2-08-60909/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-60909 Tsiviilasi LMC hagi MTMC vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LMC(isikukood XXX, XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141, e-post eva.tibar@tibar.ee) Kostja MTMC(isikukood XXX, elukoht XXX) Alaelise lapse MTMC(isikukood XXX, elukoht XXX) määratud korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, Kentmanni 24-4, 10116 Tallinn, e-post advbyroo@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2012 Istungil osalenud isikud Hageja LMC Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Alaelise lapse MTMC määratud korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada LMC (sündinud XXX, isikukood XXX) ja MTMC (sündinud XXX, isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud XXX Ameerika Ühendriikide South Carolina osariigi, Horry Maakonna, Myrtle linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on väljastatud litsents XXX.

3. Lõpetada MTMC(sündinud XXX, isikukood XXX) vanemate LMC ja MTMC ühine hooldusõigus ja anda LMC’ile täielikult üle MTMC hooldusõigus.

4. Välja mõista MTMC’lt LMC kasuks igakuine elatis summas 316,36 (kolmsada kuusteist eurot ja 36 senti) eurot MTMC ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 22. september 2007 kuni 30 juuni 2010.

5. Välja mõista MTMC’lt MTMC kasuks igakuine elatis summas 316,36 (kolmsada kuusteist eurot ja 36 senti) eurot tema ülalpidamiseks alates 01. juuli 2010 kuni MTMC täisealiseks saamiseni, kuni XXX.

Menetluskulude jaotus

2 Menetluskulud jätta poolte endi kanda ning Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Esitatud asjaolud ja nõue

1. Lõpliku nõude kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 3.oktoober 2003 Ameerika Ühendriikide South Carolina osariigi Horry Maakonna, Myrtle linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud litsents XXX, lõpetada poolte ühine hooldusõigus poja MTMC osas ning anda hooldusõigus poja üle täielikult hagejale, välja mõista kostjalt igakuine elatis summas 316,36 eurot poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt aasta enne elatishagi kohtule esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. 22. septembril 2008 kohtule esitatud hagiavalduse selgituste kohaselt hageja LMC ja kostja MTMC sõlmisid 03. oktoobril 2003 abielu Ameerika Ühendriikide Lõuna Carolina osariigi Horry Maakonna, Myrtle linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud litsents XXX. Pärast abiellumist elasid pooled koos Ameerika Ühendriikides, kuid peale lapse sünnitamist elab hageja koos lapsega Eesti Vabariigis. Edaspidiselt selgus, et kostja ei soovigi elada alaliselt Eesti Vabariigis koos hageja ja pojaga. Pooltevahelised abielusuhted lõppesid 2005 mais, millisest ajast elavad pooled eraldi. Hageja on arvamusel, et perekonna säilimine ja abielu jätkamine on võimatu.

3. Poolte abielust on sündinud 09. aprillil 2005 poeg MTMC, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises ei osale, kuni 2008 suveni on kostja andnud lapse ülalpidamiseks 1 500 USD. Hagejal kulub kohtule esitatud lapse ülal-pidamise kulude arvestuse järgi lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 9 900 krooni ehk 632,73 eurot. Hageja töötasust ei jätku üksi lapse kasvatamiseks ja tema ülalpidamiskulude katmiseks, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatis summas 4 950 krooni ehk 316,36 eurot tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamist (22. september 2008), seega alates 22. september 2007.

4. 22.detsember 2010 esitatud ning 23. detsember 2010 kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja juurde liidetud avalduse kohaselt märgib hageja, et kostja viibis lapsega koos viimati suvel 2008 ning peale seda ei ole kostja lapsega kokku puutunud. Kuni 2008 suveni toimus suhtlemine e-posti teel, kuid peale 2008 suve on suhtlemine põhimõtteliselt lakanud ning kostja ei ole tundnud huvi lapse käekäigu vastu. Hageja on püüdnud soodustada isa ja poja suhtlemist ning pole kostjat halvustanud, kuid poeg ei mõista, miks isa ei soovi temaga suhelda. Hagejale ei ole teada ükski mõjuv põhjus, miks kostja ei soovi lapse hooldusõigust teostada ja ei huvitu lapsest. Hageja on kasvatanud poega lapse sünnist üksinda, isa osalus lapse ülalpidamises on ilmselgelt ebapiisav ja ebaregulaarne ning viimastel aastatel puudub täielikult. Hagejal on aidanud last üleval pidada ja tema eest hoolitseda hageja vanemad. Hageja on loonud lapsele head tingimused, et aidata lapsel kasvada ja areneda. Kuna kostjal puudub soov ja valmisolek lapse hooldusõiguse teostamiseks ning lähedussuhe lapsega, siis tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda hooldusõigus täielikult üle hagejale.

Kostja vastuväited

3 5. Kostja ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud.

Alaealise lapse MTMC määratud korras esindaja seisukoht

6. Esindaja on seisukohal, et avaldus hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks hagejale on põhjendatud. AMT teab, et tema isa elab Ameerikas ja võib olla tunneks isa pildi pealt ära, kuid isa talle helistanud, e-kirja ega kaarti saatnud ei ole. Samuti ei ole tähtpäevadel meeles pidanud. Kuna MT on elanud koos emaga, siis ei ole kostja kunagi lapse hooldusõigust teostanud, vaid hooldusõigus on üksnes ema kanda. Pojal ja emal on väga lähedased ja soojad suhted. MT on väga hästi kasvatatud laps.

Eestkosteasutuse Harju Maakonna Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) arvamus

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 järgi kohus küsib vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

8. Eestkosteasutuse lastekaitsespetsialist kohtus hagejaga tema elukohas, kus elavad hageja koos oma uue elukaaslase TB`iga ja MTMC. Hageja töötab OÜ BS projektijuhina. MT hakkab sügisel õppima 1. klassis, praegu käib ta T lasteaias. Pere majanduslik olukord on hea. Lapsele on tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. MT on oma tuba. Kasuisaga on suhted sõbralikud ja toetavad. Hageja väitel on MT bioloogiline isa ehk kostja kohtunud lapsega vaid mõned korrad, tema sündides ja siis kui laps sai kahe aastaseks. Ka ei ole ta last regulaarselt rahaliselt toetanud, vaid on saatnud mõnisada dollarit mõned korrad aastas. Hiljem on lakanud ka nende toetussummade saatmine. Kostja ei ole kasutanud oma õigusi ega täitnud kohustusi lapse ees. Praegu ei suhtle ta Skype teel ega telefonitsi lapsega, kuigi MT oskab juba inglise keelt. Laps on küll ilmutanud huvi isa vastu ja ema pole teinud suhtlemiseks takistusi, kuid kahjuks ei ole selles osas arengut toimunud. Kui hageja andis sisse avalduse abielu lahutamiseks, siis soovis seda ka kostja, andes Ameerika Ühendriikides sisse abielulahutuse, kuid vaikides maha MT olemasolu, mis näitab veel kord ükskõiksust oma poja suhtes. Eestkosteasutusele jääb mulje, et kostja on minetanud huvi oma poja kasvatamise vastu. Pidades silmas lapse huve ja tulevikku, on eestkosteaustus seisukohal, et alaealise MTMC hooldusõigus tuleb täielikult üle anda hagejale LMG’le ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel lubada M.T. MC’l lahkuda Eesti Vabariigist vaid ema nõusolekul.

Maakohtu põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et juhindudes hageja taotlusest, tuleb antud asi läbi vaadata sisuliselt ilma kostja osavõtuta ning lugeda asjaolu, et kostja elukoht on Ameerika Ühendriikides ning, et kostja ei ole vaatamata kohtu korduvatele kohtukutsetele ja menetlusdokumentide esitamisel, kohtuga ühendust võtnud, mõjuvaks põhjuseks ja tahtmatuseks kohtusse ilmuda ja antud asja lahendada. Seega on põhjendatud asja läbivaatamine ilma kostja osavõtuta.

10. Kohus, kuulanud ära hageja ning hagejale ja alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajate, vandeadvokaatide seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja §

4 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

12. Abielulahutus Ameerika Ühendriikide South Carolina osariigi Horry Maakonna litsentsiga (License and certificate for marriage State of South Carolina Horry) XXX on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud 03. oktoobril 2003 Ameerika Ühendriikide South Carolina osariigi Horry Maakonna Myrtle linna Perekonnaseisuametis, mille kohta on väljastatud litsents XXX (I kd tlk 13-16).

Vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Hageja esitas kohtule hagi, milles palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielusuhted lõppesid 2005 ning hageja elab Eestis ning kostja Ameerikas, mistõttu ei ole poolte vahel juba pikemat aega abielulisi suhteid ja perekonda. 22. mail 2012 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada, kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks. Kostja esitatud hagi kohta kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile.

Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja ei ole vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu tuleb lahutada.

13. Hooldusõigus Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sealhulgas hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte. PKS § 117 järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust PKS § 118 lg 1 järgi omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lõigete 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses (PKS § 137 lg 1).

Kuna hooldusõiguse lõpetamine on esitatud koos abielu lahutamisega, siis lahendab kohus antud küsimuse hagimenetluses koos abielu lahutamise nõudega.

5

MTMC(sündinud XXXaastal, isikukood XXX) sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemad on; isa MTMC (isikukood XXX) ja ema LMC(isikukood XXX) (I kd tlk 10). Käesoleval juhul on MTMCvanematel ühine hooldusõigus.

Hageja LMCon esitanud kohtule avalduse lõpetada MTMCvanemate ühine hooldusõigus ja anda hagejale täielikult üle MTMChooldusõigus. Kostja MTMC ei ole nõudele vastuväiteid esitanud.

Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et alaealine MTMCelab koos hagejaga LMC’iga (ema) ja on hageja ülalpidamisel. MTnägi oma isa ehk kostjat MTMC’i viimati 2008 suvel, millise ajani suhtles isa ka perega e-posti teel, kuid peale suve 2008 on suhtlemine katkenud. Kostja ei ole lapsega ühendust võtnud ka peale menetlusdokumentide saamist kohtust ega tundnud huvi käesoleva kohtuvaidluse osas. Hageja on taganud lapsele turvalise elukeskkonna, kus laps saab kasvada ja areneda ning on kandnud lapse ülalpidamiskulusid. Kostja lapse ülalpidamiseks vahendeid andnud ei ole. Kohtule ei ole teada ükski mõjuv põhjus, miks kostja ei soovi lapse hooldusõigust teostada ja ei huvitu lapsest. Seega kuna kostja ei ole pikaajaliselt täitnud vanemakohustus, ei ole osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises ning kuna kostjal puudub soov lapse hooldusõiguse teostamiseks, siis ei tohiks kostjal olla ka otsustusõigust lapse heaolu ja vara suhtes ning otsustust, kus laps elab ja õpib ning kellega suhtleb. Kohus leiab, et hageja nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse üle ning anda hooldusõigus täielikult üle hagejale, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, nimetatud toetavad ka lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaat ning eestkosteaustus kohtule esitatud arvamustes.

14. Elatis Eesti Vabariigi Riigikohtu 17. mai 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 punkti 14 kohaselt: „Kuna hagi esitamise ajal kehtinud seadus võimaldas vanemal esitada lapse kasuks elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, tõlgendab kolleegium seadust selliselt, et asjad, kus hagi esitati enne 1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei peaks mõjutama menetluse korda ega tulemust.“ Seega lahendab kohus antud hagi kohtule esialgselt esitatud menetlusosaliste ringiga.

Vastavalt Eesti Vabariigi Riigikohtu 19. oktoober 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 punktile 11: „kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vaata Eesti vabariigi Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 16; 28. oktoobri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 18; 16. veebruari 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10, p 16).“ Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama tuleneb käesoleval ajal kehtiva PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1. Vanematel on nii kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 49 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks võib vanemalt välja mõista perioodilise rahalise hüvitise (elatis) kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg-te 1 ja 2 alusel kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus mõistab PKS § 61 lg 1 järgi elatise välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Elatise määramisel lähtutakse nii kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest. Käesoleval ajal kehtiv PKS § 99 regulatsioon on seejuures detailsem. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 järgi lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Kehtivas PKS-s ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese

6 lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või kuni 01.07.2007 kehtinud PKS § 61 lg 4 ega käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eesti Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 290 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 316,36 eurot tagasiulatuvalt aasta enne elatishagi kohtusse esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on koos elatise nõudega esitanud kohtule lapse normaalseks eluks ja arenguks vajalike kulude arvestused. Kostja ei ole lapse kuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu on kohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 231 lg 4, tuleb eeldada, et kostja on nõus lapsele tehtavate kulutustega ja lapsele väljamõistetava elatise suurusega. Kostjale on korduvalt menetlusdokumente käesolevas asjas kätte toimetatud, kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks vastuväiteid esitada. Seega leiab kohus, et elatise nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub enne 01.07.2010 kehtinud PKS alusel välja mõistmisele igakuine elatis hageja kasuks summas 316,36 eurot poja MTMC ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 22.09.2007 kuni 01.07.2010 ning alates 01.07.2010 kehtiva PKS alusel igakuine elatis poja MTMC kasuks igakuine elatis summas 316,36 eurot tema ülalpidamiseks alates 02.07.2010 kuni MTMC täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

Kohus juhib tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 3 p 11 järgi elatist enam tulumaksuga ei maksustata.

Menetluskulude jaotus

15. Kohus jätab juhindudes TsMS §-le 164 lg 1 ja 3, § 172 lg 1, § 190 lg 7 menetluskulud poolte endi kanda ning Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik