3-12-725/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2012 Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-12-725

Haldusasi OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse

12.12.11 vastuse nr 7.3-1/2372-22 peale

Menetlusosalised OÜ M-Nar Kinnisvara, esindaja A. Rumjantsev Vastustaja Päästeamet (Ida Päästekeskus)

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Lõpetada menetlus OÜ M-Nar Kinnisvara kaebuses kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu.

2. Tagastada OÜ M-Nar Kinnisvara haldusasjas tasutud riigilõiv 31,94 eurot Sampo Panga kontole nr. 334230930001 pärast käesoleva määruse jõustumist (vt määruse motiveeriva osa p 11).

3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Tartu Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ M-Nar Kinnisvara esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja hiljem kaebuse täienduse Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.11 vastuse nr 7.3-1/2372-22 peale. Koos kaebusega esitati tähtaja ennistamise taotlus ning ka esialgse õiguskaitse taotlus.

2. Tartu Halduskohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas vastustajal kõik toimingud seonduvalt Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.2011 sunniraha tasumise nõudega nr 7.3-1/2372-22 kuni kaebuse esitamise tähtaja küsimuses tehtava kohtumääruse jõustumiseni. Kohus pidas 16.05.2012 esialgse õiguskaitse kohtumääruse tegemise hetkel, arvestades kaebuse esitamise tähtaegsuse üle tõusetunud vaidlust, esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks kuni tähtaja küsimuses tehtava kohtumääruse jõustumiseni.

3. 31.05.2012 esitas vastustaja oma seisukoha, milles leidis, et kaebus ei ole esitatud Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 sätestatud tähtaja jooksul ning kaebus ei ole esitatud sunniraha tasumise aluseks oleva haldusakti tühistamiseks; kaebuse esitajal puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamise nõudeks ja palub kohtul jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja nr 3-12-725 menetlus, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

4. Vaidlust ei ole selles, et 14.05.2008 andis Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor Natalja Šustova ettekirjutuse nr 7.3-5/193, millega nn Narva Kangelaste maja hoones kohustati kaebuse esitajat:

1. Paigaldama hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus, tähtaeg 28.04.2009; 2.Kooskõlastama objekti üldine tuleohutusjuhend Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusjärelevalve ametnikuga, tähtaeg 28.07.2008; 3.Eraldama evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist omaette tuletõkkesektsiooni, tähtaeg 28.04.2009.a. Ettekirjutusega sunnirahahoiatusi ei kaasnenud. Ettekirjutust ei vaidlustatud ja seega on tegemist juunis 2008 jõustunud haldusaktiga.

5. Perioodil 14.05.2008 – 16.06.2010 anti vastustaja poolt kaebuse esitajale ka teine ettekirjutus ja sel ajavahemikul toimus ka mitu paikvaatlust, kuid need ei ole otseselt ettekirjutuse nr 7.3-5/193 täitmisega seotud. 16.06.2010 toimus eelnevalt antud ettekirjutuste täitmise kontrollimiseks uus paikvaatlus, mille kohta juhtivinspektor Valeri Simson vormistas protokolli nr 7.3-1/1708-2. Paikvaatlusel leidis muu hulgas tuvastamist, et ettekirjutuse 7.3-5/193 punktid 1 ja 3 on täitmata. 25.06.2010 andis juhtivinspektor Valeri Simson ettekirjutuse 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 tähtaegade pikendused koos sunnirahahoiatustega: ettekirjutuse punkti 1 uus tähtaeg oli 01.07.2011 ja sunniraha hoiatus 5000 krooni ning ettekirjutuse punkti 3 uus tähtaeg oli 01.07.2011 sunniraha hoiatus 5000 krooni. Tegemist on jõustunud haldusaktiga. 12.07.2011 toimunud paikvaatlusega, mille kohta on koostatud protokoll nr 7.3-1/2372-2, tuvastas juhtivinspektor Valeri Simson, et jätkuvalt on muu hulgas täitmata ka ettekirjutuse 7.3-5/193 punktides 1 ja 3 esitatud nõuded. Kaebuse esitaja esindaja A. Rumjantsev esitas 15.07.2011 kirja Ida-Eesti Päästekeskuse direktorile (dateeritud 14.07.2011, registreeritud dokumendihaldussüsteemis nr 7.3-2/11/306-

