2-08-52102/72 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja

koht

8. juuni 2012.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-52102

Tsiviilasi

OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA hagid OÜ Raisner vastu

hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele ülekandmiseks ja

kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. detsembri 2011.a määrus menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad): OÜ Eesti ERA (registrikood:

10402768) ja OÜ Saka ERA (registrikood: 10402283), esindaja

Marko Tiirik

Vastustaja (kostja): OÜ Raisner (registrikood: 11246939), esindaja

advokaat Andrus Kattel

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 01.12.2011.a määrus

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise

kohta osas, milles kohus luges OÜ Raisner põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks 313 253,72 krooni, määras OÜ Eesti

ERA ja OÜ Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulu

summas 247 400 krooni ja mõistis OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt

Saka ERA solidaarselt välja 15 811,74 € (247 400 kr) OÜ

Raisner kasuks menetluskulude katteks.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda OÜ Raisner

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 10 865 €, millele

lisandub riigilõiv summas 25,56 €. Jätta nimetatud summad

solidaarselt OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda. Mõista OÜ-

lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt välja 10 890,56 €

OÜ Raisner kasuks.

3. Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 sõnastatuks

järgnevalt:

„1. Rahuldada OÜ Raisner avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja jätta OÜ Eesti ERA ja OÜ

Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulud summas

170 400 krooni.

2. Välja mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA

solidaarselt

10 890,56

€

(kümme

tuhat

kaheksasada

üheksakümmend eurot ja viiskümmend kuus senti) OÜ

Raisner kasuks menetluskulude katteks.“

4. OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA määruskaebus rahuldada

osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA esitas hagid OÜ Raisner vastu hoonestusõiguse kinnisasja

omaniku nimele ülekandmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks.

Viru Maakohus jättis 12. aprilli 2010 otsusega hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

OÜ Raisner esitas 25. novembril 2010 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks hagide tagamisel määruskaebuste esitamisel

tasutud riigilõivud kokku summas 400 krooni ning õigusabikulud kokku summas 536 410,81

krooni. Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri ja menetluskulude kandmist

tõendavad dokumendid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 kohaselt ei ole menetluskulude tegelik

tasumine eelduseks menetluskulude hüvitise määramisele. Õigusabi sisaldas ka hagejate

esitatud menetlusdokumentidega tutvumist, hagejate valeväidete ümberlükkamiseks andmete

ja tõendite kogumist ning kostja menetlusdokumentide koostamist.

Kostja juhtis tähelepanu TsMS § 169 lg-le 1, mis sätestab, et mistahes viisil menetlustoimingu

aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud

menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hagejad suurendasid

kostja menetluskulusid sellega, et vaidlesid vastu vaheotsuse tegemisele aegumise

kohaldamise suhtes.

OÜ Raisner palus mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt enda kasuks välja

kokku 536 810,81 krooni menetluskulude katteks. Kostja palus mõista hagejatelt välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA vaidlesid avaldusele vastu.

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Raisner lisanud menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele arvete tasumist tõendavaid dokumente, millest nähtuks, et

väidetavad menetluskulud on kostja poolt tasutud. Menetluskulud summas 536 810,81 krooni

on põhjendamatud ning esitatud arved väheusutavad, sest mõlemad hagiavaldused olid

identsed, erinevus seisnes vaid kinnistute loetelus ning hagiavalduste analüüsimiseks ei ole

arvetes märgitud ajakulu vajalik ega põhjendatud. Samuti nähtub arvetest, et suurem osa ajast

on kulunud kliendiga konsulteerimisele, mis on samuti ebamõistlikult suur.

Riigilõivu summas 400 krooni väljamõistmise osas hagejad vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 1. detsembri 2011 määrusega OÜ Raisner avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras OÜ-le Eesti ERA ja OÜ-le Saka

ERA solidaarselt menetluskulud summas 247 400 krooni. Maakohus mõistis OÜ-lt Eesti ERA

ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt OÜ Raisner kasuks välja 247 400 krooni (15 811,74 eurot)

menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada hagejaid

solidaarselt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hagihind 1 562 000 krooni. Pooled said

arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306, sest OÜ Eesti ERA hagi esitati 31. juulil

2008 ja OÜ Saka ERA hagi 6. augustil 2008. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse

nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad“ järgi kuulusid hagilt hinnaga kuni 1 600 000 krooni lepingulisele esindajale

tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 190 000 krooni ja seda kõigi läbitud

kohtuastmete peale kokku. Käesoleval juhul ületavad õigusabikulud kehtestatud piirmäära.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1945/08EE summas 58 283,03 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 19,06 tundi. Arve sisuks on 8. augusti 2008 hagi tagamise kohtumääruse analüüs,

määruskaebuse

koostamine,

nõupidamised

kliendiga,

hagi

tagamise

taotluse

ja

hagimaterjalide saamine kohtust. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid

kulusid (telefonikulud, registripäringute kulud) ja tasutud riigilõivu summas 200,00 krooni.

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi hinnaga

3016,69 krooni/tund, seega kokku 30 166,90 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2232/08EE summas 70 417,63 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 23,92 tundi. Arve sisuks on OÜ Saka ERA hagiavalduse ja lisade analüüs, kliendiga

kohtumine menetluspositsiooni kujundamiseks, hagile vastuse koostamine, tõendite kogumine

hagis esitatud väidete ümberlükkamiseks. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud

otseseid kulusid (telefonikulud, postikulud, registripäringute kulud, koopiate valmistamine).

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 20 tundi hinnaga

2924,12 krooni/tund, seega kokku 58 482,40 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2476/08EE summas 46 126,18 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 15,70 tundi. Arve sisuks on OÜ Eesti ERA hagiavalduse ja hagi tagamise

kohtumääruste analüüs, määruskaebuse koostamine hagi tagamisele, hagile vastuse

koostamine, tutvumine maakohtu 13. novembri 2008 kohtumäärusega ning hageja

12. novembri 2008 vastusega määruskaebusele, hageja 12. novembri 2008 vastusele

ringkonnakohtule vastuväite koostamine, suhtlemine kliendiga. Kohtunikuabi arvestas arve

alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,5 tundi hinnaga 2937,97 krooni/tund,

seega kokku 22 034,78 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2620/08EE summas 26 435,98 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 9 tundi. Arve sisuks on tutvumine OÜ Saka ERA 14. novembri 2008 seisukohaga

kostja vastusest hagile ning hageja esitatud väidete ja tõlgenduste ümberlükkamine,

suhtlemine kliendiga, lisamaterjalide ning –tõendite kogumine ja analüüs, kostja vastuväidete

koostamine ja kohtule esitamine. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid

kulusid (telefonikulud, kinnistusregistri päringute kulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 9 tundi, seega kokku 26 161,12 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 64/09EE summas 9 255,12 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 3,80 tundi. Arve sisuks on Saka ERA vastuväidetega tutvumine, kliendiga nende

väidete analüüsimine, esitatud inglisekeelse tõendist eestikeelse tõlke tegemine ja tsiviilasjade

liitmise taotluse koostamine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid.

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 tundi hinnaga

2429,34 krooni/tund, seega kokku 7288,02 krooni. Põhjendatud on ka äriregistri

teabesüsteemist väljatrükkide tegemise kulu summas 23,63 krooni, sest päringud

detailandmete kohta on tasulised.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 65/09EE summas 2 699,20 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 0,90 tundi. Arve sisuks on kliendiga suhtlemine OÜ Eesti ERA hagiasjas. Arve

sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (äriregistri päring OÜ Eesti ERA

kohta). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 0,5 tundi

hinnaga 2972,85 krooni/tund, seega kokku 1486,42 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 352/09EE summas 3 832,17 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 1,40 tundi. Arve sisuks on tutvumine hagejate 4. veebruari 2009 seisukohaga

tsiviilasjade

liitmisest,

kliendi

teavitamine

menetluse

seisust

ja

edasistest

menetlustoimingutest ning võimalikust menetluse kestusest. Arve sisaldab õigusabi

osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Kohtunikuabi arvestas arve alusel

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi hinnaga 2704,63 krooni/tund, seega kokku

1352,31 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 353/09EE summas 4 489,32 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 1,50 tundi. Arve sisuks on tsiviilasjade liitmismäärusega tutvumine, kinnistusregistrile

hagi tagamise tühistamise kohtumääruse täitmiseks avalduse koostamine ja esitamine. Arve

sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (kinnistusregistri päringu kulud). Arvel

märgitud

ajavahemikul

ei

ole

kostja

esitanud

kohtule

menetlusdokumente

ega

kinnistusraamatu väljavõtteid, seega on käesolevas arves märgitud ajakulu põhjendamata ja

tõendamata ning kohtunikuabi jättis selle menetluskuluna arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 579/09EE summas 6 795,31 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 2,28 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused ning kohtumine kliendiga, telefonivestlus

maakohtuga kohtuistungi aja määramiseks, tsiviilasjade liitmisega seotud menetluslikes

küsimustes kohtule seisukoha koostamine ja esitamine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega

seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Õigusabi osutamisega seotud kulusid ei ole tõendatud

ja kohtunikuabi jätis need arvestamata. Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi hinnaga 2972,85 krooni/tund, seega kokku 1486,42 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 833/09EE summas 8643,65 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 2,90 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kohtu ja kliendiga, kliendi nõustamine

OÜ Saka ERA esitatud kohtuväliste väidete ning võimalike vastunõuete esitamise suhtes

hagejate vastu. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid

(telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud ja kohtunikuabi jättis need

arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1149/09EE summas 1 486,43 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 0,50 tundi. Arve sisuks on e-kirjavahetus kliendiga seoses hagejate esindaja 11. mail

2009 esitatud nõudmistega. Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud ning kohtunikuabi

jättis need arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1376/09EE summas 21 449,61 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 7,20 tundi. Arve sisuks on suhtlemine maakohtuga asja arutamisele määramise aja

osas, telefoninõupidamised ja kohtumised kliendiga ning hagejate muutunud nõudmiste

arutamine kliendiga. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid

(telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole toimiku materjalidega tõendatud ning

kohtunikuabi jättis need arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1601/09EE summas 17 926,71 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 5,90 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga kohtuasja arutamise viibimisest

tingitud kahjude hüvitamise võimalustest, ülevaate koostamine OÜ Raisner välismaalastest

juhatuse liikmetele ja osanikule kohtuasja menetluse käigust ja edasisest ajakulust ning

mõjust tuulepargi arendusprojektile. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid

kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole toimiku materjalidega tõendatud

ning kohtunikuabi jättis need arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1878/09EE summas 20 674,58 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 6,40 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga seoses hagejate soovitud

muudatustega

vaidlusaluste

hoonestusõiguste

seadmise

lepingusse,

hagejate

menetlustaktikast, samuti e-kirjavahetus kliendiga. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud

otseseid kulusid (telefonikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud toimiku

materjalidega ning kohtunikuabi jättis need arvestamata.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2115/09EE summas 594,57 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 0,20 tundi. Arve sisuks on e-kirjavahetus maakohtuga istungiaja kooskõlastamiseks ja

kliendi teavitamine uuest kohtukoosseisust ning kohtuistungi ajast. Kohtunikuabi arvestas

arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,2 tundi summas 594,57 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 2367/09EE summas 70 550,52 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 26,30 tundi. Arve sisuks on kostja täiendavate vastuväidete koostamine ja vastavate

täiendavate tõendite kogumine, 21. oktoobri 2009 kohtuistungiks ettevalmistamine,

telefonivestlus ja e-kirjavahetus kliendiga seoses 14. oktoobri 2009 menetlusdokumendi ning

hagejate 21. oktoobri 2009 istungi edasilükkamise taotlusega. Arve sisaldab õigusabi

osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, registripäringute kulud). Kohtunikuabi

arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12 tundi hinnaga 2682,53

krooni/tund, seega kokku 32 190,36 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 3032/09EE summas 60 043 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 18,50 tundi. Arve sisuks on 15. detsembri 2009 kohtuistungiks ettevalmistamine,

esindamine 15. detsembri 2009 kohtuistungil, kohtuistungist OÜ Raisner välismaalastest

juhatuse liikmetele ülevaate esitamine, kohtuistungi protokolliga tutvumine. Arve sisaldab

õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, transpordikulu sõiduks Tallinn-

Jõhvi-Tallinn). Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

17 tundi hinnaga 3192,75 krooni/tund, seega kokku 54 276,75 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 107/10EE summas 12 224,69 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 4,10 tundi. Arve sisuks on telefonivestlused kliendiga uute tõendite esitamiseks

tulenevalt 15. detsembri 2009 kohtuistungil arutatust ja vastava taotluse kohtule esitamine,

hagejate 25. jaanuari 2010 kahjuarvestusega tutvumine, kliendile menetluse seisust ülevaate

tegemine. Arve sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud).

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi hinnaga

2972,85 krooni/tund, seega kokku 5945,7 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 328/10EE summas 59 592,74 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 17,80 tundi. Arve sisuks on vastuväite koostamine ja esitamine hagejate 25. jaanuari

2010 saamata jäänud tulu kahjuarvestusele ja uutele tõenditele, advokaatide Andrus Kattel ja

Carri Ginter ettevalmistus ja osalemine 16. veebruari 2010 kohtuistungil, nõupidamine

kliendiga, kliendile ülevaate esitamine kohtuistungist ja edasisest menetlusest, tutvumine

hagejate kohtukõne 25. veebruari 2010 kirjalike teesidega. Arve sisaldab õigusabi

osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud, transpordikulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn).

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 tundi hinnaga

3298,97 krooni/tund, seega kokku 49 484,55 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 562/10EE summas 31 086,18 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 9,90 tundi. Arve sisuks on 16. veebruari 2010 kohtuistungi protokolliga tutvumine,

kostja kohtukõne kirjalike teeside koostamine, telefonikõned ja e-kirjavahetus kliendiga. Arve

sisaldab õigusabi osutamisega seotud otseseid kulusid (telefonikulud). Kohtunikuabi arvestas

arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6,5 tundi hinnaga 3138,80 krooni/tund, seega

kokku 20 402,20 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 779/10EE summas 1877,59 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 0,60 tundi. Arve sisuks on kohtuotsusega tutvumine, kliendi teavitamine otsuse sisust.

Kohtunikuabi arvestas arve alusel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,6 tundi, seega kokku

1877,59 krooni.

Advokaadibüroo Sorainen arve nr 1100/10EE summas 2046,42 krooni (ilma käibemaksuta),

ajakulu 0,70 tundi. Arve sisuks on kohtuotsuse jõustumise aja selgitamine maakohtust ning

kliendi teavitamine kohtuotsuse jõustumise või hagejate poolt apellatsioonkaebuse esitamise

korral järgnevatest toimingutest. Arve sisaldab veel õigusabi osutamisega seotud otseseid

kulusid (telefonikulud, postikulud). Arves märgitud toimingud ei ole tõendatud toimiku

materjalidega ning kohtunikuabi jättis need arvestamata.

Kohtunikuabi leidis, et kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku on 313 253,72

krooni, mis ületab lubatud piirmäära, s.o 190 000 krooni. Arvestades asja keerukust ning

asjaolu, et vaidlusaluses küsimuses puudub varasem õiguspraktika ning tõendamiseseme maht

oli tavapärasest suurem, samuti ka asjaolu, et menetluse käigus esitati määruskaebusi ja

menetlusosalised on vahetanud esindajaid leidis kohtunikuabi, et tuleb kulude vastaspoolelt

sissenõudmisel rakendada Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 §-s 2

sätestatud kõrgendatud piirmäära ning korrutada tsiviilasja hinnale vastava piirmäära, s.o

190 000 krooni, koefitsiendiga 1,3. Seega on kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused

kokku 247 000 krooni.

Kohtunikuabi rahuldas OÜ Raisner avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ja määras OÜ Raisner õigusabikulud summas 247 400 krooni (400 krooni riigilõivud + 247

000 krooni õigusabikulud) ehk 15 811,74 eurot. Maakohus mõistis OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt

Saka ERA solidaarselt OÜ Raisner kasuks välja 15 811,74 eurot menetluskulude katteks.

OÜ-l Eesti ERA ja OÜ-l Saka ERA tuleb solidaarselt tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu

1. detsembri 2011 määruse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja uue määruse

tegemist, millega OÜ Raisner menetluskulud määratakse kindlaks summas 3 195,58 eurot.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt

1) on maakohus õigesti leidnud, et õigusabikulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad,“ mille järgi hagilt hinnaga

1 600 000

krooni

kulusid

lepingulisele

esindajale

tehtud

kulutused

hüvitamisele

maksimaalselt summas 190 000 krooni ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku.

Maakohus on jätnud aga arvestamata asjaolu, et esitatud õigusabikulu on kulunud ainult

menetlusele esimese astme kohtus. Õigusabikulude väljamõistmine seaduses sätestatud

piirmäära ulatuses ning nende korrutamine veel koefitsiendiga 1,3 ainuüksi esimese astme

õigusabikulude eest ei ole ilmselgelt põhjendatud.

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306 ei sätesta, et õigusabikulud on määruse

§ 1 lg-s 1 sätestatud maksimaalselt sissenõutav kulu ning et see tuleb välja mõista

obligatoorselt piirmäära suuruses. Nimetatud määrusega sätestatakse väljamõistmisele

kuuluvate kulude maksimummäärad. Eelkõige kuulub kulude väljamõistmisel kohaldamisele

TsMS § 175. Seega on maakohus nimetatud määruses sätestatut ebaõigesti kohaldanud;

2) ei nõustu määruskaebuse esitajad maakohtuga, et tõendamiseseme maht on vaidluses

tavalisest suurem. Maakohtu määrusest ei selgu, millises osas oli tõendamiseseme maht

tavapärasest suurem. Hagi nõudeks oli hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele

ülekandmise ning kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalike tahteavalduste/nõusolekute

andmise nõue ning õiguslik vaidlus toimus põhiliselt poolte vahelise lepingu ühe punkti

tõlgendamise üle. Sisuliselt ei olnudki asjas midagi mahukat tõendada, lepingu rikkumise fakt

oli kõigile menetlusosalistele teada, tõendada üritas kostja ainuüksi asjaolu, et ehitamist ei

alustatud kostjast mitteolenevatel põhjustel. Kostja esitas menetluses 12 kirjalikku tõendit,

milledest 2 olid hagejate majandusaasta aruanded ja 2 väljavõtet Ametlikest Teadaannetest.

Esitatud olid ka kostjale esitatud arved, kiri hageja seaduslikule esindajale ning väljavõte

kohalikust ajalehest. Selliste tõendite kogumine on lihtne ja nende esitamine on

tsiviilmenetlustes üpris tavapärane. Seega

oli tõendamiseseme maht tavapärasest

tsiviilvaidlusest väiksema mahuga.

Menetlusosaliste poolt esindajate vahetamine on menetlusosaliste vaba tahe ning sellest

tulenevaid kulusid ei saa teiselt poolelt välja mõista

Esitatud hagiavaldused olid identsed, erinevus seisnes vaid kinnistute arvus ja nende nimedes;

3) on maakohus jätnud arvestamata asjaolu, et tsiviilasjas toimus vaid kaks istungit, ning et

enamus esitatud arvetel märgitust moodustas „suhtlemine kliendiga“ ja „telefonivestlused

kliendiga“, milliste kulutuste hüvitamise nõudmist vastaspoolelt ei saa põhjendatuks lugeda;

4) nõustuvad määruskaebuse esitajad maakohtuga selles, et 21. septembri 2009 kohtuistungi

edasilükkamine ei sõltunud kostjast ja kostja esindajal kulus ilmselgelt aega istungiks

ettevalmistamiseks, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 21. septembri 2009

istung lükati edasi mitte hageja esindaja tegevuse tõttu, vaid sel põhjusel, et hagejate

esindajale ei saadetud kohtu poolt kutset ning kuna kostja esindaja esitas kohtule täiendava

menetlusdokumendi, oli hagejate esindajal vajalik sellega tutvuda. Seega lükkus tsiviilasja

arutamine edasi mitte hagejast tuleneval põhjusel vaid kohtu tegevusest tulenevalt ning selle

menetluskulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud;

5) on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejatelt välja kostjat esindanud kahe advokaadi

kulutused õigusabile. Maakohtu määrusest ei tulene, missugustel põhjendustel oli kostjal kahe

advokaadi osalemine põhjendatud ja vajalik, kui kahte hagejat esindas ainuüksi

õigusteadmistega jurist. Antud tsiviilasjas puudus selline mahukas õiguslik vaidlus, millest

oleks põhjendatud ja vajalik kahe advokaadi osavõtt. Seega kostja kahe esindaja

õigusabikulude väljamõistmine hagejalt summas 247 000 krooni ei vasta ilmselt TsMS § 175

lg-le 1, mille kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Maakohtule esitatud menetlusdokumentidele on esindajana märgitud advokaat Andrus Kattel,

kes need dokumendid on ka allkirjastanud (v.a kohtukõne teesid). Seega on arusaamatu ja

maakohtu määruse põhjendustest ei tulene, miks oli kahe esindaja kaasamine vajalik ja

põhjendatud kohtuistungitel;

6) ei saa arve nr 1945/08EE järgi põhjendatuks lugeda õigusabi 10 tundi, mis seisnes üksnes

hagi tagamise määrusega tutvumises ja määruskaebuse koostamises ning hagejalt selle eest

välja mõista 30 166,90 krooni. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks asus maakohus

seisukohale, et nimetatud õigusteenuse osutamisel on vajaliku õigusabi maht just 10 tundi.

Määruskaebuse esitajad leiavad, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu, on 50 000 krooni, s.o 3 195,58 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. OÜ Raisner vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

OÜ Raisner palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-88-11 asunud seiskohale, et menetluskulude

kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on

kulude väljamõistmist põhjendanud ega ületanud diskretsioonipiire. Määruskaebuse esitaja

arvamus ei ole seega aluseks kaevatud kohtumääruse muutmisele.

Asjaolu, et hoonestusõiguse reversiooni vaidlused on kohtupraktikas harvaesinevad, kinnitab,

et tegemist ei olnud tavapärase ja lihtsa vaidlusega. Asjaolu, et hagide esitamisest kuni

maakohtu lahendi jõustumiseni 26.10.2010 kulus enam kui 2 aastat, kinnitab, et vaidlus kestis

tavapärasest kauem. Tsiviilasja toimikute maht ületab tavapärase tsiviilasja materjalide mahu.

Tavapärane ei ole, et hagejad ei tundnud huvi asja kiirema lahendamise vastu, sest hagejad

vaidlesid mh vastu vaheotsuse tegemisele. Tavapärane ei ole, et hagejad esitavad hagides ja

majandusaasta aruannetes samade asjaolude kohta vastupidiseid hinnanguid ja väiteid.

Tavapärane ei ole faktiliselt alusetult hagi tagamise taotlemine;

2) ei sätesta TsMS § 175 ega Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306, et

vaidluse lõppemisel maakohtu lahendiga ei või maakohus võitnud poolele hüvitatavaid

menetluskulud kindlaks määrata piirmäära maksimumsummas. Riigikohus on korduvalt

menetluskulude hüvitise määramisel juhtinud tähelepanu sellele, et kaotanud pool peab

arvestama kehtiva menetluskulude hüvitise piirmääraga. Seega pidi hagejatele olema

ettenähtav, et nad vastutavad menetluskulude eest ulatuses, mis kaevatava kohtumäärusega

neilt välja mõisteti – sõltumata menetluse kestusest ja kostja esindajate arvust. Hagejad pidid

ette nägema ka seda, et nende valitud menetlustaktika suurendab menetluse kestust ja mahtu

ning põhjustab kostjale täiendavaid menetluskulusid. Hagejad pöördusid aegunud nõuetega

kohtusse, mitte kostja. Kostja soovitud kõige ökonoomsemale menetlusviisile (aegumise

vaheotsuse tegemine) vaidlesid hagejad vastu.

Hagejad on käitunud vastuolus TsMS §-ga 2, sest nad põhjustasid menetluse venimise ja

kuluka, aegavõtva ning tarbetu tõendamismenetluse. Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse määramisel tuleb lähtuda menetlustoimingute tegemise ajal pooltele teada olnud

asjaoludest ja selle ajahetke menetluse tegelikust seisust, sest menetluskulude tegemise ajal ei

ole teada, millal, millisel alusel ja milline kohtulahend tehakse. TsMS § 169 lg 1 kohaselt

tuleb kõik hagejate menetlustaktikast tingitud menetluskulud panna hagejate kanda;

3) on vale määruskaebuses esitatud väide, et asjas toimus vaid väikesemahuline õiguslik

vaidlus ühe lepingupunkti üle. Vaidlus hõlmas lepingu eesmärki ja poolte õiguste-kohustuste

tasakaalu tervikuna, s.h küsimust nii hoonestusõiguse sisust, tasust ja poolte kohustustest,

samuti lepingu p-des 29.2 ja 29.3 sätestatud erinevate hüvitiste kokkuleppimise põhjustest ja

eesmärgist.

Hagiavalduste faktiväidete kummutamiseks, samuti hagejate tegelikest asjaoludest teadmise

ja nendega nõustumise tõendamiseks esitas kostja 4 tunnistajat ning suurel hulgal

dokumentaalseid tõendeid, mille alusel kogumis luges maakohus 12. aprilli 2010 otsuses

kostja vastuväited tõendatuks. Hagejad rikkusid TsMS § 328 lg-t 1, sest esitasid ebaõigeid

ja/või eksitavaid faktiväiteid hagiavaldustes ja mahukas kirjalikus eelmenetluses.

Määruskaebuse esitajate väide, et vaidlus on olnud väikesemahuline on põhjendamatu lisaks

seetõttu, et menetlusseadus ei võimalda esitada ühist menetlusdokumenti erinevates

tsiviilasjades, mida ei ole liidetud. Kostja pidi tegema menetlustoiminguid kahes eraldi

tsiviilasjas ja erinevatel aegadel. Seega, kui hagejad ei oleks esitanud eraldi 2 hagi, ei oleks

pidanud kostja eraldi neile ka vastama, tegema eraldi määruskaebuseid ja muid toiminguid.

Asjaolu, et tsiviilasjad liideti ühte menetlusse 10. veebruaril 2009, ei vabasta hagejaid enne

seda kostjale eraldi hagide ja hagi tagamise taotluste, samuti eraldi hagejate poolt kostja

vastustele vastuväidete esitamisega põhjustatud menetluskulude hüvitamisest.

Väär on määruskaebuses esitatud väide, et hageja poolt esindajate vahetamisega põhjustatud

menetluse venimise kulusid ei saa hagejalt välja mõista. Hagejate esindajate vahetamise

riisikot kannab hageja. Istungi edasilükkumise põhjustas hageja poolt TsMS § 225 lg 1

esimeses lauses sätestatut rikkumine, mitte kostja. Esindajate vahetamine sõltus vaid hagejate

valikust nagu ka sellest kohtu ja kostja õigeaegne teavitamine. Hagejaid algselt esindanud

advokaadibüroo vahetamine õigusbüroo juristi vastu pärast maakohtu poolt 31. augusti 2009

kohtuistungi määramist 21. oktoobriks 2009 ja sellest TsMS § 225 lg-t 1 rikkudes kohtu ning

kostja teavitamata jätmine ei ole vabandatav;

4) on ebaõige määruskaebuses esitatud väide, et hageja ei vastuta selle eest, kui kohus ei

toimeta talle menetlusdokumente kätte. Maakohus teavitas kohtuistungi määramisest hagejate

esindajaid ja edastas kohtukutsed perioodil 31. august 2009 - 4. september 2009. Alles

15. oktoobril 2009 teavitas advokaat Hillar Villers kohut ja kostjat, et ta ei esinda enam

hagejaid ning asjas 21. oktoobril 2009 toimuma pidanud kohtuistungi edasilükkamist taotlesid

hagejad alles 21. oktoobril 2009, tuues ettekäändeks asjaolu, et hagejate esindamist jätkas

senisest kahest esindajast vaid Marko Tiirik, kes aga ei olnud väidetavalt kutset saanud.

Määruskaebuses esitatud väide, et hagejate esindaja vajanuks aega tutvumiseks kostja

14. oktoobri 2009 menetlusdokumendiga, on vastuolus hagejate esindaja 21. oktoobri 2009

istungi edasilükkamise taotlusega, mille kohaselt palutakse istungi edasilükkamist “seoses

kohtukutse mittekättesaamisega 21. oktoobri 2009 istungile kell 15.00.“ Seega oli

M. Tiirikule kohtuistungi täpne aeg teada, ta ei väitnud kohtule, et ta ei ole kätte saanud kostja

14. oktoobril 2009 esitatud materjale ja vajab nendega tutvumiseks aega. Teisalt esitas kostja

14. oktoobril 2009 kohtule materjalid, mis olid hagejate endi poolt kohtu registriosakonnale

esitatud samaaegselt hagiavaldustega ja mis käsitlesid hagejate põllumaade paiknemist – need

andmed olid seega hagejatele teada ammu enne kostja poolt kohtule esitamist ega saanuks

seetõttu tuua kaasa istungi edasilükkamist. Seega ei ole õige määruskaebuse väide, et kohus

põhjustas istungi edasilükkumise. Sõltumata sellest, kas M. Tiirik sai kohtukutse kätte või

mitte, kannavad istungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud vastavalt TsMS § 169 lg-le 1

hagejad;

5) on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et kostja esindajal ei olnud vaja suhelda

kliendiga, sest asjas oli vaid kaks istungit. Advokaadi ja kliendi suhtlemise mahtu ei määra

asjas peetud kohtuistungite arv, vaid menetluse majanduslik ja õiguslik tähtsus kliendile,

samuti menetluse muud asjaolud. Väide kahest istungist on kohatu, sest asjas toimus kirjalik

eelmenetlus ja hagi tagamiste tühistamiseks määruskaebemenetlus 2008-2009, ning ka

21. oktoobri 2009 määratud kohtuistungi ärajäämise tõttu oli kostja advokaatidel vajalik

suhelda istungi ärajäämisega seonduva selgitamiseks oma kliendiga. Kostja esitas

18. veebruaril 2011 menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames tõendid ka selle

kohta, et hagejad pidasid 2009. a kevadel-suvel läbirääkimisi hoonestusõiguse seadmise

lepingu tingimuste muutmiseks tsiviilasjas kompromissiga, mistõttu kostja vajas õigusabi

hindamaks hagejate tehtud ettepanekuid tsiviilasjade menetluste lõpetamiseks ja vaidlusaluse

hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste muutmiseks;

6) heidetakse maakohtule alusetult ette kahe advokaadi osalemisest tingitud õigusabikulu

hüvitamist, sest hagejaid esindas vaid üks jurist. Kostja viitab, et maakohus hüvitas

õigusabikulud üksnes osaliselt. Lisaks, hagide esitamisest kuni 15. oktoobrini 2009 esindas

hagejaid samuti kaks esindajat. Menetluskulude hüvitis ei sõltu esindajate arvust, vaid

menetluse mahust, menetlustoimingutest ja hagi hinnale vastavast hüvitise piirmäärast.

Antud juhul oli suhtlemine ulatuslikum ja kogu õigusabi maht suurem tulenevalt hagejate

erinevatest eksitavatest ja ebaõigetest faktiväidetest, mille juurde hagejad jäid pärast kostja

vastuväiteid, mistõttu kostja pidi esitama täiendavalt dokumente ja taotlema tunnistajate

ülekuulamist; hagejate vastuseisust vaheotsuse tegemise taotlusele; asjaolust, et hagejad

taotlesid hagide tagamist ja kostja sai hagide tagamise kohtumäärused kätte erinevatel aegadel

ning kostja sai hagiavaldused kätte erinevatel aegadel pärast hagide tagamist; kostja oli hagide

tagamise tõttu sunnitud esitama määruskaebused; tsiviilasjas vahetusid pärast kirjalikku

eelmenetlust kohtunikud ning hagejad muutsid sellest teatamata enda esindamist ja hagejate

esindaja otsustas kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitada alles istungipäeval. Eeltoodu

koos hageja erinevate ettepanekutega vaidlusaluse lepingu muutmiseks ja kompensatsiooni

maksmiseks

tingis

põhjendatult

ulatuslikud

materiaal-

ja

menetlusõiguse

alased

konsultatsioonid ning suhtlemise kostja ja tema advokaatide vahel;

7) on määruskaebuses eksitavalt väidetud, et arve nr 1945/08 alusel osutatud õigusabi maht

on 10 tundi ja selle sisuks on ainult hagi tagamise määrusega tutvumine ja määruskaebuse

koostamine. Arve oli esitatud ajamahuga 19,06 tundi ja sisaldab ka muid toiminguid peale

hagi tagamise määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks OÜ Raisner põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruse summas 313 253,72

krooni ning mõistis hagejatelt kostja kasuks välja solidaarselt 15 811,74 € (247 400 krooni)

menetluskulude katteks. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657

lg 1 p 2 ja 667 juhindudes uue määruse, millega lugeda kostja vajalikuks ja põhjendatud

õigusabikuluks 10 865 €. Summale lisandub riigilõiv 400 kr ehk 25,56 €. Kokku kuulub

hagejatelt kostja kasuks välja mõistmisele 10 890,56 €. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

Kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb lugeda sõnastatuks järgnevalt:

„1. Rahuldada OÜ Raisner avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja jätta

OÜ Eesti ERA ja OÜ Saka ERA kanda solidaarselt menetluskulud summas 170 400 krooni.

2. Välja mõista OÜ-lt Eesti ERA ja OÜ-lt Saka ERA solidaarselt 10 890,56 € (kümme tuhat

kaheksasada üheksakümmend eurot ja viiskümmend kuus senti) OÜ Raisner kasuks

menetluskulude katteks.“

7. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnormi sellega, et kohtumäärus on

olulises osas põhjendamata. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll

kohtu diskretsiooniotsus, kuid see ei tähenda, nagu ei alluks kohus kaalutlusõiguse

teostamisel mingitele normidele. Just diskretsiooniotsuste puhul on erilise tähtsusega

otsustuste põhjendamise kohustus, kuna üksnes see võimaldab kõrgema astme kohtul

kontrollida, missugustel kaalutlustel maakohus oma seisukoha kujundas ning kas arvesse on

võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.

8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga, et väljamõistetud

menetluskulude suurus ei ole mõistlik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud

poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Analüüsides küll ükshaaval iga üksikut kostja poolt esitatud õigusabiteenuse arvet

(Advokaadibüroo Sorainen 22 arvet ajavahemikust 22.09.2008 kuni 03.06.2010, t III kd

lk 158 – 168 pöördel), jättis maakohus andmata hinnangu kõigist arvetest kogumis nähtuva

õigusabiteenuse põhjendatusele ja vajalikkusele tervikuna. Määruse põhjendustest ei nähtu, et

maakohus oleks analüüsinud kostja lepingulis(t)e esindaja(te) poolt tegelikult teostatud

menetlustoimingute mahtu ja andnud hinnangu, kas kohtule nähtuvate toimingute maht on

kooskõlas ülejäänud õigusabiteenuse mahuga, mis seisnes nt tutvumises kohtumaterjalidega,

nõupidamistes kliendiga jne.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja oma esindaja(te) vahendusel esitanud menetluse

käigus 10 sisulist menetlusdokumenti (22.08.2008 ja 24.10.2008 määruskaebused hagi

tagamise määrustele, 13.10.2008 ja 05.11.2008 vastused hagile, 17.11.2008 seisukoht hageja

vastusele määruskaebuse kohta, 04.12.2008 vastuväited hageja seisukohtadele, 22.01.2009

taotlus hagide liitmiseks, 14.10.2009 täiendavad tõendid ja vastuväited, 09.02.1010 seisukoht

hagejate kahjuarvestusele, 04.03.2010 kohtukõne teesid). Sellele lisaks on esitatud

väiksemamahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele).

Kostja lepingulised esindajad osalesid kahel asjas peetud kohtuistungil. Arvestada tuleb

muuhulgas seda, et ehkki algselt menetleti kummagi hageja esitatud hagisid eraldi

menetlustes ning kostjal tuli menetlustoiminguid teha topelt, olid hagid esitatud kattuvatel

alustel ja asjaoludel ning kostjal ei tulnud oma kummaski asjas kujundada täiesti erinevaid

seisukohti.

10. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leidis, et vaidlusalune tsiviilasi oli oma

õigusliku sisu ja tõendusliku mahu poolest keskmisest sedavõrd olulisel määral keerukam, et

tingis õigusabikulude väljamõistmise hagejalt absoluutses maksimumsummas, s.o kehtinud

piirmäära (190 000 kr) korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Asja eriline keerukus ei tulene

iseenesest sellest, et hoonestusõiguse alaseid vaidlusi esineb kohtupraktikas vähe. Hagid

esitati AÕS § 2441 lg 1 alusel hoonestusõiguse kandmiseks kinnisasjade omanike nimele

põhjendusel, et hoonestaja ei püstitanud kokkulepitud tähtaja jooksul kinnistutele nõutavaid

ehitisi (tuulegeneraatoreid ning nende käitamiseks ja teenindamiseks vajalikke tehnovõrke ja

rajatisi). Niisugune vaidluse ese on oma olemuselt lähedane lepingust taganemisele või

lepingu ülesütlemisele teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (VÕS § 116). Tõendamisele

kuulus eeskätt asjaolu, et kostja oleks rikkunud hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenenud

kohustusi, mis muuhulgas hõlmas ka nende kohustuste sisu kindlakstegemist (pooltevaheliste

kokkulepete tõlgendamist). Vaidlused lepinguliste kohustuste sisu, ulatuse ja täitmise

nõuetekohasuse üle on tsiviilkohtumenetluses tavapärased.

