2-12-7393/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

2-12-7393

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2012 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-7393 Tsiviilasi MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit hagi Veolia Keskkonnateenused AS vastu varalise kahju ja leppetrahvi nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit, registrikood 80187610, asukoht Leigri väljak 5, 92401 Kärdla Hageja lepingulised esindajad:vandeadvokaat Alar Urm ja Olavi–Jüri Luik Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn, e-post: * Kostja: Veolia Keskkonnateenused AS, registrikood 10814608, Artelli 15, Tallinn, 10621, epost:veolia@veolia.ee Kostja lepinguline esindaja:vandeadvokaat Toomas Pikamäe, Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post: *

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja Veolia Keskkonnateenused AS taotlus.

2. Jätta läbi vaatamata MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit hagi Veolia Keskkonnateenused AS vastu varalise kahju ja leppetrahvi nõudes.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri hagejale ja kostjale.

2

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapslau kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

17.02.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu varalise kahju ja leppetrahvi nõudes. 01.03.2012 võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 28.03.2012 esitas kostja kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks või tsiviilasja menetluse lõpetamiseks /tl II kd tl 33-68/ 10.05.2012 esitas kostja täiendavad põhjendused hagi läbivaatamata jätmiseks või tsiviilasja lõpetamiseks /II kd tl 78-131/. 18.05.2012 esitas hageja oma seisukohad kostja taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks või menetlöuse lõpetamiseks /tl 134-138/. 18.05.2012 eelistungil kuulas kohus ära poolte seisukohad kostja poolt esitaud taotluse osas.

Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on tsiviilõiguslik leping, kostja seisukoht on, et tegemist on halduslepinguga.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja ja kostja esindaja eelistungil, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) ja Veolia Keskkonnateenused AS (edaspidi Veolia) vahel on 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveoleping (edaspidi Leping). Leping on sõlmitud Jäätmeseaduse § 66 lg 2-4, 67 lg 4, 135 lg 1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6, lg 1 ja lg 3 p 1, Hiiumaa omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade ning 19.07.2012 kuni 08.10.2010 toimunud avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas“ alusel. KOKS § 6 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas muu hulgas jäätmehooldust, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 66 lg 1 järgi korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või - kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Kohus nõustub Veoliaga, selles, et

3

poolte vahel on sõlmitud leping avaliku ülesannete täitmiseks, mis tuleneb Lepingu p 2.1.1. ,

4.1.1. ja 4.2. Riigikohus oma määruses 3-2-1-49-04 punktis 15 on seisukohal, et avalik-õigusliku ülesande täitmise saavutamiseks võib avaliku võimu kandja sõlmida eraõigusliku isikuga nii tsiviilõiguslikke lepinguid kui halduslepinguid. Tsiviilõigusliku lepinguga ei saa reguleerida avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei saa sellise lepinguga avaliku võimu kandja anda eraõiguslikule isikule üle oma kohustusi ja avaliku võimu volitusi. Lepingu olemuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda lepingu sisust.

Lahendi p 16 on riigikohus seisukohal, et oluline on, et leping reguleerib kolmandate isikute (teenuse kasutajate) õiguslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping reguleerib kolmandate isikute õigusi, mida kinnitab Lepingu p 4.1.4, mille kohaselt saab peatada jäätmevaldajale teenuse osutamise üksnes teatud tingimuste saabumisel. Lepingu p 4.4.-4.9 reguleerivad samuti kolmandate isikute so avaliku teenuse kasutajate ehk jäätmevaldajate õigusi ja kohustusi. Kohus nõustub Veoliaga ka selles, et lepinguga nähakse ette järelevalve jäätmevedaja tegevse üle.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tegemist on halduslepinguga, kuna Leping on sõlmitud avaliku ülesannete täitmiseks ja avaliku teenuse osutamiseks ning sellega reguleeritakse jäätmevaldajate õigusi ja kohustusi. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 95 järgi haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.

HKMS § 1 lg 1 järgi halduskohtumenetlus on menetlus haldusasja lahendamiseks. Haldusasi on halduskohtus lahendatav kohtuasi. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et TsMS §423 lg 1 p 13 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 427 sätetel maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

4

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Ts;MS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik