3-12-757/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-757 Määruse kuupäev 06.06.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

K. Oe kaebus Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2012 arve nr 1370 ning lepingute 4-9/05/266 lisa 4 ja lepingu nr. 20 tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2012 Resolutsioon Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud

12.04.2012 saabus Tartu Halduskohtusse K. Oe kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2012 arve nr 1370 ning lepingute 4-9/05/266 lisa 4 ja lepingu nr. 20 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kasutab K. O üürilepingu alusel sotsiaalkortereid aadressil Rakvere Pikk 36 korter 7 ja 8. Rakvere linn on sõlminud K. Oega sotsiaaleluruumi üürilepingu nr. 20. Viru Maakohtu 30.11.2007.a otsusega nr 2-07-6275 on tuvastatud, et Rakvere Linnavalitsus on lasknud enda omandi üürniku arvel remontida, paremaks muuta mitte ühe, vaid kaks sotsiaalkorterit. Kohus leidis, et ei saa teha ühest järeldust nagu oleks kaks eraldi tuba kokku ehitatud ja korterite vaheline vahesein ära lõhutud. Viru Maakohus on Rakvere Linnavalitsuselt K. Oe kasuks välja mõistnud kulutuste katteks 52 276 krooni ja

55 senti. Seoses Viru Partnerid OÜ elektritöödega sotsiaalkorteris Pikk 36-7, millega elektrikilpi korrastati vanadest põlenud juhtmetest ja kaitsmetest, esitati arve nr 305 24.01.2012 summas 171,60 € tasumiseks Rakvere Linnavalitsusele ning Rakvere Linnavalitsuse arvega nr 1370 31.01.2012 esitati sama arve tasumiseks kaebuse esitaja K. Oele, mille tühistamist kaebaja kohtult taotlebki. K. O leiab ka, et temalt nõuab Rakvere linn üüri 0,64 senti, teised sotsiaalkorteri omanikud maksavad aga 0,32 senti üüri, mis pole õiglane.

Kohtu seisukoht

Halduskohtu pädevuses on HKMS § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus viitab Riigikohtu 23. detsembri 2003. a määrusele haldusasjas nr 3-3-4-1-03, milles on märgitud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Halduskohus leiab, et tegemist on vaidlusega üürilepingu ja selle punkti 3.2.3, milles Rakvere Linnavalitsus tegutseb üürileandjana eraõiguslikus suhtes, üle. Seega tegemist on Rakvere Linnavalitsuse ning K. Oe vahelise üürivaidlusega, mis on olemuselt tsiviilõiguslik. Kuna tegemist on tsiviilasjaga, tuleb kaebajal lähtuvalt TsMS § 11 lg-st 1 pöörduda maakohtusse. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (HKMS § 121 lg1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik