2-11-36262/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-36262

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-36262 Tsiviilasi K H hagi H H vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K H (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja JS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja H H (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista H H´alt tütrele K H´ale (sündinud XXX.a) enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevus summas 527.70 eurot (viissada kakskümmend seitse eurot ja 70 senti).

3. Välja mõista H H´alt igakuine elatis tütrele K H´ale (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 1 sent) eurot alates 02.08.2011.a kuni 31.12.2011.a.

4. Välja mõista H H´alt igakuine elatis tütrele K H´ale (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012.a kuni tema keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 29.01.2015.a.

5. H Ha poolt alates 02.08.2011.a hageja kasuks tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-11-36262

2(4) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. K H (hageja) esindaja JS esitas 02.08.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes H H (kostja) vastu. Kohus tegi 24.08.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 07.09.2011.a. Võlgnik esitas 19.09.2011.a nõudele vastuväite. 11.10.2011.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja K H esitas seadusliku esindaja JS kaudu 21.10.2011.a Harju Maakohtule hagi H Ha vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale lapse isa lapse ülalpidamises täies ulatuses. 2011.a on laekunud hageja arvele järgmised summas: märts 150 eurot, mai 150 eurot ja september 150 eurot, kokku 450 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused ühe kuu kohta: eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 60 eurot, kulutused transpordile 5 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 10 eurot ja kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot, kokku 200 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2011.a summas 200 eurot kuus (tl 38- 40).

3. 09.11.2011.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, paludes kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas kuus alates 01.01.2011.a, kuna sellest ajast ei ole kostja täitnud oma lapsevanema kohustusi lapse ülalpidamises regulaarselt. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused ühe kuu kohta järgmised: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 8 eurot, sidekulud 22 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot ja kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 360 eurot (tl 51-54).

4. Hageja 22.03.2012.a seisukoha kohaselt moodustab kostja võlgnevus hageja ees seisuga 31.03.2012.a 1 653,12 eurot. Hageja nõustub, et kostja on tasunud hagejale 2011.a elatist kokku summas 450 eurot, kuid märgib, et sularahas ei ole kostja hagejale elatist tasunud. Seega kuulub hageja arvates kostja võlgnevusest mahaarvamisele summas 450 eurot. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist kuni õpingute lõpuni. Võlgnevuse tasumisega maksegraafiku alusel hageja ei nõustu. Hageja õpib 11b klassis. Gümnaasiumi lõpetamise eeldatav tähtaeg on juuni 2013.a. (tl 78-80).

Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited

5. Kostja poolt hagile 28.02.2012.a esitatud vastuse kohaselt on hageja taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.2011.a miinimumsummas. 2011.a oli elatise miinimum 139,01 eurot. Seega oleks elatise suurus 2011.a aasta eest 1 668,12 eurot. Kostja on tasunud hagejale 2011.a elatist ülekandega 450 eurot ja sularahas vähemalt kahel korral 50 eurot, kokku 550 eurot. Seega on kostja nõus 2011.a eest tasuma elatist 1 118,12 eurot. Alates 01.01.2012.a on elatise miinimumsumma 145 eurot. Kokku on kostja nõus tasuma elatist 1 118,12 + 145 = 1 263,12 eurot. 29.01.2012.a sai hageja täisealiseks. Kostja palub elatise summas 1 263,12 eurot välja mõista selliselt, et kostja tasub selle 9 kuu jooksul (tl 73-74).

6. 15.05.2012.a esitatud kostja seisukoha kohaselt tõendab kostja 2011.a hagejale 100 euro sularaha andmist hageja poolt allkirjastatud tõendiga. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a kuni elatishagi kohtule esitamiseni, s.o kuni 02.08.2011.a

2-11-36262

3(4) summas 472,70 eurot. Alates hagi esitamisest 02.08.2011.a kuni 31.12.2011.a nõustub hageja tasuma elatist 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012.a 145 eurot kuus. Kostja palub arvestada, et ta on 2012.a hagejale andnud sularahas elatist kokku 130 eurot ning tasunud ülekandega 260 eurot (tl 86-87).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

9. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a ning alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud miinimumsummas. Hageja nõustub, et kostja on tasunud hagejale 2011.a elatist kokku summas 450 eurot. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 427,70 eurot ning alates hagi esitamisest kuni 31.12.2011.a elatise väljamõistmisega 139,01 eurot kuus ning alates 01.01.2012.a 145 eurot kuus. Kostja palub arvestada, et ta on hagejale andnud elatist sularahas 130 eurot ning tasunud ülekandega 260 eurot.

10. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

11. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

12. Võttes arvesse, et hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumääras ja kostja seda ei vaidlusta, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates hagi esitamisest 02.08.20011 kuni 31.12.2011 summas 139,01 eurot ja alates 01.01.2012 summas 145 eurot.

13. Seonduvalt hageja nõudega elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a kuni hagiavalduse esitamiseni märgib kohus, et kooskõlas PKS § 108 võib tagasiulatuvalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule. Hagi on esitatud 02.08.2011.a. Asjas ei ole vaidlust, et alates 01.01.2011 kuni hagi esitamiseni pidi kostja maksma elatist 977,70 eurot ja maksis pangaülekandega 450 eurot. Kostja väitel maksis ta lapsele sularahas 100 eurot (tl 88). Kohtu hinnangul ei ole lapsele kätte makstud summade puhul tegemist elatisega, vaid kingitusega lapsele. Elatis tuleb maksta vanemale, kelle ülalpidamisel on laps. Kohtupraktika kohaselt on lapsele makstud summasid elatisena võimalik arvestada ainult siis, kui lapse

2-11-36262

4(4) vanemad on selles kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus nimetatud summaga arvestamata. Eeltoodust lähtudes moodustab kostja võlgnevus summa 527.70 eurot (977.70 – 450).

14. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Viktor Brügel Kohtunik