3-12-917/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-917 Määruse kuupäev

8. juuni 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Tanel Tetlovi (Tetlov) kaebus Haaslava valla kohustamiseks välja anda haldusakt Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-12-917.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Tanel Tetlovile

7. mail 2012 tasutud riigilõiv viisteist (15) eurot 97 senti Tanel Tetlovi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s.

3. Jätta rahuldamata poolte taotlused menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Poolte kulud jäävad nende endi kanda.

4. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Tanel Tetlovi kaebus kohustada Haaslava valla esindusõiguslikku organit otsustama Toomu kinnistu detailplaneeringu algatamise küsimus.

2. 31. mail 2012. a saabus Tartu Halduskohtusse Haaslava valla vastus kaebusele. Vastustaja palub menetluse lõpetada ja jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda, kuna kaebusest sõltumata on vastustaja välja andnud kaebusega nõutava haldusakti. Alternatiivselt palub vastustaja juhul, kui kohus jätab menetluskulud vastustaja kanda, jätta T. Tetlovi õigusabi kulud siiski kaebaja kanda.

3. 4. juuni 2012. a kirjaga palus kohus kaebajal väljendada seisukohta menetluse lõpetamise ning menetluskulude jaotamise kohta.

4. Tanel Tetlovi vastus saabus Tartu Halduskohtusse 6. juunil 2012. a. Kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kantud menetluskulud, s.o riigilõivu 15,97 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.

Kohtu seisukoht

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebusega nõutav haldusakt on antud. Kaebuses taotleb kaebaja Haaslava valla esindusõigusliku organi kohustamist anda välja haldusakt detailplaneeringu algatamisest keeldumise või planeeringu algatamise kohta. Vastustaja on esitanud kohtule Haaslava vallavolikogu 25. mai 2012 otsuse, millega jäeti Toomu kinnistu (registriosa nr 3564304) detailplaneeringu koostamine algatamata. Kohus nõustub pooltega, et sellega on vastustaja andnud haldusakti, mille andmiseks ettekirjutuse tegemist kaebaja kohtumenetluses taotles. Seetõttu tuleb lõpetada haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

6. Riigilõivu väljamõistmise osas nõustub kohus vastustajaga, et HKMS 104 lg 5 p 4 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 p 4 alusel.

T. Tetlov on 7. mail 2012 tasunud riigilõivu 15,97 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada T. Tetlovile tema arvelduskontole nr 1105007910 Swedbank AS-s.

7. Järgnevalt lahendab kohus menetluskulude väljamõistmise taotlused. Kuna kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale, siis puudutab kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks üksnes kaebuse koostamise eest Mediation Chamber OÜ-le tasutud 300 eurot. Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (HKMS § 101 lg 1). HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas taotluses nimetatud kulu on käsitatav menetluskuluna HKSM § 103 lg 1 p 1 mõttes.

Kohus on seisukohal, et Mediation Chamber OÜ-t ei saa pidada kaebaja nõustajaks käesolevas asjas. Mediation Chamber OÜ esitas kaebajale 2. mail 2012. a arve kohustamiskaebuse koostamise eest. Menetlusdokumendi koostamiseks nõustamisbüroo abi kasutamine ei muuda seda õigusteenust osutanud isikut menetlusosalise nõustajaks HKMS § 36 mõttes. HKMS § 36 lg-d 2 ja 3 sätestavad nõustaja pädevuse kohtumenetluses. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda.

Nõustaja ei saa aga teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Riigikohutu halduskolleegium on 10. jaanuari 2007. a otsuses nr 3-3-1-85-06 p 8 selgitanud, et halduskohtumenetluses võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda. Riigikohtu halduskolleegium asus 21. märtsi 2012. a otsuses nr 3-3-1-5-12 seisukohale, et menetlusdokumentide koostamiseks abi osutamine eelpool nimetatud põhimõtetele ei vasta.

Seetõttu ei ole Mediation Chamber OÜ käsitatav kaebaja nõustajana. HKMS § 31 lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses isiklikult või esindaja kaudu. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lõikeid 5-8, § 219 lõikeid 3-7 ning 221, 224 ja 225. Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). Kohtule ja menetlusosalistele peab aga olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks.

Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et mõni Mediation Chamber OÜ töötaja või äriühinguga muul viisil seotud isik oleks tegutsenuks kohtumenetluses kaebaja esindajana. Kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kaebaja ise. Kohtumenetluses saab esindajaks olla füüsiline isik, mitte äriühing (HKMS § 32 lg 1). Samas ei nähtu kohtule, kes kaebuse koostamisel kaebajale õigusabi osutas ega see, kas sellel isikul on esindajalt nõutav kvalifikatsioon. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebuse koostamise eest tasutud

300 eurot ei saa pidada kaebaja esindaja kuluks HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole Mediation Chamber OÜ arvete alusel kantud kulu menetluskuluks HKMS § 101 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole nimetatud kulud kohtumenetluses vastustajalt ka väljamõistetavad.

8. Haaslava valla volitatud esindaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente, mis tõendaksid menetluskulu kandmist. Kohus peab oluliseks märkida, et isegi kui Haaslava vald oleks kohtule esitanud kuludokumente, siis puudub alus nende väljamõistmiseks kaebajalt. Haaslava vald osaleb menetluses seoses haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud (vt näit RKHK 19. juuni 2007. a otsus nr 3-3-1-24-07), et haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel võib lisaks arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et käesolev vaidlus nendele erandlikele tunnustele ei vasta. Seetõttu ei olnud professionaalse õigusabi kasutamine vältimatu ja õigusabi kulu ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks (HKMS § 109 lg 6). Seega puudub alus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks Haaslava valla kasuks.

9. Eeltoodud põhjustel jäävad rahuldamata poolte taotlused menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Tanel Saar kohtunik