1 all), milles palus läbi vaadata 14.05.2008 ettekirjutuse nr 7.3/5/193 punktide 1, 3 nõuete tühistamise küsimus seoses sellega, et alates 2008. aastast kuni käesoleva momendini ei ole neid võimalik täita, sest käesoleval ajal ei ole ruumides rentnikke. Järgnevalt toimus kirjavahetus, mille käigus menetlust läbi viiv järelevalveametnik pöördus ruumide kasutajate ja kaebuse esitaja poole palvega esitada täiendavaid andmeid ja anda selgitusi. Kogutud informatsiooni veelkordseks kontrollimiseks teostas juhtivinspektor Valeri Simson 11.11.2011 täiendava paikvaatluse, mille kohta on koostatud protokoll nr 7.3-1/2372-16. Paikvaatlusega tuvastati, et hoones on kasutusel kõik neli korrust.

6. 12.12.2011 kirjaga nr 7.3-1/2372-22 teavitas vastustaja kaebuse esitajat, et rakendatakse 14.05.2008 ettekirjutuse nr 7.3-5/193 (pikendatud 25.06.2010 kirjaga 7.3- 1/1708-6) punktis 1 ja punktis 3 kaasnenud hoiatuses märgitud sunniraha kokku 638.00 eurot.. Kirjas selgitatakse muuhulgas, et A. Rumjantsevi poolt 14.07.2011 kirjas nimetatu, et ettekirjutuse täitmine on võimatu rentnike puudumise tõttu, ei ole tõene, kuna on läbi viidud paikvaatlus ja küsitletud hoonet kasutavaid rentnikke ja kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kangelaste 2, Narva hoones kasutatakse kõiki nelja korrust. Nimetatud kirjale vastas A. Rumjantsev, et ta ei ole saadetud dokumendiga nõus. Kiri saadeti vastusena

Päästeameti dokumendihaldusprogrammi Postipoiss. Kirjale vastas juhtivinspektor Valeri Simson 16.12.2011 kirjaga nr 7.3-1/2372-25 ja selgitas, et sunniraha tasumise nõude esitamine ei ole haldusakt ja seda ei saa haldusmenetluse seaduses sätestatud alusel vaidlustada. Nimetatud dokumendiga ei määrata sunniraha, vaid vastav otsus on juba eelnevalt antud. Sisuliselt on tegemist meeldetuletusega ja täiendava võimaluse andmisega tasuda sunniraha ilma täitemenetluskuludeta.

7. 05.04.2012 esitatud kaebuses märgib selle esitaja, et Narvas Kangelaste 2 asuv hoone on ehitatud vastavalt projektile ja võetud ekspluatatsiooni 01.09.1995 ja leiab, et hoonet kasutatakse vastavalt selle otstarbele ja kooskõlas projektdokumentatsiooniga ning seega ei ole kaebuse esitaja arvates Päästeameti poolt esitatud nõuded kooskõlas ehitusseadusega ja Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” rakendussätetega, mis kehtestavad nõuded olemasolevatele ehitistele. Seega vaidlustab kaebuse esitaja tegelikult 14.05.2008 Ida-Eesti Päästekeskuse poolt antud ettekirjutuse nr 7.3-5/193 sisu, millise vaidlustamise tähtaeg möödus juba 15.06.2008.

8. 14.05.2012 esitatud kaebuses vaidlustatakse Ida-Eesti Päästekeskuse poolt 12.12.2011 esitatud sunniraha tasumise nõuet nr 7.3-1/2372-22.

9. Tartu Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et : sunniraha tasumise aluseks olev haldusakt ei ole Ida-Eesti Päästekeskuse kiri 12.12.2012, vaid 25.06.2010 antud „Tähtaegade pikendused ja hoiatused“ nr 7.3-1/1708-6; nimetatud haldusaktile on järgnenud mitmed menetlustoimingud – paikvaatlused – millega on tuvastatud ettekirjutuse mittetäitmine ja mida ei ole kaebuse esitaja poolt vaidlustatud; kaebuse esitaja poolt vastusena 12.12.2011 kirjale nr 7.3-1/2372-22 dokumendihaldusprogrammi saadetud teade, et ta ei ole saadetud dokumendiga nõus, ei ole käsitletav vaidena HMS § 76 mõttes. Ida-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektor Valeri Simson käsitles saadut tavapärase kirjana ja vastas sellele 16.12.2011 kirjaga nr 7.3-1/2372-25. Nimetatud kiri ei ole HMS mõistes käsitletav vaideotsusena, vaid selles anti kaebajale teada, et ta peab tasuma sunniraha ning anti ka täiendav võimalus tasuda see vabatahtlikult. Seega ei pidanudki nimetatud kiri sisaldama vaidlustamisviidet.

10. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. Kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ühel põhjusel: vastustaja kiri on käsitletav vaideotsusena, millele ei olnud lisatud vaidlustamisviidet. Halduskohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt võib vaidlustamisviite puudumine haldusaktis olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011 määrus asjas nr. 3-3-1-100-10 p 20 ning 9. mai 2007. a. määrus asjas nr. 3-3-1-23-07, p 13; 20.03.2006 määrus asjas nr. 3-3-1-16-06, p 7). Seega ei too vaidlustamisviite puudumine automaatselt kaasa kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus peab igal konkreetsel juhul hindama, kas vaidlustamisviite puudumine vaideotsuses põhjustas kaebetähtaja möödalaskmise (vt määruse nr. 3-3-1-16-06, p 7 ning HMS § 57 lg 3). Vaidlustamisviite puudumise tõttu kaebetähtaja möödalaskmist võiks eeldada õiguslikult kogenematult isikult, kellel puuduvad üldised teadmised haldusaktide vaidlustamise korrast. Kaebusest ning sellele lisatud materjalidest aga nähtub, et kaebajat õiguslikult kogenematuks pidada ei saa. Isegi kui nõustuda kaebuse esitajaga, et tal oli 12.12.2011 kirjale kaebuse esitamise õigus, siis saabus kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul selle kirja teatavakstegemisest arvates, s.o mitte hiljem kui 13.01.2012 ning kui kaebuse esitaja oli seisukohal, et 16.12.2011 selgitav kiri oli/on vaideotsus, siis möödus ka selle vaidlustamise tähtaeg 17.01.2012. Vaidlust ei ole ka selles, et kõikidel kaebuse esitajale antud ja sunniraha maksmise aluseks olevatel haldusaktidel on olnud vaidlustamisviide, kuid kaebuse esitaja ei ole seadusandja poolt sätestatud tähtaja jooksul talle antud haldusakte vaidlustanud. Käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud oma õiguslikke väiteid ilma esindaja vahenduseta. Seega ei saa vaidlustamisviite puudumist vaidlustatud haldusaktidel pidada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

11. Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et kuna puuduvad mõjuvad põhjused kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuleb jätta kaebuse esitamise tähtaeg kohtu poolt menetlusse võetud nõuetes ennistamata ning menetlus kaebaja vastavates nõuetes HKMS §

152 lg 1 p 2 ning HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 3 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Kaebaja tasus halduskaebuse eest Rahandusministeeriumi Danske Bank asuvale kontole nr. 333416110002, viitenr. 2900072770 riigilõivu 05.04.2012 summas 15,97 € ja 13.05.2012 summas 15,97 € Rahandusministeeriumi Swedbank asuvale kontole nr. 221023778606 viitenr. 2900072770, kokku summas 31,94 eurot. Käesolev kohtumäärus riigilõivu kaebaja pangakontole tagastamiseks tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik