3-12-379/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

"s^

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik 5.juunil

2012.a. Tallinnas 3-12-379

N.L. kaebus Tallinna linna(Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu

teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja hüvitisena

6 kuu ametipalga väljamõistmiseks 21.05.2012.a.

kaebaja N.L., tema esindaja advokaat Mihkel Roos, vastustaja

Tallinna linna(Tallinna Linnavalitsuse kaudu) esindaja Terje Krais

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste-

gemisest arvates ehk hiljemalt 5.juulil 2012.a. Samaks kuupäevaks

tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse

võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem.

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil,

võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

27.01.2012.a. Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 8-1/3 vabastati Tallinna Linnavara-

ameti elumamajanduse ja varahalduse osakonna peaspetsialist N.L. teenistusest arvates

28.01.2012.a. avaliku teenistuse seaduse(ATS) § 114 lg 1 alusel ametniku algatusel, maksti talle

hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 10 kalendripäeva ulatuses ning kohustati N.L.e andma

asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üle Tallinna Linnavaraameti juhataja ase-

täitjale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub tuvastada tema teenistusest vabastamise õigusvastasus ja mõista vastustajalt

hüvitisena välja 6 kuu ametipalk, kuna kaebaja loobub teenistusse ennistamisest. Kaebaja ei kirjutanud

teenistusest vabastamise aluseks olnud avaldust vabal tahtel, vaid linnavaraameti juhataja Einike Uri ja

1(4)

ja õigusosakonna juhataja Tiit Mägeri tugeva psüühilise surve ja ähvardamise mõjul ja kujundatud

eksituse tulemusel.

Kaebaja töötas linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonnas peaspetsialistina,

tema põhiülesanneteks oli munitsipaalelamute halduritega suhtlemine, elanike ja haldurite pretensioo-

nide lahendamine ja vajalike remonttööde korraldamine, sealhulgas ka remondi tegemiseks pakkumiste

küsimine. 27,01.2012.a. hommikul kella üheksa paiku kutsuti kaebaja E.Uri kabinetti, kus viibis ka

T.Mäger. E.Uri väitis, et linnakantselei sisekontrolli osakond on tuvastanud, et kaebaja on Maleva tn 2a

remonttööde hanke käigus pakkujalt raha küsinud ning et kui kaebaja töölt ei lahku, kontrollitakse kõiki

linnavaraameti menetlusi ja siis tuleb paljudel ametist lahkuda. Samuti süüdistati kaebajat pakkujate

ebavõrdses kohtlemises. Kaebajale anti paberileht ja pastapliiats ning T.Mäger ja E.Uri kinnitasid, et

kaebajal tuleb ameti päästmiseks kirjutada omal soovil lahkumisavaldus. Kuna kõik toimus väga lü-

hikese ajajooksul, polnud kaebajal aega järele mõelda ning õigusosakonna juhataja dikteerimisel kirjutas

ta avalduse omal soovil ametist lahkumiseks. Samas anti kaebajale üle eelnevalt juba valmis pandud

blankett tema kasutuses oleva ameti vara üleandmiseks. Tunni-kahe jooksul esitati kaebajale vaid-

lustatav käskkiri, samuti kanti väga ruttu, juba samal päeval, üle lõpparve. Vaba tahte väljenduseks ei

saa pidada olukorda, kus, andmata aega hinnata esitatud väiteid ja esitades põhjendamatuid süüdistusi

ning eksitades kaebajat ebaõigete ja tõendamata väidetega ning kasutades ära tema usaldust, kal-

lutatakse kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Seejuures lubas E.Uri kaebajale, et

aitab muretseda talle uue töökoha. Segadusse viidud kaebaja kirjutaski lahkumisavalduse ja jäi

ootama uut töökohta. Kui E.Uri talle seda kuu ajajooksul aga ei muretsenud, pöördus kaebaja koh-

tusse.

Kohus on analoogilistes vaidlustes leidnud, et oluline on, kas avaldus teenistusest vabas-

tamiseks tehti vabal tahtel või eksimuse või pettuse tõttu. Kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa

seaduse(TsÜS) § 90 lg 1, mille kohaselt võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse,

ähvarduse või vägivalla mõjul. Kaebaja mõjutamine ja eksitamine seisnes selles, et teda süüdistati

õigusvastaste tegude toimepanemises eesmärgiga kallutada teda kirjutama omal soovil teenistusest

lahkumise avaldust. Ebaõigeteks asjaoludeks olid nii alusetud süüdistused kui ka väljamõeldud olu-

kord, mille järgi oleks kaebaja pidanud tundma ennast süüdlasena ja vastutama ka teiste ametnike

võimaliku teenistusest vabastamise eest, kui linnakantselei sisekontrolli osakond oleks läbi viinud

üleüldise kontrollimise. Kuna ameti juhataja oli veendunud kaebaja väidetavates õigusrikkumistes, ei

saanud kaebaja olla kindel, et E.Uri hinnang ei mõjuta hilisema kontrolli teostamist. Tegelikult võis

vastustaja tegevuse ajendiks olla eesmärk teha ruumi poliitiliselt vajaliku inimese teenistusse võtmiseks.

Kaebaja ise oli Keskerakonna liige alates 2008.a. detsembrist kuni 12.02.2012.a., kuid ei usu, et erakond

oleks seotud tema teenistusest lahkuma sundimisega, sest E.Uri pole Keskerakonna liige.

Arusaamatuks jääb, milles seisnes pakkujate ebavõrdne kohtlemine kaebaja poolt. Vastustaja

pole viidanud ühelegi hankekorra sätte rikkumisele. Hankemenetluses pole keelatud pakkumiste küsi-

mine. Maleva 2a riigihanke puhul oli tegemist lihthankega(väärtus alla 10 000 euro). Väiksemate

ehi-tushangete puhul juhtub tihti, et pakkumisi esitatakse vähe, kõnealusel hankel esitati ainult üks

pakkumine, OÜ-lt "Ventexpert". Kuna aga korra kohaselt peab riigihankel olema võimalik valida

vähemalt 3 pakkumise vahel, saatis kaebaja firmadele ise hinnapakkumise esitamise ettepanekuid,

sealhulgas ka AS-le "Maket Kinnisvara", millega linnavaraametil on pikk koostöökogemus. Esitatud

pakkumistes on tihti ilmseid lohakusvigu, mida tuleb täpsustada, et vältida hilisemaid vaidlusi või töö

puudulikku teostamist. AS "Maket Kinnisvara" pakkumine oli 2 korda odavam kui teistel, sest selles

polnud kirjas kõiki seadmeid ja töid, mis olid kirjas hinnapakkumise ettepanekus. Kuna kaebaja teadis, et

nii suur hinnaerinevus pole reaalne, kirjutas ta aktsiaseltsile ja palus koostada hinnapakkumine, milles

oleks arvestatud äriühingule juba varem saadetud hinnapakkumise esitamise ettepanekus sisalduvate

kõikide tingimustega.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tahtekujundust 27.01.2012.a. esitatud

teenistusest vabastamise avalduse tegemisel pole mõjutanud eksimus, pettus ega muud seaduses

sätestatud asjaolud, mille olemasolul saaks asuda seisukohale, et avaldus ei vasta kaebaja tegelikule

tahtele. Linnavaraameti juhataja E.Uri kutsus kaebaja 27.01.2012.a. välja selgituste saamiseks, kuna

2(4)

hankemenetlustes esitatud dokumentide kontrollimisel ilmnes, et Maleva tn 2a munitsipaalelamu

ventilatsioonitööde hankemenetluses 20.01.2012.a. koostatud parima pakkumise valiku protokoll nr

3.4-7/21 on ebatäpne ning hankemenetluses esitatud hinnapakkumiste seas on hinnapakkumine ette-

võtjalt, kellelt kaebaja polnud hinnapakkumist küsinud. Parima pakkumise protokolli kohaselt on

hinnapakkumisi küsitud neljalt äriühingult, kuid protokollis on loetletud kolm äriühingut: AS

„Ma-ket Kinnisvara", OÜ „KTS Baltic" ja OÜ „Ventexpert". Protokollile on lisatud nende kolme

äriühingu hinnapakkumised ja kaebaja koostatud hinnapakkumise tegemise taotlused, mille hulgas

pole aga OÜ~le „Ventexpert" adresseeritud taotlust, kuid on OÜ-le „KV Service" saadetud taotlus.

Ka tekitas küsimusi asjaolu, et kaebaja polnud taotlusi hinnapakkumise saamiseks äriühingutele

esitanud üheaegselt, vaid OÜ-le „KTS Baltic" oli see esitatud peaaegu kolm nädalat hiljem kui

teistele äriühingutele. Kaebaja ei osanud selgitada, miks pole protokollile lisatud OÜ-le

„Ventex-pert" esitatud taotlust hinnapakkumise saamiseks ja miks on erinevatelt äriühingutelt

hinnapakkumisi küsitud erinevatel aegadel. Kaebaja on küsinud hinnapakkumisi 21.12.2011.a., kuid

pole määranud kindlaks pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise tähtaega, mis

pidanuksid hinnapakkumise esitamise ettepanekus kindlasti olema kindlaks määratud.

Lisaks ilmnes vestluse käigus, et protokoll ei kajastanud kõiki esitatud hinnapakkumisi ning

et kaebaja saatis parima pakkumise esitanud AS-le „Maket Kinnisvara" pärast hinnapakkumise

saamist uue täpsustatud hinnapakkumise esitamise taotluse ja andis juhiseid uue hinnapakkumise

koostamiseks - seda ütles kaebaja ise. Seega eiras kaebaja hankemenetluse korraldamisel riigihan-

gete seaduse(RHS) §-s 4 (õige: § 3) sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ning hankemenetluse

läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid. Põhjendamatult madala hinna muutmise võimalust pole ka

lihtmenetluses - kui pakkuja on esitanud ebareaalselt madala hinna, tunnistatakse tema pakkumine

mittevastavaks, mitte ei anta võimalust hinda tõsta. Vastustajale polnud teada, milline on AS-le

"Maket Kinnisvara" esitatud hinnapakkumise parandamise ettepanek, sest kaebaja ei pannud kõiki

materjale linnavalitsuse-sisesesse dokumendihaldussüsteemi "Postipoiss", kuigi oli selleks

kohustatud; samuti puudub sealt aktsiaseltsi esialgne hinnapakkumine. Samas pole kaebaja see isik,

kes oleks saanud otsustada, kas AS "Maket Kinnisvara" pakkumise hind on liiga madal, Õigus

otsustada oli ameti juhatajal, kellele kaebaja aga seda pakkumist ei näidanud.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et ameti juhataja ütles kaebajale, et kui ta töölt ei lahku, tuleb

paljudel pärast üleüldist kontrollimist ametist lahkuda. Kuna kaebaja ei osanud põhjendada pakkujate

ebavõrdset kohtlemist, juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et sisekontrolöri teenistus teostab linna

asutustes riigihangete ja hankemenetluse läbiviimise üle kontrolli aasta teisel poolel ja kaebaja peab

siis oskama põhjendada oma hankemenetluses tehtud toiminguid. Ameti juhatajal on õigus kont-

rollida alluvate tööd ja esitada neile töösse puutuvaid küsimusi. Kaebaja pole selgitanud, millised olid

need TsÜS §-des 92 ja 94 nimetatud ebaõiged asjaolud, mille mõjul kirjutas ta teenistusest

vabastamise avalduse. Kaebaja avaldas soovi kirjutada avaldust teenistusest vabastamiseks pärast

seda, kui selgus, et ta ei suuda selgitada, mis põhjusel on ta hankemenetluses erinevaid pakkujaid

erinevalt kohelnud. Seega sai kaebaja 27.01.2012.a. vestluse käigus aru, et ta pole oma tööd teinud

nõuetekohaselt. Ka fakt, et kaebaja andis vaidlustatud käskkirjale allkirja mitu tundi pärast avalduse

esitamist, tõendab, et kaebaja väited selle kohta, et teenistusest vabastamise avaldus on kirjutatud

sunni, eksimuse või pettuse mõjul, pole tõesed. E.Uri on ka teistele töölt lahkunud alluvatele töökohti

otsinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlust pole selles, et kaebaja kirjutas 27.01.2012.a. Tallinna Linnavaraameti juhataja

E.Uri kabinetis omakäeliselt avalduse, milles palus vabastada end teenistusest alates 27.01.2012.a.

Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja kirjutas selle avalduse enda vabal tahtel või viisid E.Uri ja T.Mäger

ta pettuse ja ähvarduste teel eksliku arusaamiseni, et kaebaja vabatahtlik teenistusest lahkumine on

parim lahendus tema enda ja ameti teiste töötajate jaoks.

Kaebaja teenistusest lahkumise avaldus on TsÜS-i mõistes tehing, s.o. toiming või oma-

vahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

3(4)

Tahteavaldus (§ 67 lg 1). Olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu

võib seaduses sätestatud korras tühistada (§ 90 lg 1). Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest as-

jaoludest; tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise täht-

susega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud

või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (§ 92 lg 1, 2). Pettus on isiku tahtlik eksimusse

viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik

tehingut tegema(§ 94 lg 1).

Asja kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et teenistusest lahkumise

avaldust ei kirjutanud ta vabatahtlikult, vaid eksimuse mõjul, mille põhjustasid E.Uri ja T.Mägra

ebaõiglased süüdistused riigihanke läbiviimise väidetavas Õigusvastasuses ja ähvardused, et kui

kaebaja vabatahtlikult ei lahku, lastakse ta pärast sisekontrolli poolt teostatavat üleüldist kontrolli

nagunii lahti, kuid siis peavad tema pärast teenistusest lahkuma ka mitmed teised töötajad.

Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud E.Uri ja T.Mäger eitavad kaebaja töölt lahkuma

kallutamist, selgitades, et kuna T.Mäger pidi hakkama asendama välislähetusse suunduvat E.Uri,

tutvusid nad poolelioleva Maleva tn 2a riigihanke käiguga ning selgus, et hanke dokumendid olid

vormiliselt, sisuliselt ja tehniliselt ebatäpsed. Asjas selguse saamiseks kutsusid tunnistajad hanget

läbi viiva kaebaja E.Uri kabinetti, kus kaebaja küsitlemisel selgus, et lisaks dokumentides esinevatele

puudustele on kaebaja kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, andes AS-le "Maket Kinnisvara" võimaluse

esitada ebareaalselt madala hinnaga pakkumise asemel uus hinnapakkumine. Vestluse käigus ühel

hetkel teatas kaebaja, et esitab lahkumisavalduse ja kirjutas selle sealsamas ka valmis.

AS-lt "Maket Kinnisvara" ebareaalselt madala hinnaga pakkumise saamist, aktsiaseltsile

kõrgema hinnaga pakkumise ettepaneku tegemist ja äriühingult uue pakkumise saamist kinnitas

kohtuistungil ka kaebaja ise ning esitas kohtule AS "Maket Kinnisvara" esialgse (l 1.01.2012.a.) hin-

napakkumise ja enda 12.01.2012.a. meili aktsiaseltsile ettepanekuga esitada uus hinnapakkumine.

Samuti ei sisaldanud kaebaja poolt 21.12.2011.a. ja 13.01.2012.a. erinevatele isikutele saadetud

kolm hinnapakkumise esitamise ettepanekut pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise

tähtaega, mis pidanuksid ettepanekutes tulenevalt RHS §-dest 25, 26, 35 olema kindlaks määratud(tl

33-34). Seega oli kaebajale küsimuste esitamine E.Uri ja T.Mägra poolt õigustatud ja asjakohane,

puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et E.Uri ja T.Mäger oleksid pettuse või ähvarduste abil

mõjutanud kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Fakti, et kaebaja avaldus samal

päeval koostatud käskkirjaga rahuldati ja lõpparve viivituseta tema pangaarvele kanti, ei saa iseene-

sest kuidagi käsitada tõendina, et kaebajale avaldati teenistusest lahkumiseks survet.

Kohus jätab tähelepanuta poolte seisukohad, mis seonduvad sellega, kuidas linnavaraametis

riigihankeid tavapäraselt läbi on viidud ega anna hinnangut, kas kaebajale esitati tavapärasest

kõrgemaid nõudeid või mitte, sest need asjaolud ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust.

Kohtunik: D.Maastik

4(4)