2-12-19704/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19704 Tsiviilasi OÜ P sundlõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik OÜ P (registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja OO(isikukood XXX, registriaadress XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada OÜ P (registrikood XXX) likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada OÜ P registrist.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui

5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Registriosakond pöördus kohtu poole OÜ P sundlõpetamise otsustamiseks ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 136 nõutele.

04.06.2012 teavitas äriühingu juhatuse liige kohut, et on nõus äriühingu sundlõpetamisega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse, tõendite ja äriühingu seisukohaga, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta.

Vastavalt ÄS § 136 „osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot.“ Tuginedes ÄS § 176 „kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;

2 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.“ ÄS § 203 lg 1 järgi „osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.“

Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem kui nimetatud osakapitali suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu juhtinud korduvalt, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist, vaid teavitas, et soovib äriühingu sundlõpetamist. Seetõttu leiab kohus, et äriühing ei vasta seaduse nõuetele ja kuulub sundlõpetamisele.

Vastavalt ÄS § 205 „osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 järgi „/.../ kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.“

Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Seetõttu tuleb äriühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.

Vastavalt ÄS § 218 lg 2 „kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.“

Taimi Kollom Kohtunik