2-12-563/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-12-563 OY Logset Ab versus Metsatehnika Service OÜ hagimenetlus Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja OY Logset Ab (Hännisentie 2, Koivulahti 66530 Soome) Hageja esindaja Dagne Niit (Intrum Justitia AS; aadress, Rotermanni 8, 10111 Tallinn) Kostja Metsatehnika Service OÜ (Kivi 11, Karksi küla, Karksi vald, Viljandimaa) Kostja esindaja Kermo Grents Kolmas isik Jaanus Sarv (isikukood xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Käesoleva kompromissilepingu alusel ja kohtumenetluse lõpetamiseks tasuvad kostja ja Jaanus Sarv solidaarselt hagejale põhivõlgnevuse 4312,70 EUR, õigusabikulud 725,73 EUR ja ½ riigilõivu summas 479,34 EUR.

2. Kompromissi täitmine

2.1 Kompromissi punktis 1.1 toodud kogusumma 5517,77 EUR tasuvad kostja ja kohtumenetluses mitteosalev isik solidaarselt hagejale igakuiste osamaksetena summas 1103,55 eurot iga kuu 11-ndal kuupäeval alates 11. juunist 2012 kuni 11. oktoobrini 2012.

2.2 Kompromissi punktis 1.1 märgitud summa tasutakse täielikult hageja esindaja Intrum Justitia AS-i arveldusarvele 221016123815 Swedbankis, selgituseks märgitakse „kohtunõue Metsatehnika Service OÜ vastu“, viitenumber 321470348.

2.1 Kostjal ja Jaanus Sarvel on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne kompromissi punktis 2.1 nimetatud tähtpäeva saabumist. Juhul kui kostja ja Jaanus Sarv ei täida sõlmitud kokkulepet võla tasumiseks nõuetekohaselt s.t. on jätnud tähtaegselt tasumata kas osaliselt või täielikult kaksvõi ühe osamakse, on kostja ja Jaanus Sarv koheselt kohustatud tasuma solidaarselt Hagejale kogu kompromissi punktis 1.1 märgitud võlgnevuse jäägi. Lisaks on hagejal õigus antud kompromissi käsitleda kui täitedokumenti. Kui kostja ja Jaanus Sarv ei täida sõlmitud kokkulepet võla tasumiseks nõuetekohaselt, siis on hagejal õigus edastada see täitmisele kogu punktis 1.1 märgitud võlgnevuse jäägi ulatuses ning arvestada punktis 1.1 märgitud võlgnevuse jäägilt viivist 0,25% päevas.

2.2 Kui kostja ja Jaanus Sarv täidavad käesolevat kompromissi nõuetekohaselt, siis on kompromissi punktis 1.1 toodud summa täielikuks ja lõplikuks hüvitiseks hageja nõuete osas kostja vastu, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-12-563.

2.3 Hageja esitab Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-12-563 taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-563 riigilõivu kokku summas 958,67 EUR, millest palub tagastada pool Intrum Justitia AS arveldusarvele nr 221001177368 (Swedbank).

2.4 Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS §- is 432 ja mille kohaselt: Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2.5 Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale. Pooled paluvad määrata määruskaebuse esitamise tähtajaks ühe (1) päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Täiendavad otsustused

3. Seoses menetluse lõpetamisega: 3.1.määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 479,34 Intrum Justitia AS kontole nr 221001177368 Swedbank AS-s, mis laekus Intrum Justitia AS kontolt nr 221001177368 Swedbank AS-s 03.01.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699.

3.2.ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 3.3.toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 3.4.saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

4. Selgitada: 4.1.TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 4.2.TsMS § 661 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 4.3.TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 03.01.2012 tasutud riigilõivust 958,67 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 479,34 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik