3-11-2579/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2579 Haldusasi E M N kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise otsustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – E M N, esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.01.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2579 muutmata.

Jätta rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse taotlus asjas täiendavate tõendite kogumiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.07.2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27.11.1995 otsusega nr 6502 loeti Tallinnas Näituse tn 5 endisel kinnistul nr 366 N asunud hooned ja krunt suurusega 2 171,5 m2, mis kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal E E J, omandireformi objektiks ning õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku pärijana tema abikaasa W (ka W) A J. Tallinna Linnavalitsuse 14.05.1996 korraldusega nr 1253-k tagastati kinnistul asuvad hooned ning 12.06.1996 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 315 anti need üle õigustatud subjekti volitatud esindajale. Viidatud otsuse nr 6502 ja korralduse nr 1253-k tunnistas Tallinna Halduskohus 15.10.1998 otsusega haldusasjas nr 3-372/98 õigusvastaseks.

3-11-2579 2(7)

W. A. J suri 14.04.1996 ning 22.04.1997 välja antud pärimisõiguse tunnistuse nr 3739 kohaselt pärisid tema pärandvara, sh Näituse tn 5 asuvate hoonete ning endise kinnistu nr 366 N maa tagastamise nõudeõiguse El M N ja M E P. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 28.05.2001 otsusega nr 12128 loeti Tallinnas, Näituse tn 5 asuvad hooned ja maa omandireformi objektiks (p 1); loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal E E J (p 2) ning jäeti W A J vara tagastamise taotlus omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg 3 alusel rahuldamata (p 3). Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 03.05.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/36/2004 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 12128 p 3 õigusvastaseks. Tallinna Linnakohtu 15.04.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/30-7765/01 tunnustati 12.06.1996 vara üleandmise akti nr 315 ning pärimisõiguse tunnistuse nr 3739 Näituse tn 5 asuva vara osas tühisust; tunnustati Tallinna linna omandiõigust Näituse tn 5 varale ning nõuti E. M. N ja M. E. P välja Näituse tn 5 asuvad hooned. Tallinna Halduskohus kohustas 21.05.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-589 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni läbi vaatama E. M. N ja M. E. P`i taotlused Näituse tn 5 asuva vara tagastamiseks ning andma taotlusi lahendav haldusakt. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon andis ORAS § 16 lg 22 alusel vara tagastamise toimiku menetlemiseks üle ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile (maakonnakomisjon), kes 17.03.2011 otsusega nr 12367 tunnistas Näituse tn 5/Sihi tn 23 hooned ja krunt suurusega 2 171,5 m2 omandireformi objektiks (p 1); luges tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal E E J (p 2); tunnistas õigustatud subjektiks W A J (p 3) ning luges W A J nõudeõiguse päritavaks (p 4).

04.11.2011 esitas E. M. N Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Linnavalitsust Näituse tn 5 vara tagastamise avaldust menetlema ja selle kohta otsust vastu võtta. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (tagastamise kord) p 23 kohaselt tuleb vara asukohajärgsel vallavõi linnavalitsusel otsustada vara tagastamine kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Käesoleval juhul on maakonnakomisjoni otsuse tegemisest ja vara tagastamise toimiku Tallinna Linnavalitsusele edastamisest möödunud üle seitsme kuu, kuid mingit otsustust tehtud pole ega ole ka teatatud, millal seda tehakse. Vastuseks kaebaja 30.08.2011 järelepärimisele selgitas vastustaja 29.09.2011 vastuskirjas avalduse lahendamisega viivitamist vajadusega kontrollida tagasitaotletava vara võimalikku kompenseerimist Saksa riigi poolt ja selleks Saksa arhiivide poole pöördumist. Vastuskirjas toodu ei ole tagastamise korra p 23 kohase otsuse tegemisega viivitamise mõjuv põhjus. Tagasitaotletavate varade kompenseerimise küsimuses on Saksamaale tehtud aastate jooksul mitmeid järelepärimisi ning möödunud on mõistlik aeg veel täiendavate tõendite kogumiseks. Ka asjas nr 3-10-589 tehtud otsuses leidis halduskohus, et puuduvad nii Näituse tn 5 hoonete ja krundi kompenseerimist kinnitavad tõendid kui ka tõendid, millest ilmneks vajadus seda küsimust veel täiendavalt uurida. Pärast viidatud kohtuotsuse tegemist pole ilmnenud ühtegi uut tõendit või asjaolu, mis vara kompenseerimist näitaks või sellele viitaks. Samuti näeb tagastamise korra p 19 ette, et vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise omaniku, vara koosseisu ja õigustatud subjektid ning igale subjektile kuuluva vara osa määrab kindlaks maakonnakomisjon. Käesoleval juhul on maakonnakomisjon Näituse tn 5 vara osas need küsimused lahendanud 17.03.2011 otsusega nr 12367, leides mh, et endise omaniku või tema pärijate poolt Näituse tn 5/Sihi tn 23 asuvate ehitiste/maa eest kompensatsiooni saamine pole tõendatud ning tuleb käsitleda, et nad kompensatsiooni saanud pole. Seega ei esinenud ega esine asja otsustamise edasi lükkamist tingivaid asjaolusid.

Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Näituse tn 5/Sihi tn 23 vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud W. A. J tunnistati õigustatud subjektiks ka Tallinnas

3-11-2579 3(7) Kuhlbarsi 6/Pärna tn 1 asuva korteri nr 3 suhtes ning vastustajal on Lastenausgleichsarchics asuva B Bi toimiku põhjal andmeid, et viimati nimetatud vara eest on Saksa riigi poolt makstud kompensatsiooni (summa on üle kantud 08.03.1962). Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 3- 10-2818 avaldatud seisukoha järgi Saksa seaduse Gesetz über den Lastenausgleich (LAG) alusel põhihüvitise maksmine välistab ORAS § 17 lg 5 alusel vara tagastamise/kompenseerimise. Viidatud B B toimikus on märkus, et W. A. J l koos abikaasaga on kokku 24 000 saksa marga suurune koguhüvitusnõue. Arvestades, et Kuhlbarsi tn 6/Pärna tn 1 asuva vara eest maksti põhihüvitist 7 233,60 saksa marka, on võimalik, et koguhüvitusnõudesse arvestati ka Näituse tn 5/Sihi tn 23 asuva vara väärtus. Seetõttu pöörduski vastustaja järelepärimisega Saksamaa arhiivi poole eesmärgiga saada vaidlusalust vara puudutavad tõendid ega ole vara tagastamise küsimuse lahendamisega põhjendamatult viivitanud. Õige pole kaebaja seisukoht, et vara eest kompensatsiooni saamise küsimuse kontrollimine on ÕVVTK maakonnakomisjoni, mitte linna kompetentsis. Tagastamise korra p 24 järgi vara tagastamine otsustatakse maakonnakomisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava vallavõi linnavalitsuse täiendavalt kogutud materjalide põhjal ning p 25 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja otsustamiseks täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida. Kuna vastustajal on kohustus kontrollida mittetagastamise aluseid ja üheks selliseks aluseks on ORAS § 17 lg-s 5 sätestatud kompensatsiooni saamine, on vastustajal õigus ja kohustus täiendavaid tõendeid koguda ja välja selgitada, ega tagasitaotletav vara pole juba kompenseeritud.

Tallinna Halduskohus rahuldas 20.10.2011 otsusega kaebuse ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse vaadata läbi E. M. N avaldus Näituse tn 5 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja teha avalduse kohta otsus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui ei esine kohtuotsuse põhjendava osa p-ga 19 kooskõlas olevaid mõjuvaid põhjuseid, mis avalduse läbivaatamist takistavad. Tagastamise korra p 23 sätestab, et õigustatud subjektile vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne vallavõi linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist ja kui ta nimetatud tähtajal ei saa tagastamise küsimust otsustada, siis teavitatakse sellest õigustatud subjekti, teatades talle ühtlasi ka küsimuse lahendamise aja. Käesoleval juhul andis maakonnakomisjon Näituse tn 5 vara tagastamise toimiku Tallinna Linnavalitsusele üle 28.03.2011, kuid vara tagastamise või sellest keeldumise kohta pole senini otsust tehtud. Vastuseks kaebaja 30.08.2011 järelpärimisele 29.09.2011 antud vastuses selgitas vastustaja viivitust vajadusega kontrollida ORAS § 3 p-des 2, 3, 5, 7 ja 8 märgitud vara tagastamist välistavate asjaolude olemasolu, samuti selgitas, et soovib kontrollida täiendavalt tagasitaotletava vara võimalikku kompenseerimist Saksa riigi poolt, et välistada juba kompenseeritud vara tagastamist või uuesti kompenseerimist. ORAS § 12 lg 3 sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise alused ning kuni sättes nimetatud asjaolude selgitamiseni on materiaalses mõttes otsuse tegemisega viivitamiseks mõjuv põhjus olemas. Käesoleval juhul rikkus vastustaja tagastamise korra p 23 nõudeid aga sellega, et ei teinud õigusaktides sätestatud toiminguid 3-kuulise tähtaja jooksul ega teavitanud kaebajat õigeaegselt vara tagastamise otsustamist takistavatest põhjustest. Tagastamise korra p-dest 11, 14, 18 ja 19 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr

161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra“ (avalduste läbivaatamise kord) pdest 33 ja 34 tuleneb, et asjaolu, kas vara tagastamise avaldus tuleb jätta ORAS § 17 lg-le 5 tuginedes rahuldamata, peab üldjuhul kontrollima juba vara tagastamise ettevalmistava menetluse käigus, st enne tagastamise korra p-s 19 sätestatud nn subjektiotsuse vastuvõtmist. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon, kellele toimik ORAS § 16 lg 22 alusel menetlemiseks üle anti, on 17.03.2011 nn subjektiotsuse nr 12367 motiveerivas osas märkinud, et Saksamaa Lii-

3-11-2579 4(7) duarhiivi 13.01.2009 kirjast nr 9125 Rahandusministeeriumile selgub, et nad on läbi vaadanud Deutsche Umsiedlungs-Treuhand-Gesellschaft mbH ja Einwandererzentralstelle Lizmannstadt fondid ega leidnud mingeid dokumente E E J ja Wilhelm A J poolt mahajäetud varade kohta; ka professor Peeter Järvelaiu poolt koostatud aruandes ei ole käsitletud E E Jd ja Wilhelm A Jd; samuti esitas M. E. P`i ja E. M. N esindaja kinnituskirja selle kohta, et Näituse tn 5 asuva maa ja ehitiste endine omanik E E J ega tema õigusjärglased ei ole nimetatud vara eest kompensatsiooni saanud. Seega on maakonnakomisjon analüüsinud ORAS § 17 lg 5 kohaldamise võimalust ning leidnud, et vastupidiste tõendite puudumisel tuleb asuda seisukohale, et Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni saadud ei ole ning vara tagastamise menetluse lõpetamiseks puudub alus. Maakonnakomisjoni otsus nr 12367 on kehtiv eelhaldusakt ning maakonnakomisjoni tehtud otsusest ja tuvastatud asjaoludest tuleb linnavalitsusel vara tagastamise menetluse järgnevates staadiumites kinni pidada (vt ka Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-51-01). Samas oleks põhjendamatu ja ORAS §-s 2 sätestatud eesmärkidega vastuolus eirata alles vara tagastamise otsustamise staadiumis ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mis viitavad selgelt sellele, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on saanud vara eest ORAS § 17 lg-s 5 märgitud kompensatsiooni. Tagastamise korra p 19 kohaselt peab maakonnakomisjon tuvastama vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise omaniku, vara koosseisu ning õigustatud subjektid. Seega on järgmistes menetlusetappides kohustuslikud eelkõige tagastamise korra p-s 19 nimetatud asjaolud; samuti oleks linnavalitsusele kohustuslik maakonnakomisjoni otsus, millega oleks tuvastatud vara eest ORAS § 17 lg-ga 5 hõlmatud kompensatsiooni maksmine, sest sellega oleks vara tagastamise menetlus sisuliselt lõppenud. Käesoleval juhul asjaolu, et Näituse tn

5 vara eest kompensatsiooni pole makstud, tuvastas maakonnakomisjon oma otsuse põhjendavas osas. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on täitmiseks kohustuslik kehtiva haldusakti resolutsioon, mitte põhjendavas osas tuvastatud asjaolud. Tagastamise korra p-d 24 ja 25 annavad vallavõi linnavalitsusele õiguse koguda enne vara tagastamise otsustamist täiendavaid tõendeid. Neil põhjustel leiab kohus, et kui pärast maakonnakomisjoni poolt tagastamise korra p-s

19 nimetatud otsuse tegemist saab vallavõi linnavalitsusele teatavaks uusi olulisi asjaolusid, mis võivad kaasa tuua vara tagastamise menetluse lõpetamise tagasitaotletava vara juba kompenseerimise tõttu, võib ta koguda kompensatsiooni maksmise kohta ka täiendavaid tõendeid. Eeltoodu aga ei tähenda, et vallavõi linnavalitsusel on õigus viivitada vara tagastamisega pelgalt soovi tõttu igaks juhuks maakonnakomisjoni otsuses käsitletud asjaolusid üle kontrollida. Uute tõendite kogumine peab olema erandlik. Saksamaale ümberasujatele vara tagastamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, et ümberasunutele vara tagastamise küsimuses on määramatus kestnud väga pikka aega. Mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab tagastamise küsimuse otsustamisega viivitamist, saab olla üksnes uus selge teave, millest nähtub, et konkreetse vara eest on suure tõenäosusega makstud hüvitist ning seetõttu on tekkinud vajadus koguda täiendavaid tõendeid selle konkreetse teabe kontrollimiseks. Vastustaja esitatud põhjendus – uueks teabeks on asjaolu, et W A J ja E E J koguhüvitisnõue on 24 000 Saksa marka, kuid Kuhlbarsi tn 6 korter 3 eest on endisele omanikule välja makstud põhihüvitist üksnes 7 233,60 saksa marga ulatuses, mistõttu on vaja kontrollida, ega ülejäänud summa pole makstud Näituse tn 5 vara eest - ei ole vara tagastamise või sellest keeldumise otsuse vastuvõtmisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. Nagu eespool märgitud, on maakonnakomisjon analüüsinud aastaid kestnud menetluses kogutud tõendeid ja leidnud, et need ei kinnita Näituse tn 5 vara eest hüvitise saamist. Teave, millele tuginedes vastustaja on alustanud täiendavate tõendite kogumist Saksamaa Liitvabariigi arhiividest, ei viita Näituse tn 5 varale. Samuti maksti LAG alusel lisaks põhihüvitisele ka muid ORAS § 17 lg 5 kohase kompensatsioonina mittekäsitlevaid toetusi/hüvitisi. Seega oli otsuse tegemisega viivitamine vastustaja märgitud põhjustel enne kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamist õigusvastane.

3-11-2579 5(7) Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani jätkuva õigusvastase viivitusega ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Vastustaja pole kaebaja taotletud otsust senini vastu võtnud, kuid asja materjalidest nähtub, et ta pöördus 02.11.2011 Saksa Liitvabariigi arhiivi poole ja sai sealt 25.11.2011 vastuse, et kuna õigustatud subjekt on surnud vähem kui 30 aastat tagasi, siis dokumentidele juurdepääsuks on vajalik õigustatud subjekti õigusjärglase nõusolek. Vastustaja väidab, et on pöördunud kaebaja poole vastava nõusoleku saamiseks. Kuna Saksamaa Liitvabariigi arhiiviteatis ei sisalda uut sisulist teavet Näituse tn 5 vara kohta, siis ei olnud vastustajal mõjuvat põhjust taotletud otsuse mittetegemiseks ning vastustaja on ka kohtumenetluse ajal olnud õigusvastases viivituses. Vastustaja ei ole ka ise osanud täpselt prognoosida, millal avalduse lahendamine osutub võimalikuks. Kaebaja keeldumisel arhiivi andmetega tutvumiseks nõusoleku andmisest on lähim võimalus arhiivitoimikutele ligi pääseda 14 aasta pärast, kuid ka vastava nõusoleku andmise korral võib lõplik selgus saabuda alles pärast kõikvõimalike arhiivimaterjalide läbitöötamist, mis võib samuti võtta pikka aega. Kohtuotsuse p-s 19 märkis kohus, et kohustades vastustajat lahendama Näituse tn 5 vara tagastamiseks esitatud avaldust kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, arvestab kohus tähtaja määramisel asjaoluga, et vastustajal võib olla vajalik samaaegselt läbi vaadata ka teisi vara tagastamise avaldusi. Seetõttu on vastustajal õigus otsustada vara tagastamine või sellest keeldumine ka kohtu määratud tähtajast hiljem, kuid seda üksnes tingimusel, et esineb õigusaktidest tulenev mõjuv põhjus, mis avalduse lahendamist takistab. Otsustamisega viivitamist ei saa aga põhjendada vajadusega täiendavalt uurida, kas endine omanik on saanud kompensatsiooni Näituse tn 5 vara eest, välja arvatud juhul, kui avalduse lahendamiseks kohtu poolt antud tähtaja jooksul ilmnevad vara hüvitamisele selgelt viitavad uued tõended.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Tallinna Linnavalitsus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses korratakse esimese astme kohtule esitatud seisukohti ning leitakse, et halduskohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud ja tõendeid vääralt hinnanud. Põhjendatud pole kohtu seisukoht, et Tallinna Linnavalitsus rikkus tagastamise korra p 23 nõudeid. Vastustaja on selgitanud, et pärast maakonnakomisjoni 17.03.2011 otsuse tegemist ilmnesid uued asjaolud, mis tingisid vajaduse kontrollida veelkord Näituse tn 5 eest võimaliku kompensatsiooni maksmist: 22.03.2011 otsuses nr 3-10-2866 leidis kohus, et tõendatud on W. A. J LAG alusel kompensatsiooni maksmine Kuhlbarsi tn 6 asuva vara eest; B. B toimikus sisaldus märkus, et W.A. J l ja E. E. J l on koguhüvitisnõue on 24 000 saksa marka, samas kui Kuhlbarsi 6 asuva vara eest makstava hüvitise summa oli 7 233,60 saksa marka; Tallinna Ringkonnakohus asus 15.06.2011 otsuses nr 3-10-2818 seisukohale, et LAG alusel makstud põhihüvitis on käsitletav ORAS § 17 lg 5 kohase kompensatsioonina. Kõiki neid asjaolusid arvestades on tegemist selgelt uue teabega, millest nähtub, et konkreetse vara eest on suure tõenäosusega makstud hüvitist Saksamaa Liitvabariigi poolt. Vastustaja pidi seda teavet kontrollima ning tegemist polnud pelgalt sooviga kontrollida üle maakonnakomisjoni otsuses toodud asjaolusid. ORAS §-s 2 sätestatut arvestades ei saa apellant eirata alles vara tagastamise otsustamise staadiumis ilmnenud uusi asjaolusid või tõendeid, mis viitavad sellele, et tagasitaotletava vara eest on isikule kompensatsiooni juba makstud. Arhiividokumentidega tutvumiseks nõusoleku andmisest keeldumisega muudab kaebaja ise edasise menetluse võimatuks. Kohtu poolt vara tagastamise avalduse lahendamiseks antud kahekuuline tähtaeg on vaidluse asjaolusid arvestades ilmselgelt lühike ka siis, kui kompensatsioonitoimikute tellimine õnnestub. Kuna Saksamaa riigiarhiivi seaduse kohaselt on alla 30 aastat tagasi surnud isikutega seotud andmetele seatud juurdepääsupiirang ning kaebaja on keeldunud andmast vastustajale

