3-12-550/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-550

Haldusasi

A.V.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

11. jaanuari 2012 otsuse nr 15.3-3/17-1 tühistamise

nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 25. mail 2012

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.V.

Esindaja: Mihhail Tufflferko Vastustaja:

Politsei- ja Poorivalveamet Esindaja:

Margot Pellmas

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.V.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

180, S 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. A.V. on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellele oli antud perioodiks 25. märtsist 2011 kuni

24. märtsini 2013 Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 181 lg 1

p 8 alusel töötamiseks OÜ Norsk Group juhtorgani liikmena. Politsei- ja Piirivalveameti 11.

jaanuari 2012 otsusega nr 15.3-3/17-1 tunnistati A.V.ile antud tähtajaline elamisluba kehtetuks.

Otsust põhjendatakse järelkontrollimenetluses tuvastatud asjaoludega, et A.V. ei ole elamisloa

kehtivusaja jooksul OÜ-st Norsk Group ei töötasu ega juhatuse liikme tasu saanud. Otsuses

tuuakse välja, et A.V. ei ole veenvalt suutnud tõendada, et OÜ Norsk Group oleks aktiivselt

tegutsev või et töötasu mittemaksmine oli tegelikult tingitud ettevõtte

äritegevuse käivitamisega seotud suurte kuludega Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et

tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva oluliselt A.V.i võimalusi Eestis

äritegevusega tegeleda, kuna ta võib saada Eestis viibimiseks viibimisaluse vastavalt VMS §

105 lõikele 3 ning praktikas ei ole A.V. tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal pikaajaliselt Eestis

viibinud. Elamisloa kehtetuks tunnistamise õigusliku alusena on selle põhjendavas osas

viidatud VMS § 135 lg 2 punktile 2, § 117 lg 1 punktile 2 ja § 178 lõikele 4 ning § 124 lg 1

punktile 7.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. A.V. esitas 15. märtsil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja

Piirivalveameti 11. jaanuari 2012 otsuse nr 15.3-3/17-1 tühistamist. Kaebaja märgib, et oma

elukoha rahvastikuregistris registreerimise kohustuse täitmisega viivitamise põhjustas

objektiivne takistus, nimelt see, et 21. aprillil 2011 toimunud tulekahjus hävis eluruum, mille

kasutamiseks kaebajal oli üürileping sõlmitud, samas esitas ta rahvastikuregistri pidajale

avalduse elukoha registreerimiseks 6. oktoobril 2010 ehk uue üürilepingu sõlmimise päeval, ent

rahvastikuregistris vastava kande tegemine viibis registripidaja tõttu ning vastav kanne tehti

alles 18. novembril 2011.

3. Kaebaja selgitab, et on esitanud haldusmenetluse käigus toendid OÜ Norsk Group ja OÜ

RIA Investment reorganiseerimise kohta ning selgitab, et enne äriregistris vastavate

muutmiskannete tegemist ja nõuetekohaste majandusaasta aruannete esitamist ei olnud

võimalik esitada andmeid juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu maksmise kohta.

Kaebaja toob välja, et taotles sel põhjusel Politsei- ja Piirivalveametilt vastavate dokumentide

esitamiseks tähtaja pikendamist, ent haldusorgan seda taotlust ei rahuldanud. Samuti toob

kaebaja välja, et menetluse käigus ei nõudnud Polised- ja Piirivalveamet tõendite esitamist selle

kohta, et juhatuse liikme tasu pole talle makstud seoses ettevõtlustegevuse alustamise

korraldamisega Kokkuvõttes leiab kaebaja, et tehtud otsus ei ole vajalik ega proportsionaalne

ning kaalutlusõigust on teostatud ilma olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvesse võtmata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Politsei- ja Piirivalveamet peab A.V.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb

selle rahuldamata jätmist. Esmalt märgib vastustaja, et käesoleval juhul ei olnud tähtajalise

elamisloa kehtetuks tunnistamise peamiseks põhjuseks asjaolu, et kaebaja ei olnud täitnud

registreerimiskohutust rahvastikuregistris, vaid asjaolu, et kaebaja ei täitnud elamisloas

sätestatud tingimusi. Vastustaja viitab VMS §-e 185 ning selgitab, et selle alusel töötamiseks

antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused

ning kaebajale anti tähtajaline elamisluba töötamiseks OÜ Norsk Group juriidilise isiku

juhtorgani liikmena, ent järelkontrolli käigus selgus, et töötasu ega juhatuse liikme tasu pole

kaebaja sellest äriühingust saanud. Vastustaja rõhutab, et kui elamisloas kindlaks määratud

töötamise tingimused muutuvad, tuleb VMS § 135 lg 2 p 2 kohaselt elamisluba kehtetuks

tunnistada ning tööandja muutumise korral oleks kaebaja pidanud taotlema uut tähtajalist

elamisluba. Vastustaja rõhutab, et OÜ Norsk Group ei ole kaebajale kordagi tasu maksnud

ning seega ei olnud VMS § 178 lg 4 sätestatu kaebaja puhul täidetud. Samuti toob vastustaja

välja, et menetluse laigus tuvastati, et kaebaja viibib Eestis üksnes lühiajaliselt, külastades

Eestit maksimaalselt kahe järjestikuse päeva kaupa Vastustaja märgib, et elamisluba mõeldud

välismaalasele eelkõige Eestis elamiseks, mis eeldab püsivat Eestis viibimist. Samas viitab

vastustaja VMS § 105 lõikele 3 ning selgitab, et kui kaebaja tõeline kavatsus on Eestis

ettevõtte juhtorgani liikme funktsioonide täitmine, siis seda on võimalik teostada viisa alusel

riigis viibides ning hiljem, kui ettevõte on tegutsema asunud, on tal võimalus soovi korral

uuesti tähtajalist elamisluba taotleda, samuti on tal võimalus taotleda tähtajalist elamisluba

mõnel muul alusel ja seda ka saada, kui ta vastab elamisloa andmise tingimustele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et A.V.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

6- Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2011 otsusega nr 2023646746/TE (tl. 72) anti

kaebajale kaheaastase tähtajaga tähtajaline elamisluba töötamiseks. Sellise elamisloa andmise

õiguslikuks aluseks oli VMS § 118 p 4, milles sätestatakse, et välismaalasele võib tähtajalise

elamisloa anda töötamiseks ning VMS § 181 lg 1 p 8, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa

töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse

nõuet täitmata töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis-või

järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Eelnimetatud otsusest nähtub üheselt, et elamisluba on antud

töötamiseks konkreetse äriühingu, st. OÜNorsk Group (reg. kood 11096658) juhatuse liikmena

töökohaga Tallinnas. Selliste tingimuste kindlaksmääramise kohustus tuleneb VMS § 185 lõikest

1, kus sätestatakse, et töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks

välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja

töökoht. VMS § 185 lõikes 3 sätestatakse, et välismaalasel, kellele on antud tähtajaline

elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud

tingimustel.

7. Vaidlusaluses otsuses on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena viidatud VMS

§ 135 lg 2 punktile 2 alusel Nimetatud normis on sätestatud, et tähtajaline elamisluba

tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest

keeldumise alus. Kohus nõustub, et olukorras, kus ilmneb, et isik, kellele on antud elamisluba

töötamiseks, ei tööta elamisloa andmise otsuses sätestatud tingimustel, tuleb elamisluba

eeltoodud alusel kehtetuks tunnistada. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alusena oleks võinud

siiski viidata hoopis VMS § 189 punktile 2, mille kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud

tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on

muutunud. Antud juhul on aga ilmne, et sellele normile viitamata jätmine ei ole mõjutanud asja

sisulist otsustamist.

8. VMS §-s 176 sätestatakse, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele

õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud

tingimustel. Kohus leiab, et olukorras, kus isik tegelikult ei asu tööle elamisloas näidatud

tingimustel, saab tagantjärele väita, et esineb sellise elamisloa andmisest keeldumise alus.

Asjaolu, et isik ei ole reaalselt Eestisse tööle asunud on samuti käsitatav ka töötamise tingimuse

muutumisena VMS § 189 p 2 mõistes. VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 189 p 2 eesmärk on tunnistada

elamisluba kehtetuks, kui elamisloa kehtivuse ajal tuvastatakse, et asjaolusid, mis tingisid

elamisloa andmise, tegelikult (enam) ei esine. Elamisluba töötamiseks antakse isikule eeldades,

et isik Eestis tööle asub. Juhul kui elamisloa saanud isik tegelikult tööle ei asu, saab tagantjärele

ilmnenuks lugeda, et elamisloa andmise aluseks olevad asjaolud, mille saabumist elamisloa

andmisega eeldati, ei saabunud ning elamisluba tuleb kehtetuks tunnistada.

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Norsk Group ei ole kaebajale kogu kaebaja

elamisloa kehtivusaja jooksul teinud ühtegi töötasuväljamakset ei palga ega äriühingu juhatuse

liikme tasuna. Seega puuduvad mistahes toendid selle kohta, et kaebaja tegelikult elamisloas

nimetatud tingimusi täitnud oleks ehk teisisõnu puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja

oleks OÜ Norsk Group juhatuse liikmena Eestis töötanud. Asjaolu, et kaebaja on

äriregistrisse OÜ Norsk Group juhatuse liikmena kantud, ei oma siinkohal tähtsust.

Elamisluba anti kaebajale Eestis töötamiseks, st. reaalselt Eestis töötaja või juhatuse liikme

igapäevaste ülesannete täitmiseks. Kohtu hinnangul saaks sellist töötamist tõendada eelkõige

just töötasu (palga või juhatuse liikme tasu) saamine. Olukorras, kus sellist tasu isikule

makstud ei ole, ei saa töötamist eeldada. Mingeid muid tõendeid Eestis OÜ Norsk Group

juhatuse liikmena töötamise kohta ei ole kaebaja aga esitanud.

10. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult viidatud ka VMS § 178 lõikele 4, milles sätestatakse,

et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama

tema toimetulekut Eestis. VMS § 181 lg 1 p 8 kohaselt ei nõuta kaebajalt küll, et talle makstava

töötasu suurus vastaks VMS §-s 107 sätestatule, ent sellele vaatamata on äraelamist tagava

piisava sissetuleku saamine samuti elamisloa andmise aluseks olevaks asjaoluks. See, et kaebajale

ei ole ametikohal, kus töötamiseks talle tähtajaline elamisluba anti, tegelikult töötasu saanud, on

omakorda asjaoluks, mis tingib elamisloa kehtetuks tunnistamise ehk teisisõnu asjaoluks, mis

välistab elamisloa andmise aluseks oleva asjaolu (äraelamiseks piisav sissetulek) esinemise. See

õigustab elamisloa kehtetuks tunnistamist.

11. Kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada Politsei- ja Piirivalveametile OÜ Norsk

Group ja OÜ RIA Investment juhatuse liikme kohustuste täitmise eest saadud tulude kohta

andmeid seoses nende äriühingute ümberstruktureerimisega, ei ole tõsiseltvõetav. Vastustaja

on Maksu- ja Tolliametist järele uurinud, et kaebajale ei ole kogu elamisloa kehtivusaja jooksul

mingeid töötasuväljamakseid tehtud. Sellele asjaolule ei ole kaebaja ka vastu vaielnud. Asjaolu, et

kunagi tulevikus võiks teoreetiliselt kaebajal tekkida õigus OÜ-lt Norsk Group mingisugust tasu

nõuda, ei oma siinkohal tähtsust. Samuti puuduvad sellised õiguse kohta igasugused tõendid.

Asjassepuutumatud on kaebaja väited, mis seonduvad OÜ-ga RIA Investment, kuna elamisluba

oli kaebajale antud töötamiseks OÜ Norsk Group juhatuse liikmena ning töötamine või tasu

saamine OÜ-st RIA Investment ei omanud ei elamisloa andmisel ega ka selle kehtetuks

tunnistamisel mingisugust tähtsust. Kui kaebaja tegelikult soovib töötada OÜ-s RIA

Investment, on tal võimalik taotleda selleks uut elamisluba.

12. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole kaalunud tehtud

otsuse tagajärgi kaebaja jaoks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses kaebaja huve kaalunud ning

kohtu meelest põhjendatult leidnud, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva

oluliselt kaebaja võimalusi Eestis äritegevusega tegeleda. Otsuses on asjakohaselt viidatud

VMS § 105 lõikele 3, kus sätestatakse, et Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav

välismaalane võib Eestis viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena

juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Sellest

sättest tulenevalt on kaebajal võimalik oma ettevõtete juhtimiseks Eestis viibida ka viisa alusel

Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule esitatud piiriületuse andmetest nähtuvalt (tl. 75) ei ole

kaebaja tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal Eestis pikemaajaliselt viibinud, olles siin käinud küll

mitmel korral, ent viibides Eestis iga kord vaid lühiajaliselt maksimaalselt paar päeva järjest.

Seega ei kinnita kaebaja tegelik liitumine kuidagi tema vajadust Eesti tähtajalise elamisloa

järele. Elamisloa eesmärk on anda välismaalasele õigus ja võimalus Eestis pikema aja vältel

püsivalt elada ja/või töötada. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

seaduslikud alused olid loetletud VMS §-s 51 ning välismaalasele antav tähtajaline elamisluba on

vaid üks võimalikest viibimisalustest. Kohus leiab, et tähtajalise elamisloa andmine või

pikendamine on põhjendatud juhul, kui isiku vajadust Eestis viibida, ei saa rahuldada mõne

muu viibimisaluse andmisega. Isikul, kelle eesmärk ei ole Eestis püsivalt elada ja/või töötada, ei

ole Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks tingimata vaja elamisluba, vaid ta võib Eestisse

saabuda viisa alusel. Samuti on vastustaja kohtumenetluses õigesti selgitanud, et kui kaebajal

tõepoolest tekib reaalne vajadus ettevõtete juhtimise või neis töötamise eesmärgil Eestis

pikaajaliselt ja püsivalt viibida, on tal võimalik uuesti taotleda elamisluba. Käesoleva vaidluse

esemeks oleva elamisloa kehtetuks tunnistamine ei välista kaebajale uue elamisloa andmist, kui

selleks on tegelik vajadus ning esinevad elamisloa andmist õigustavad asjaolud.

13. Asjaolu, et kaebaja ei olnud oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud, ei ole

vaidlusalusest otsusest nähtuvalt olnud elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Elukoha

registreerimata jätmine oli küll üks argumente, mille tõttu elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetlust alustati, ent otsusest nähtub üheselt, et Politsei- ja Piirivalveamet on otsuse tegemisel

arvestanud asjaoluga, et otsuse tegemise ajaks oli kaebaja oma elukoha rahvastikuregistris

registreerinud. Elukoha nõuetekohane registreerimine ei muuda olematuks aga tõsiasja, et

kaebajale pole äriühingust, milles töötamiseks talle elamisluba anti, töötasu makstud ning see

asjaolu eraldivõetuna on piisav tegemaks järeldust, et kaebaja ei ole tegelikult Eestisse tööle

asunud ning ta ei saa Eestis töötades äraelamiseks piisavat sissetulekut ja seetõttu ka tähtajalise

elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks.

Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi

poole kulud poole enda kanda.

\

,

f\ (Sa

Kristjan Siigur

kohtunik