milles ta märgib, et kuna kostja on nägemispuudega ning ta elab üksi, mistõttu ei olnud ta võimeline ise saadetud dokumente lugema. Seetõttu leidis kostja, et tal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja menetlus tsiviilasjas nr 2-11-23473 tuleb taastada. Koos kajaga esitas kostja taotluse menetlusabi saamiseks kajalt kautsjoni tasumiseks ning riigi õigusabi taotluse. Kohus jättis 03.10.2011.a määrusega SJ´i taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning kohustas kostjat tasuma kautsjoni summas 255,64 eurot. Riigi õigusabi taotluse rahuldas kohus osaliselt. Kostja vaidlustas kohtu 03.10.2011.a määruse, esitades 19.10.2011.a määruskaebuse. 19.10.2011. esitas kostja kaja koos kostja seisukohtadega hagiavalduse osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus keeldus 22.12.2011.a määrusega SJ´i määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Kohus jättis 19.01.2012.a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas nr 2-11- 23473 taastamata. SJ esitas 19.01.2012.a määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus oma 19.04.2012.a. määrusega tühistas Harju Maakohtu 19.01.2012.a. määruse tsiviilasjas nr 2-11-23473.

06.06.2012.a. toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes:

2-11-23473

- Pooled on kokkuleppinud, et nad lõpetavad kinnisasja kaasomandi, mis asub XXX, Tallinnas selliselt, et pooled kohustuvad müüma korteriomandi, mis on poolte ühisvaraks kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest;

- pooled müüvad korteriomandi mitte vähem kui 40 000 euro eest. Korteriomandi müügist saadud raha jagavad nad võrdsetes osades;

- Juhul, kui pooled ei suuda korteriomandit aadressil XXX, Tallinnas müüa kuue kuu jooksul, on neil õigus pöörduda korteriomandi realiseerimiseks kohtutäituri poole

- Pooled paluvad tsiviilasja menetlus lõpetada.

- Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus avaldatakse 08.06.2012.a kell 16:00. Määrus saadetakse poolte esindajatele elektrooniliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

2-11-23473 28.07.2011.a. määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis tuleb hageja vabastada riigilõivu summas 479,33 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

28.02.2012.a. määrusega andis kohus kostjale menetlusabi ja vabastas kostja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis tuleb kostja vabastada riigilõivu summas 25,56 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Fred Fisker Kohtunik