3-11-2179/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2179

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Nikiforovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksei Nikiforov

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2011. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Aleksei Nikiforov esitas 06.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt antakse

Viru Vanglas augustis ja septembris hommikusöögi juurde 50 grammi saia. Kaebaja väitis, et

varem anti 100 grammi saia. Kaebaja leidis, et talle ei jätku 50 grammist saiast ja ta ei ole

nõus saia koguse vähendamisega. Kaebaja taotleb kohustada vanglat andma hommikusöögi

juurde 100 grammi saia.

Kaebaja taotles ka talle riigi õigusabi määramist tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

2. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 18.10.2011. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-i 1 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Sama määrusega jäeti riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel

rahuldamata kaebaja taotlus riigi kulul advokaadi määramiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt on A. Nikiforov esitanud kohtule kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimist nõudva kohustamiskaebuse.

Kaebus kuulub tagastamisele, sest HKMS § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab

kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud

seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust

korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt

kinnipeetaval ja vahistatud õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla

direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Haldusasja materjalidest selgub, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

14.09.2011 teatas Viru Vangla oma vastuses kohtu päringule, et A. Nikiforov ei ole esitanud

seoses hommikusöögi juurde antava saia koguse vähendamisega augustis ja septembris Viru

Vanglale vaideid. A. Nikiforov esitas 02.08.2011 antud teemal Viru Vanglale vaide

blankettidel pöördumised nr 6-14/31571, nr 6-14/31574 ja nr 6-14/31577. Esitatud

pöördumised luges Viru Vangla märgukirjadeks, millele on antud 10.08.2011 vastus

(tl 18-25). Vastuses selgitas Viru Vangla, et vanglas ei ole eraldi saianorme, vaid menüüs on

ära toodud saia kogus, mida kinnipeetav peab sellel päeval saama. Alates augustist saab

kinnipeetav varasema 100g saia asemel hommikuti 50g saia (see teeb kaks viilu, varem oli

neli). Saia vähendamisega saab vangla lubada rohkem tervislikke toiduaineid nagu näiteks

köögiviljad ja piimatooted. Tulenevalt eeltoodust oli halduskohus seisukohal, et kaebajal on

kohtueelne menetlus läbimata ja seetõttu ei saa esitatud kaebust menetleda ning see tuleb

tagastada.

Riigi õigusabi taotluse osas leidis halduskohus, et A. Nikiforov põhjendas oma taotlust

sellega, et ta ei valda eesti keelt ja ta ei ole seepärast kindel, et saab juriidilise abita hakkama.

Kuna käesoleval juhul kaebus tagastatakse kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu, ei ole

kaebajal riigi õigusabi vaja. Tulenevalt viidatud asjaoludest on kaebajal võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselt vähene.

3. A. Nikiforov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 18.10.2011. a

määruse tühistada kaebuse tagastamise osas.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja esitanud vanglale 02.08.2011 vaided, mida

vangla pidas ekslikult märgukirjadeks ja ka halduskohus ei selgitanud välja, kas tegemist ikka

oli märgukirjadega, või oleks need tulnud lugeda vaieteks.

Määruskaebusega koos esitas A. Nikiforov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest

maksejõuetuse tõttu.

4. Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a määrusega jäeti A. Nikiforovi taotlus riigilõivust

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ja tagastati määruskaebus.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et A. Nikiforov on maksejõuetu.

HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu

tasumisest vabastama kui isik on maksejõuetu. Lahendites nr 3-3-1-83-07 ja nr 3-3-1-95-08

on Riigikohus leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise

põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse

vajalikkuse ja olulisuse kohta, so hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle

saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul,

kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt

perspektiivitu. Halduskohus asus seisukohale, et esitatud määruskaebus on ilmselgelt

perspektiivitu, kuna Viru Vangla 14.09.2011 vastuses kohtu nõudele kinnitas vangla, et

kinnipeetav A. Nikiforov ei ole esitanud seoses hommikusöögi juurde antava saia koguse

vähendamisega augustis ja septembris Viru Vanglale vaideid. A. Nikiforv esitas 02.08.2011

antud teemal Viru Vanglale vaide blankettidel pöördumised nr 6-14/31571, nr 6-14/31574 ja

nr 6-14/31577. Esitatud pöördumised luges Viru Vangla märgukirjadeks, millele 10.08.2011

on vastatud. Halduskohus jäi oma 18.10.2011 kohtumääruses esitatud seisukoha juurde, et

kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne kord ja selgitas, et seega on ka esitatud

määruskaebus kaebuse tagastamise määruse peale ilmselgelt perspektiivitu.

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED

5. A. Nikiforovi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 16.11.2011. a

määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendamatult rahuldamata, sest tegemist ei ole

perspektiivitu määruskaebusega. Kaebaja on vanglale 02.08.2011 esitanud vaide seoses saia

normi vähendamisega söögikordade juures ja vangla ning halduskohus pidasid vaiet ekslikult

märgukirjaks. Seega on kohtueelne menetlus läbitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ta on juba esitanud vaide. Nähtuvalt asja

materjalidest on kaebaja esitanud taotlused, kus leiab, et saia koguse vähendamine on

põhjendamatu ja soovib, et edaspidi antaks toidu kõrvale 100 g saia (tl 19 p, 20, 21). Need

taotlused on Viru Vangla 10. augusti 2011. a otsusega rahuldamata jätnud (tl 19), kuid asja

materjalidest ei nähtu, et viimatimainitud otsuse peale oleks kaebaja esitanud vaide.

8. Sõltumata isegi sellest, kas kaebaja kirjad olid märgukirjad või taotlused, on ilmne, et

tegemist ei olnud vaietega. Avalik-õiguslikus suhtes esitatavate nõuete kord on reguleeritud

riigivastutuse seaduses (RVastS). Selle seaduse § 6 reguleerib haldusakti andmise või

toimingu sooritamise nõuet. RVastS § 6 lg 3 sätestab, et „Taotlus haldusakti andmiseks või

toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või

kaebuse halduskohtule.“.

Seega tuleneb sellest regulatsioonist, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab

ta esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse

rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie. Vastavalt tähendab VangS § 11 lg-s 5

sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kohustamiskaebuse puhul seda, et

kinnipeetav peab enne kohustamiskaebuse esitamist olema vangla administratsioonilt midagi

taotlenud üldises haldusmenetluses haldusakti või toimingu taotlemiseks ettenähtud korras ja

seejärel vaidlustanud keeldumise vaidemenenetluse korras. Alles siis on kinnipeetaval

võimalik pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse.

9. Vastupidisel juhul – kui lugeda igasugune taotluse esitamine haldusorganile juba vaideks –

ei toimiks VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Sellisel juhul

jääks vaidemenetluse enesekontrollifunktsioon sisuliselt teostamata, kuna haldusorgani

otsustus oleks vaid ühekordne (esitatud taotluse lahendamine) ning täiendavalt seda enam

ühegi haldusorgani poolt üle ei kontrollitaks. See on aga vaidemenetluse üheks olemuslikuks

tunnuseks.

Sama järeldus tuleneb ka HKMS vr § 9 lg-st 2, millest tulenes, et kohustamiskaebuse saab

esitada juhul, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu

sooritamisest. Seega võib halduskohtusse kohustamisnõudega pöörduda vaid siis, kui isiku

esitatud taotluse suhtes on toimunud mingi keeldumine või tegevusetus (vrdl kehtiva HKMS

§ 46 lg 2), ning kui kehtestatud on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, peab isik olema

esitanud kõigepealt selle keeldumise või tegevusetuse suhtes vaide.

10. Kuna kaebaja ei ole pärast 10.08.2011. a vastust saia andmisega seoses kohustamisvaiet

esitanud, on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning määruskaebuse tagastamine ja

riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine määruskaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu oli

õiguspärane.

11. Ringkonnakohus selgitab ka, et kui isik nõuab haldusorganilt mingit sooritust enda

kasuks, siis on nõue põhjendatud üksnes juhul, kui on olemas mingi õigusnorm, mis annab

isikule subjektiivse õiguse sellise toimingu või haldusakti saamiseks. Senises menetluses ei

ole kaebaja viidanud, millisest õigusnormist tuleneb tema subjektiivne õigus saada toidu

kõrvale just 100 g saia.

Agu Timmi

Tiit Lõhmus

Maili Lokk