3-12-472/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-472 Määruse kuupäev 31. mai 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt kahju 2000 euro nõudes valvuri poolt füüsilise valu tekitamise eest

Resolutsioon 1. Jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 06.03.2012 saabus Tartu Halduskohtule Tartu Vanglas kinni peetava isiku Nikolai Lilitškini kaebus. Kaebusega taotleb N. Lilitškin Tartu Vanglalt kahju summas 2000 eurot hüvitamist avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla valvur K. Koppel 8 kuu jooksul kaebajale käeraudade panemisel tugevat füüsilist valu, pannes käerauad sihilikult peale liiga tugevalt. Kaebuses taotleb N. Lilitškin ka riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. 19.03.2012 jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus leidis, et N. Lilitškin on kaebuse Tartu Vangla vastu esitanud kaebetähtaega rikkudes ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 30.03.2012 esitas kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Tähtaja ennistamise taotlus ja põhjendused

4. Taotluses põhjendas kaebaja kaebuse esitamist pool aastat pärast vangla otsuse kättesaamist sellega, et kuna ta ei valda eesti keelt, ei saanud ta selle sisust aru enne, kui 28.02.2012, kui see tõlgiti vene keelde. Kaebaja leiab, et kuna tema sai vangla otsuse sisust teada alles 28.02.2012, siis hakkas sellest kulgema ka kaebuse esitamise tähtaeg ning seega on tema kaebus tähtaegne.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule 30.03.2012 saadetud kirja ei saa käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puuduvad põhjendused kaebetähtaja ületamise

2 põhjuste kohta. Seda, et tegemist ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlusega, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja peab oma kaebust esitatuks tähtaegselt.

Vastustaja leiab, et RVastS § 18 lg-st 1, HKMS § 47 lg-st 2 ja HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt on seadusandja seadnud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi ning otsustama ka haldusakti vaidlustamise küsimuse.

Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja ei ole avaldanud, kes talle otsuse tõlkis, miks oli selle tõlkimine takistatud varem ega seda, mis ta tegi selleks, et otsuse sisust varem teada saada.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale on Tartu Vangla 30.06.2011 otsus nr 3/30/108-1 teatavaks tehtud 06.07.2011. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 06.03.2012, s.o 7-kuise hilinemisega.

7. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on leitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole viidanud põhjustele, mida oleks võimalik lugeda mõjuvaks kaebetähtaja ületamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavakstegemisest, mitte selle sisust arusaamisest. Kaebaja ei ole muu hulgas selgitanud, mida ta võttis kaebetähtaja jooksul ette vangla otsusest arusaamiseks ning millised olid kestvad takistused, mis ei võimaldanud haldusaktist enam kui poole aasta jooksul aru saada. Kohus võtab siinkohal arvesse ka asjaolu, et kaebajal on vanglale kahjunõuete esitamisel ja nende rahuldata jätmise korral kohtusse pöördumisel rikkalik kogemus. Eelnevat kokku võttes ei pea kohus kaebaja poolt esitatud põhjust kaebuse esitamisega hilinemisel mõjuvaks.

8. Kohus jätab kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Roby Koik kohtunik