3-11-2579 6(7) nõusolekut kompensatsioonitoimikuga tutvumiseks, palub apellant HKMS § 59 lg 3 alusel kohustada kaebajat tellima Saksamaal Bayreuthis asuvast Lastenausgleichsarchiv`ist E E J`ga ja W A J`ga seotud kompensatsioonitoimikud või alternatiivselt ringkonnakohtul need toimikud ise välja nõuda. Enne viidatud toimikutega tutvumist ei ole ORAS §-st 2 ja § 17 lg-st 5 tulenevalt võimalik tagastamise menetlust jätkata.

E M N palus jätta halduskohtu otsuse muutmata ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuses viidatud kohtulahendid ei oma õiguslikku jõudu käesolevas asjas. Esimese ja teise astme kohtu ning ka Riigikohtu lahendid kolmandates asjades ei ole uuteks asjaoludeks, mis annaks alust kehtivaid haldusakte ümber vaadata. Apellant püüab vaikselt mööda minna sellest, et B. B toimiku materjalid oli vara tagastamise toimikus olemas juba 2008. aastal ning seega vastavad dokumendid ja neis sisalduvad märkused nii vastustajale kui ka maakonnakomisjonile juba varasemalt teada. Apellandi väide, et koos Kuhlbarsi tn 6 vara kompenseerimisega võidi kompenseerida ka Näituse tn 5 vara, on oletuslik ja tõendamata. Kuhlbarsi 6 vara eest võidigi nõuda rohkem, kui tegelikult välja maksti ning ei ole mõistlik arvata, et 24 000 saksa marga suurust hüvitist (mis ei ole väga suur summa) taotleti kahe kinnisasja eest. Apellandi taotlus kompensatsioonitoimikute välja nõudmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavalitsus rikkus tagastamise korra p-s 23 sätestatud nõudeid sellega, et ei teinud õigusaktides sätestatud toiminguid kolmekuulise tähtaja jooksul või ei teavitanud kaebajat õigeaegselt põhjustest, mis takistavad vara tagastamise otsustamist nimetatud tähtaja jooksul ning et vastustaja on olnud jätkuvalt õigusvastases viivituses nii enne kaebaja kohtusse pöördumist kui ka kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega korda kohtuotsuse põhjendusi. Apellandi halduskohtust erinev seisukoht tugineb ekslikule arvamusele, et tagastamise korra p-dest 24 ja 25 tuleneb vara tagastamise otsustajale kohustus kontrollida ega tagasitaotletava vara eest pole ORAS § 17 lg 5 märgitud kompensatsiooni juba makstud.

Nagu halduskohus õigesti selgitas, asjaolu, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise avalduses märgitud vara on varem tagastatud/kompenseeritud, tuleb üldjuhul kontrollida õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ettevalmistavas menetluses ehk enne tagastamise korra p 19 kohase subjektiotsuse tegemist. See seisukoht tugineb mh ORAS § 17 lg-le 5, milles räägitakse mitte omandireformi subjektiks tunnistatud, vaid subjektiks olevast isikust; avalduste lahendamise korra p-le 33, milles sätestatakse, et materjalide ettevalmistamisel (so enne toimiku esitamist kohalikule komisjonile) tuleb avalduse vastuvõtjal kontrollida, kas avalduses märgitud vara pole juba varem tagastatud või selle eest kompensatsiooni makstud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.02.1989 määruse nr 81 või muul alusel, ning tagastamise korra p-le 11, mis näeb ette, et kui õigusvastaselt võõrandatud vara on juba tagastatud või kompenseeritud viidatud 20.02.1989 määruse nr 81 või muul alusel, siis selle vara osas ORAS alusel vara tagastamise menetlust ei alustata või juba alustatud menetlus lõpetatakse.

ORAS § 12 lg-s 3 on nimetatud omandireformi objektiks oleva vara tagastamata jätmise alused ning, nagu halduskohus õigesti täheldas, nende aluste olemasolu tulebki kohaliku omavalitsuse täitevorganil tagastamise korra p-dest 27-313 tulenevalt kontrollida õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul ning mõjuvatel põhjustel tähtaja ületamise korral sellest õigustatud subjektiks tunnistatud isikuid ka teavitada. Halduskohtu seisukoha järgi erandjuhul, kui pärast tagastamise korra p-s 19 nimetatud subjektiotsuse tegemist saavad vara tagastamise otsustajale teatavaks uued olulised asjaolud õigustatud subjektile ORAS § 17 lg 5 kohase kompensatsiooni maksmisest, võib vara tagastamist

3-11-2579 7(7) korraldav organ koguda selle kohta täiendavaid tõendeid, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis täiendavate tõendite kogumise vajadusele viitaks, tuvastatud pole. Vastustaja väite, et pärast maakonnakomisjoni 17.03.2011 otsuse tegemist on linnavalitsusele teatavaks saanud uus selge teave, millest nähtub, et vaidlusaluse vara eest on suure tõenäosusega makstud kompensatsiooni, on halduskohus veenvalt ümber lükanud ning ringkonnakohus ka selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea. Haldusasja materjalides ega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus ei sisaldu tõendeid, mis kaudseltki viitaksid Näituse tn 5 vara eest kompensatsiooni maksmise võimalikkusele ning ka vastustaja poolt viidatud teave ei käsitle konkreetselt Näituse tn 5 vara. Asjaolu, et kaebaja õiguseellasele on makstud LAG kohast põhihüvitist teisel aadressil asuva vara eest ja Saksa riigile esitatud koguhüvitusnõue oli selle vara eest makstud hüvitisest suurem, ei viita sellele, et ka Näituse tn 5 vara eest on hüvitist tegelikult makstud. Seetõttu puudus vastustajal mõjuv põhjus kaebaja avalduse lahendamisega viivitamiseks ning kohustamiskaebuse rahuldamine on õiguspärane. Arvestades kohtuotsuse p-s 19 antud selgitust avalduse lahendamiseks kohtu antud kahekuulise tähtaja kohta, ei saa seda tähtaega ilmselgelt liiga lühikeseks pidada.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulude väljamõistmist pole kumbki menetlusosaline taotlenud.

Apellandi taotluse HKMS § 59 lg 3 alusel tõendite kohtulikuks kogumiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Esiteks, nagu ringkonnakohus eespool selgitas, tuleb varasema hüvitise saamist kontrollida juba õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ettevalmistavas menetluses, ning teiseks seni vastustaja poolt esile toodud teabes puuduvad Näituse tn 5 vara kompenseerimisele viitavad andmed, mida täiendavalt kontrollima peaks.

Silvia Truman Kaire Pikamäe Oliver Kask