3-11-565/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-565 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 14.01.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.06.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja - Romeo Kalda Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. juuni 2011. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Romeo Kalda taotlus menetluskulu 3,72 eurot väljamõistmiseks Viru Vanglalt.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Romeo Kalda taotlus ja mõista Viru Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu 3,72 eurot, mis tuleb Viru Vanglal kanda L.K. arvelduskontole XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.01.2011. a haldusakti nr 6-10/2028-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla direktori 04.04.2011. a haldusaktiga nr 6-10/2028-2 tunnistati Viru Vangla 14.01.2011. a haldusakt nr 6-10/2028-1 kehtetuks ja tehti ettekirjutus R. Kalda 07.12.2010. a taotluse uueks läbivaatamiseks. R. Kalda menetluse lõpetamisega ei nõustunud ja täpsustas kaebuses esitatud taotlust, nõudes vaidlustatud haldusakti algusest peale kehtetuks tunnistamist.

2. Tartu Halduskohtu 29.06.2011. a otsusega tunnistati Viru Vangla 14.01.2011 haldusakt nr 6-10/2028-1 tühiseks ja mõisteti vastustajalt riigi tuludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 7,99 eurot. Kaebuse koopia saamise eest tasutud riigilõiv jäeti kaebaja kanda. Kohus asus seisukohale, et HKMS § 83 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 5 sätestatu ei võimalda kaebusest koopia saamiseks tasutud riigilõivu käsitleda menetluskuluna. Pealegi kohustas HKMS § 10 lg 5 esitama kaebuse koos ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule, mida kaebaja ei teinud. Seetõttu oleks vastaspoole suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik kaebaja soov saada vastustajalt tagasi riigilõiv, mille ta tasus selleks, et saada kaebuse koopiat iseenda tarvis.

3. R. Kalda esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse osas, millega jäeti kaebuse koopia eest tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Kaebaja leiab, et halduskohus on vääralt kohaldanud seadust ja teinud ebaõige järelduse koopiate eest tasutud riigilõivu osas. Kaebaja esitas kaebuse ühes eksemplaris, sest viibib kinnipidamisasutuses ja kambris pole võimalik koopiat teha. Vajadusest end efektiivselt kaitsta, palus ta koopiat enda kaebusest halduskohtult. Kirjavahetusest kohtuga selgus, et maksta tuleb riigilõiv, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja on seisukohal, et kuna riigilõivuseaduse § 58 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetluses tasuda dokumendi ärakirja väljastamise eest taotlejal iga lehekülje eest 0,31 euro suurune riigilõiv, siis on tegemist menetluskuluga. Vastavalt HKMS § 83 lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kaebuse ühes eksemplaris saatmine kohtule ei saa olla menetluskulude rahuldamata jätmise õiguslik alus ning see asjaolu ei ole käsitletav ka ebaõiglusena vastustaja suhtes. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-94-10 kus leitakse, et kaebusest koopia saamiseks tasutud riigilõiv on menetluskulu, mis kuulub kaebuse rahuldamisel kaebajale hüvitamisele vastaspoole poolt.

4. Vastustaja palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kuigi halduskohus on asunud seisukohale, et HKMS-i § 83 lg-tes 1, 2, 3 ja

4 sätestatu ei võimalda järeldada, et menetluskulude koosseisu saab arvestada ka kaebusest koopia saamiseks tasutud riigilõivu, on kohus sisuliselt leidnud, et riigilõivu väljamaksmine ei ole põhjendatud ega vajalik. HKMS § 10 lg 5 kohaselt esitatakse kaebus koos ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. R. Kalda esitas kaebuse ühes eksemplaris ning kohus leidis põhjendatult, et sellisel juhul ei ole mõeldav vastustajalt välja mõista neid kulusid, mis kaebaja on teinud enda kaebusest koopia saamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei olnud tema kaebusest koopia saamine vajalik. Kaebajal ei olnud takistust koostada kaebus kohe kahes eksemplaris, jättes endale kaebuse ärakirja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 29.06.2011. a otsus tühistada osas, millega jäeti Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mõistmata kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulu – riigilõiv 3,72 eurot kaebuse koopia väljastamise eest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebaja taotluse menetluskulu väljamõistmiseks vastustajalt.

6. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul kõigepealt eksinud väitega, et kaebuse eest koopiate tegemisel tasutud riigilõivu ei ole HKMS vana redaktsiooni (vr) § 83 lg-te 1-5 alusel võimalik lugeda menetluskuluks. Riigilõivuseaduse § 58 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetluses tasuda dokumendi ärakirja väljastamisel selle taotlejal iga lehekülje eest 0,31 euro suurune riigilõiv. Vastavalt HKMS vr § 83 lg-le 1 jagunesid menetluskulud menetlusosalise kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtukuluks nii riigilõiv, kautsjon kui ka asja läbivaatamise kulud. Seega on ka kohtumenetluses dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutud riigilõiv menetluskulu nii HKMS vr § 83 kui ka § 92 mõttes ja see tuleb kaebuse rahuldamisel üldjuhul vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Eeltooduga seonduvalt on põhjendatud ka kaebaja viide Riigikohtu 20.04.2011. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-94-10, milles mõisteti kassatsioonkaebuse rahuldamisel vastustajalt kaebaja kasuks samuti kantud menetluskuluna välja kaebaja enda poolt esitatud apellatsioonja kassatsioonkaebusest koopiate saamiseks tasutud riigilõiv.

7. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud halduskohtu seisukoht, et HKMS vr § 92 lg 10 mõistes oleks vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik mõista kaebuse rahuldamisel vastustajalt välja ka kaebusest kaebajale endale koopiate tegemiseks kulunud summa, kuigi kaebaja ise vastavalt HKMS vr § 10 lg-le 5 kaebust koos vastustajale mõeldud ärakirjaga ei esitanud, vaid esitas kaebuse üksnes ühes eksemplaris. HKMS vr § 10 lg 5 sätestas tõesti, et kaebus koos ärakirjadega esitatakse vastavalt menetlusosaliste arvule, kuid selle nõude järgimata jätmine kaebaja poolt ei saa olla aluseks HKMS vr § 92 lg 1 kohaldamata jätmisele olukorras, kus kaebaja kaebus rahuldati ning ei muuda ükskõik milliste kaebaja poolt kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et HKMS vr § 88 lg 4 võimaldas kohtul juhul, kui kohtudokumendi ärakiri tuli teisele menetlusosalisele kätte toimetada, kuid menetlusosaline ei ole esitanud nõutaval arvul ärakirju, mõista vajalike ärakirjade tegemise kulu välja menetlusosaliselt, kes need ärakirjad esitama pidi. HKMS vr § 12 lg 2 p 2 nägi ette, et kaebus (selle ärakiri) tuleb teistele menetlusosalistele kätte toimetada. Kui kohus R. Kalda poolt ühes eksemplaris ja käsikirjalisena esitatud kaebuse puhul ei nõudnud kaebajalt ärakirja esitamist ega pidanud vajalikuks mõista kaebajalt välja neid kulusid, mille kohus kattis teisele menetlusosalisele kaebusest ise koopia tegemise abil, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust heita kaebajale ette kaebusest ärakirja tegemata jätmist ning kasutada seda alusena kaebaja poolt kantud menetluskulude vastustajalt väljamõistmata jätmiseks.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selles, et kaebaja on enda poolt esitatud kaebusest koopia saamiseks vajaliku riigilõivu vastavalt halduskohtu 08.04.2011. a kirjas toodud nõudmisele (tl 28) tasunud. HKMS vr § 15 lg 1 sätestas, et menetlusosalisel on muuhulgas õigus teha toimiku materjalidest ärakirju. Riigikohus on oma 04.04.2011. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-7-11 nõustunud alama astme kohtute seisukohaga, et isiku vabastamine riigilõivu tasumisest koopiate väljastamisel tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest ei ole põhjendatud. Samas ei saa sellest veel teha järeldust, et kui kaebaja on vastavalt kohtu nõudmisele, tasuda tema enda poolt esitatud kaebusest koopia saamiseks riigilõiv, selle riigilõivu tasunud, siis ei ole selline menetluskulu kaebuse rahuldamisel vastustaja poolt kaebaja kasuks ikkagi välja mõistetav näiteks põhjusel, et kaebaja oleks võinud taotleda ka toimikuga tutvumist või põhjusel, et ärakirja väljastamist kaebaja enda esitatud dokumentidest ei peeta üldjuhul tema õiguste kaitseks vajalikuks.

8. Arvestades eeltoodut ja seda, et riigilõivu koopiate saamise eest käesolevas asjas tasus kaebaja eest L.K. (tl 43) ning seda, et R. Kalda kaebus rahuldati, tuleb 3,72 euro suurune menetluskulu Viru Vanglalt välja mõista ja kohustada vanglat kandma see L.K. arvelduskontole.

Madis Ernits Agu Timmi Maili Lokk