2-11-52173/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-52173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. juuni 2012, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Pharmainvest hagi Sergey Makarchevi vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

830,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Pharmainvest (rk 11904383; asukoht

Tartu mnt 18-51, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Sven Soeson (e-post menetlus@jurist.ee)

kostja: Sergey Makarchev (ik 38801112719; elukoht

XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt:

1.1. välja mõista Sergey Makarchevilt 276,86 eurot (kakssada seitsekümmend kuus

eurot ja kaheksakümmend kuus senti) OÜ Pharmainvest kasuks;

1.2. jätta välja mõistmata Sergey Makarchevilt 745,56 eurot OÜ Pharmainvest kasuks.

2. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 27,08% kostja kanda ja 72,92% hageja kanda.

4. Välja mõista Sergey Makarchevilt menetluskulu 67,19 eurot (kuuskümmend seitse eurot

ja üheksateist senti) OÜ Pharmainvest kasuks.

5. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

6. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

2/5

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

7. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. OÜ Pharmainvest esitas 26.10.2011 Tartu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista

Sergey Makarchevilt kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud

laenulepingu alusel võla 1132,43 eurot – laenusumma 191,73 eurot, viivise 830,69 eurot

ja sissenõudekulu 110 eurot. AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale

25.11.2006 laenu 3000 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli 24.01.2007. Kostja ei

täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja omandas nõude kostja vastu

23.02.2011 (tlk 2-6). 17.01.2012 avalduses teatas hageja, et sissenõudekulu on

menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (tlk 41).

12. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

13. Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte 07.12.2011 (tlk 35) ning täiendava avalduse 21.03.2012

Ametlike Teadaannete kaudu (tlk 54). Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama

20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt

vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei

ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk

5).Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, §

108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-tes 1 ja 2, §-st 396, §-st 401, peab kohus

põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

14. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 164 lg-te 1 ja 2 alusel välja

mõista tagastamata krediidisumma 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.

3/5

15. Hageja nõuab kostjalt viivist 830,69 eurot (12 997,50 krooni) perioodi 25.01.2007 kuni

24.10.2011 eest. Hageja on arvestanud viivist 0,25% päevas (krediidilepingu p-is 8.1

sätestatud määr) 3000 kroonilt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole taotletud

suuruses põhjendatud.

16. Krediidilepingute üldtingimuste RK p-idest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi

Pank AS ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu Interneti vahendusel. Lepingu järgi

puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal

võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu

teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-

st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka

siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

17. VÕS § 42 lg 1 (25.11.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

18. Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud

lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu

andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega

sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, kohaldatakse VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemel seadusest

tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgset

määra.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

20. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt

alates 25.01.2007 kuni 24.10.2011 (aeg, milleni hageja on ise viivist arvestanud)

järgmises määras: 10,5% aastas 25.01.2007 – 30.06.2007, 11% aastas 01.07.2007 –

31.12.2008, 9,5% aastas 01.01.2009 – 30.06.2009, 8% aastas 01.07.2009 –

30.06.2011 ja 8,25% aastas 01.07.2011 – 24.10.2011.

21. Kostjalt tuleb välja mõista viivis järgmiselt: 135,49 krooni perioodi eest 25.01.2007 kuni

30.06.2007 (3000 kroonilt 10,5% aastas 157 päeva eest); 497,26 krooni perioodi eest

01.07.2007 kuni 31.12.2008 (3000 kroonilt 11% aastas 550 päeva eest); 141,33 krooni

perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 (3000 kroonilt 9,5% aastas 181 päeva eest);

480 krooni perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011 (3000 kroonilt 8% aastas 730

päeva eest); 77,98 krooni perioodi eest alates 01.07.2011 kuni 24.10.2011 (3000

kroonilt 8,25% aastas 116 päeva eest). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis

1332,06 krooni (135,49 + 497,26 + 141,33 + 480 + 77,98), s.o 85,13 eurot. Välja tuleb

jätta mõistmata viivis 745,56 eurot (830,69 - 85,13).

4/5

22. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 276,86 eurot

(191,73 + 85,13) ning jätta välja mõistmata 745,56 eurot.

23. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: 27,08% tuleb jätta kostja kanda ja 72,92% hageja

kanda.

24. Hageja avalduste kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv kokku 191,73 eurot,

õigusabikulu 90 eurot, sissenõudmise kulu 110 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot (tlk 25-26, 41, 43). Samuti on

hageja tasunud menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest riigilõivu 6,39 eurot

(tlk 51).

25. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 alusel

830,69 eurot, millelt tuleb RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud (tlk 1, 43). Tegemist on menetluskuluga TsMS §

138 lg 1, 2, § 139 järgi.

26. TsMS § 138 lg 1, 2 § 143 p 5 järgi on menetluskulu ka Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamise eest tasutud riigilõiv 6,39 eurot (tlk 51).

27. Hagejat esindas käesolevas menetluses Sven Soeson OÜ-st Rigolet (tlk 2, 8, 18)

Hageja õigusabikulu on OÜ Rigolet arve nr 38-10-1 järgi 90 eurot (tlk 25, 29). Tegemist

on menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi. Antud hagi näol on tegemist nn

masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma

sisult ühetaolised. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja

vähest keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas

50 eurot (TsMS § 175 lg 1).

28. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista mh sissenõudekulu 110 eurot

laenulepingu p-i 8.3 alusel, mille kohta on hagiavaldusele lisatud OÜ Rigolet 24.10.2011

arve nr 38-10 (tlk 3, 20). Krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 kohaselt on

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud

kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning

laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist (tlk 16). 29.10.2011

menetluskulude nimekirjas märkis hageja, et tema menetluskulud on kokku 402,51

eurot, sh sissenõudekulu 110 eurot OÜ Rigolet 24.10.2011 arve nr 38-10 alusel (tlk 25-

26, 30). 17.01.2012 avalduses täpsustas hageja, et sissenõudekulu on menetluskulu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (tlk 41).

29. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste

kulud, mis on seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise

selle menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa

nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Seega ei ole sissenõudekulu 110 eurot käesoleva tsiviilasja menetluskulu ega kuulu

menetluskulude kindlaksmääramise korras hüvitamisele.

30. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 7 järgi on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483

lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu

pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

31. Hageja leiab, et tema menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv

47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot (tlk 25-26, 28, 31).

32. 15.08.2011

määrusega

tsiviilasjas

nr

2-11-7840

jättis

Pärnu

Maakohus

OÜ Pharmainvest maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergey Makarchevi vastu TsMS §

483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata; määrus toimetati hagejale kätte 22.08.2011. Käesolev

hagi on esitatud 26.10.2012 (tlk 21). Seega on hagi esitatud hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole käesoleva

tsiviilasja menetluskuluks.

5/5

33. Kohus peab veel vajalikuks juhtida hageja tähelepanu veel järgmisele. TsMS § 1741 lg-

st 2 tulenevalt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses kantud kättetoimetamise kulu

menetluskuluna hüvitamisele. Lisaks on Pärnu Maakohus menetlusdokumendi

kättetoimetamise tasu 26,76 eurot hagejale 17.08.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-

7840 juba tagastanud.

34. Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 67,19 eurot (27,08% 248,12 eurost

(191,73 + 6,39 + 50)).

35. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/