11. Ringkonnakohtu arvates ei esine ka muid asjaolusid, mis annaksid alust pidada

pooltevahelist vaidluse eset oma olemuselt tavatult keerukaks.

Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud

määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid

menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem.

Toimikust ei nähtu, et asjas oleks toimunud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid,

sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist, ning et käsitletud asjaolude ja tõendite

maht oleks olnud tavalisest märkimisväärselt suurem. Asjas on toimunud 2 kohtuistungit

(15.12.2009.a ja 16.02.2010.a). Ühel korral on varem kindlaksmääratud kohtuistungit edasi

lükatud, kuid ka seda ei saa iseenesest pidada menetluse mahtu oluliselt mõjutavaks teguriks.

Kostja on menetluse kestel oma esindaja(te) vahendusel esitanud 2 määruskaebust

(22.08.2008.a ja 24.10.2008.a) maakohtu poolt tehtud hagi tagamise määrustele. Tsiviilasja ei

muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid

keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Tähtsust omab muuhulgas ka see, et asja

menetleti üksnes esimese astme kohtus. Maakohtu menetlus kestis alla 2 aasta (hagid esitati

31.07.2008.a ja 06.08.2008.a, maakohus tegi otsuse 12.04.2010.a), mis iseenesest ei ole

samuti tavatult pikk. Ka toimikute maht ei ületa olulisel määral tsiviilasjades keskmiselt

esinevat. Samuti saab pidada tavapäraseks, et hagejad vaidlesid menetluses vastu kostjate

seisukohtadele ja taotlustele.

12. Arvestades kohtuasja materjalidest nähtuvate menetlustoimingute mahtu, samuti vaidluse

sisulist olemust ja keerukust, ei saa ringkonnakohtu arvates pidada vajalikuks ja põhjendatuks

õigusabikulu summas 247 000 krooni. Seejuures ei sea ringkonnakohus kahtluse alla, et

õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja

esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja

menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude

väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi

seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja

kohtuistungitel osalemisega.

13. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks käesolevas tsiviilasjas lugeda 10 865 € (170 000 krooni). Lähtudes kostja

esitatud õigusabiteenuse arvetelt nähtuvast keskmisest ligikaudsest tunnihindest (2937 kr)

vastab see summa ligikaudu 58 töötunnile. Seda saab pidada ka mõistlikuks ja vajalikuks

töömahuks arvestades esmajoones kohtus tehtud menetlustoimingute mahtu, kuid mõistlikus

ulatuses ka sellele lisanduvat kohtuvälist suhtlust ja konsultatsioone.

14. Seonduvalt õigusabikulude piirmäära kohaldamisega leiab ringkonnakohus, et kohtu

poolne hinnang asjas kantud õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele ei sõltu

iseenesest sellest, kui suures piirmääras on Vabariigi Valitsuse asjaomase määruse kohaselt

võimalik vastava hagihinnaga asjas kaotanud poolelt võitnud poole kasuks kulusid välja

mõista. Selles osas on maakohus õigesti teinud esmalt kindlaks, millises summas üldse saaks

pidada kostja kulusid põhjendatuks, ning alles seejärel kontrollinud saadud summa vastavust

kehtinud piirmäärale. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajate seisukohaga, et

ka piirmäära kohaldamisel tuleb arvestada seda, kas asja menetleti üksnes esimese astme

kohtus või ka teistes kohtuastmetes. Üksnes asja erilise keerukuse ja mahukuse korral saaks

seega pidada põhjendatuks mõista õigusabikulusid välja piirmäära maksimumsummas juhul,

kui menetlus piirdus üksnes maakohtuga. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud

seisukohale, mille kohaselt käesolev vaidlus sedavõrd keerukas ega mahukas ei olnud.

15. Kuna ringkonnakohtu poolt kindlaks tehtud õigusabikulude põhjendatud ja vajalik maht ei

ületa Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määruses nr 306 sätestatud piirmäära hagi

puhul hinnaga kuni 1 600 000 kr, s.o 190 000 kr, siis kuulub õigusabikulu summas 10 865 €

hagejatelt kostja kasuks täies ulatuses väljamõistmisele.

Ringkonnakohus märgib, et ehkki mõlemad hagid esitati VV määruse nr 306 kehtivuse ajal,

siis võeti mõlemad hagid maakohtu poolt menetlusse ja ülekaalukas osas menetleti asja juba

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtivuse ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostja teinud määruse nr 306 kehtivuse ajal vaid ühe menetlustoimingu, s.o esitanud

22.08.2008.a määruskaebuse maakohtu määrusele hagi tagamise kohta. Siiski said pooled ette

näha ja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis kehtisid hagi

esitamise ajal. Seega on maakohus põhjendatult juhindunud VV 15.12.2005.a määrusest

nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad“.

16. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel

tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp