3-12-686/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-12-686 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31.01.2012 otsuse nr 13-6/227 tühistamiseks ja kohustada PRIA-t uuesti läbi vaadata OÜ XXX taotlus Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ XXX Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon 1. Rahuldada OÜ XXX kaebus. 2. Tühistada PRIA 31.01.2912 otsus nr 13-6/227 osas, mis puudutab OÜ-le XXX toetuse määramata jätmist 3. Teha PRIA-le ettekirjutus OÜ XXX toetuse saamise taotluse uuesti läbivaatamiseks. 4. Mõista PRIA-lt OÜ XXX kasuks välja viimase poolt kohtumenetluses kantud kulude katteks 774,97 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 05. juunist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 05. juulil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ XXX taotles PRIA-lt põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 119) alusel toetust Tiku talu puhkekeskuse rekonstrueerimiseks. Kokku esitati taotlusvoorus 389 taotlust, nendest põllumajandustootjate taotlusi oli 87 ja muude mikroettevõtjate taotlusi 302. Muude mikroettevõtjate osas määrati toetus 72 taotlusele, rahuldamata jäeti 219 taotlust. Viimase toetuse määramise otsuse sai 84,08 hindepunktiga taotlus. PRIA peadirektori 31.01.2012 otsusega nr 13-6/227 jäeti OÜ Rae Majad taotlus

2 rahuldamata, kuna taotlus sai esialgsel hindamisel 74 hindepunkti, mis ei võimaldanud toetust määrata.

2. 10.02.2012 esitas OÜ XXX PRIA-le vaide, mille kohaselt on PRIA ebaõigelt jätnud hindamiskriteeriumite 4, 6, 7 ja 11 osas vaide esitajale punkte andmata.

3. 02.03.2012 jättis PRIA vaide rahuldamata, kuigi suurendas hindamiskriteeriumi 6 alusel taotleja punktide arvu 10 hindepunkti võrra, kuid ei nõustunud hindepunktide 4, 7 ja 11 osas punktide suurendamisega. Seega sai taotlus kokku 84 hindepunkti ja taotluse rahuldamisest jäi puudu 0,08 hindepunkti.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 4. OÜ XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb tühistada PRIA 31.01.2012 otsus nr 13-6/227 osas, mis puudutab OÜ-le XXX toetuse määramata jätmist, kohustada PRIA-t rahuldama OÜ XXX taotlus või alternatiivselt taotlus uuesti läbi vaadata ning välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 1533,97 eurot, sellest riigilõiv 15,97 eurot ja kulud õigusabile 1518 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PRIA taotluse menetlemisel rikkunud haldusmenetluse reegleid, mis tõi kaasa ebaõige haldusakti andmise. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud selgitamiskohustust, mille tulemusena jäi taotlejal saamata hindepunktid ja mis viis kokkuvõtteks ebaõige haldusakti andmiseni. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimisprintsiipi, hinnates valesti taotleja tegevuse hooajalisuse vähendamise kriteeriumit. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud ärakuulamiskohustust ja haldusakti motiveerimiskohustust.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Vastustaja vaidleb oma vastuses kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia vastavalt HMS § 40 lõikele 3 menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul viidi läbi hindamine. Hindepunktide andmisel tuleb taotlejaid kohelda võrdselt. Hindepunktide andmine toimub esitatud taotlusdokumentide alusel ning järelepärimine tehakse ebatäpsuste või kahtluste korral taotlusdokumentides. Vastustaja leiab, et kuna taotleja ei esitanud kohaliku omavalitsusüksuse tõendit selle kohta, et investeeringuobjektide hulka kuuluvate hoonete puhul on tegemist mahajäetud hoonete kasutusele võtmisega, ei toetuse taotlemisel ega ka vaidemenetluse käigus, vaid alles kohtukaebuse esitamisel, siis ei saanud nad eeldada, et mõnel taotlejal võib vastav dokument olemas olla. Vastustaja väidab, et vaidemenetluse käigus on nad alati arvestanud tõenditega, mida taotleja ise peab vajalikuks esitada ja hinnanud taotlust ümber, kuid mitte kunagi teinud järelepärimisi dokumentide täiendavaks esitamiseks (eeldusel, et üks või teine kriteerium võiks olla täidetud, kuid määrusega nõutav tõenduslik dokument esitamata). Hindamisel oleks abistamis- ja selgituskohustus vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, küll tehakse seda aga siis, kui taotlus läbib määruse nõuetele vastavuse kontrolli etappi. Vastustaja on seisukohal, et Tarmo Schmidti CV ei ole dokument, mida taotleja pidanuks esitama, mistõttu ei pidanud hindaja ka sellele tähelepanu pöörama. Hindamiskriteerium 11 punktide andmise osas jääb PRIA seisukohale, et kavandatav investeering ei vähenda (leevenda) taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

3 6. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja vaidlustatud PRIA 31.01.2012 otsus nr 13-6/227 tuleb tühistada osa, mis puudutab OÜ-le XXX toetuse määramata jätmist ja teha PRIA-le ettekirjutus OÜ XXX toetuse saamise taotluse uuesti läbivaatamiseks.

7. Määruse nr 119 § 11 lg 1 sätestab, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 6 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte lisa 6 kohaselt. Sama määruse § 12 lg 2 näeb ette, et juhul kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotluse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

Asja materjalidest nähtuvalt sai OÜ XXX taotlus esialgselt 74 hindepunkti. Vaidemenetluse käigus sai taotlus juurde 10 hindepunkti, sest arvestamata oli jäetud Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja 08.09.2011 kinnituskiri, mille kohaselt avaldab investeering mõju puudega inimeste olukorra parandamisele. Seega sai taotlus lõppkokkuvõttes 84 hindepunkti, kuid millest ei piisanud toetuse määramiseks.

8. Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA on rikkunud selgitamiskohustust nii hindamiskriteeriumi 4 kui ka hindamiskriteerium 7 osas. Hindamiskriteeriumi 4, mille järgi eelistatakse taotlejat, kelle kavandatav investeeringuobjekt on seotud mahajäetud hoone kasutusele võtmisega, osas on PRIA jätnud hindepunktid alusetult andmata. Hindamiskriteeriumi 4 alusel oli punktide andmiseks vajalik esitada Määruse nr 119 § 8 lg 3 p 7 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse tõend selle kohta, et hoone on olnud täies ulatuses kasutusest väljas taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu jooksul, kuid kaebajal oli see tõend esitamata, sest väidetavalt ei olnud ta sellest teadlik. ELÜPS § 59 lg 2 sätestab, et kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või kui taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust.

Samas ei tulene ELÜPS § 59 lg 2 sõnastusest ega ka selle sõnastuse koosmõjust lõikega 4, et tegemist on erisusega üldisest haldusmenetluses, so HMS §-st 15, ning et see paragrahv võimaldas PRIA-l jätta vormiliste puudustega esitatud taotlusele ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata hindepunktid andmata. ELÜPS § 59 lg 2 sellist erisust ei sätesta ja kohtu hinnangul ei tulene keeldu anda taotluse vastuvõtmise staadiumis taotluse esitajale vajadusel tähtaeg selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks ka sama paragrahvi lõikest 4, mis võimaldab anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja juhul, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused.

9. Hindamiskriteerium 7, mille järgi eelistatakse taotlejat, kes on pädev kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkonnas, osas on PRIA kohtu arvates jätnud samuti hindepunktid aluseta andmata. Määruse nr 119 § 8 lg 3 p 11 kohaselt oleks taotleja pidanud esitama vähemalt

4 ühe osaniku, aktsionäri või liikme investeeringu tegemise valdkonnale vastavat haridust, asjakohase kutse omandamist või sama tegevusala või ettevõtte juhtimist käsitleva koolituse läbimist tõendava dokumendi ärakirja. Asja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja PRIA-le OÜ XXX osaniku ja juhatuse liikme Tarmo Schmidti CV, millest nähtuvalt on ta aastatel 1999-2002 õppinud Audentes Mainor Ülikoolis ärijuhtimist ning aastatel 1994-1996 Eesti Põllumajandusülikoolis metsandust. Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA-le pidi olema arusaadav, et taotleja soovis oma CV esitamisega tõendada enda pädevust investeeringu objekti tegevusvaldkonnas ehk vastavust hindamiskriteeriumile 7 ja kui see nii ei olnud, siis pidi PRIA-l tekkima selles küsimuses põhjendatud kahtlus, mistõttu oleks PRIA pidanud uurimisprintsiibist ja selgituskohustusest tulenevalt andma taotlejale teada, et pelgalt CV esitamisest ei piisa ja tuleb esitada uueks tähtajaks nõuetele vastav akadeemiline õiend (tõend). Pole kahtlust, et T.Schmidt on läbinud ohtralt ettevõtlusalaseid õppeaineid ja sisuliselt pädev kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkonnas. Seega jättis PRIA kohtu arvates hindamiskriteeriumi 7 osas taotluse hindamata pelgalt formaalsetel põhjustel, rikkudes sellega selgitamiskohustust. Ka Tartu Ringkonnakohus asus oma 21.02.2012 otsuses haldusasjas nr 3-10-3377 seisukohale, et ELÜPS § 59 lg 4 on kohaldatav mitte taotluse vastuvõtmise staadiumile, vaid juba vastuvõetud taotluste sisulise hindamise staadiumile ning kuna sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene iseenesest keeldu anda juba taotluste vastuvõtmise staadiumis taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tegemist oli vormiliste puudustega (näiteks esitamata on jäetud andmed või dokumendid). Ringkonnakohtu hinnangul oleks ELÜPS § 59 lõigete 2 ja 4 testsugune tõlgendamine vastuolus ka senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2005 lahendile nr 3-3-1-90-04, mille punktis 14 märkis Riigikohus, et isegi kui investeeringutoetuste jagamine on väga üksikasjalikult reguleeritud ja ülimalt formaliseeritud, peab haldusmenetlus vastama hea halduse põhimõttele, mille osaks on ka selgitamiskohustus. Samas lahendis on ka märgitud, et taotluste menetlemisel tuleb alati lähtuda toetuste eesmärgist, kuid kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel ning taotlusi menetletava haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel ei peaks piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Riigikohus viitas samas lahendis muuhulgas ka sellele, et kuigi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides pigem see, et taotleja ja haldusorgan teevad koostööd selleks, et õigeaegselt saaksid kogutud taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulised tõendid. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmiseta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Samuti märkis Riigikohus oma 23.02.2004 lahendi nr 3-3-1-1-04 punktis 20, et ka eriseaduses ettenähtud menetluskord peab vastama hea halduse põhimõtetele. ELÜPS § 1 lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Seega on ka ELÜPS-iga iseenesest võimalik kehtestada erinevaid menetlussätteid võrreldes HMS-iga, kuid nagu juba

5 varem märgitud, peab ka eriseaduses ettenähtud menetluskord endiselt vastama hea halduse põhimõtetele.

10. Riigikohus asus oma 12.05.2008 otsuses nr 3-3-1-18-08 seisukohale, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisikute hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Ja seega kuigi kohus ei saa PRIA asemel sekkuda kaalutlusotsuse tegemisse, nõustub kohus kaebajaga selles, et PRIA ei ole meetmemääruse lisa 6 hindamiskriteeriumi 11, mille kohaselt, kui investeeringu tulemusel lisandub uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust, osas punktide taotlejale andmata jätmisel jälginud kõiki kaalutlusreegleid ja uurimisprintsiipi, mis on kokkuvõttes viinud ebaõige haldusakti koostamiseni. Vaidlust ei ole selles, et taotleja poolt on kavandatavaks põhitooteks majutusteenus 10-kohalises puhkekompleksis ja majutusteenust kavatseb taotleja pakkuda igal hooajal. Seega on majutusteenuse pakkumine taotleja jaoks uus tegevus, mis leevendab tegevuse hooajalisust, kuid selle on PRIA täielikult tähelepanuta jätnud, mistõttu on ka hindepunktid andmata jäetud, kuigi PRIA viis taotluse menetlemise käigus läbi eelkontrolli. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et PRIA oleks viidanud eelkontrollis vajadusele täpsustada hooajalisuse vähendamise kriteeriumit ega esitada täiendavaid tõendeid, mistõttu kohtu arvates rikkus PRIA ka selle hindamiskriteeriumi osas selgitamiskohustust.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et OÜ XXX kaebus on põhjendatud, kohus tühistab PRIA 31.01.2012 otsuse nr 13-6/227 osas, mis puudutab OÜ-le XXX toetus uuesti läbi vaadata.

11. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 49-53), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 1533,97 eurot, sellest riigilõiv 15,97 eurot (tl 37) ja kulud õigusabile 1518 eurot. Kohus leiab HKMS § 109 lg 6 alusel, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 774,97 eurot, sellest riigilõiv 15,97 eurot ja kulud õigusabile 759 eurot ning nimetatud kulud tuleb välja mõista PRIA-lt OÜ XXX kasuks.

Maare Aloe kohtunik